Esmaspäev: JJV + BP. Jooksuosa läks seal sisehallis isegi suhteliselt kiiresti, sest oli, kellega juttu puhuda. 🙂 Jõuosas olin kuidagi väga oimetu ja võimetu. Ikka väsimus sees sellest sotsiaalsest nädalavahetusest. BodyPumpis tegime viimat korda miksitud kava, sest juba reedel tuli uus kava. Miksitud kavad lähevad alati peale.
Teisipäev: puhkus. Lihashoolduses andis tuhar ja reis nii hullult tunda eelmise päeva kiirete kükkidega jalaloost. Kadri venitas puusapainutajad jälle lahti. Põrgulik valu, aga nii hea lõpptulemus.
Kolmapäev: JJV. Kaalusin, kas üldse minna, sest jalad olid BP-st veel nii valusad. Muidugi läksin. Vana hea 20 min jooksu, 20 min jalalihaseid, 20 min jooksu, 20 min väljaasteid ja seina ääres istumist. Wall-sitis oli plaanis 3×2 min 30 sek vahedega. Pakkusin Kertule, et teeme 6 min järjest. Maris ütles, et tehke siis koos teiste pausidega järjest ehk 7,5 min jutti. Ok. Teeme nii. Kui see aeg lähedale jõudis, otsustasime teha 8 minutit. Kui see läbi sai, siis otsustasime, et 10 min jutti pole probleem. 😀 Polnudki. Ja seda veel nii valusate jalalihastega nagu mul tollel päeval olid. Hell yeah!
Neljapäev: YogaFunC. Tore-mõnus-hea hommikune jooga. Lõpus proovisin pea peal seisu ka üle aasta. Sain end asendisse seina najale küll, aga väga roostes olen. Peaks jälle harjutama hakkama…
Reede: BodyPump. Uus, 96. programm esimest korda TYSKi seinte vahel. Kui nüüd päris aus olla, siis sellest kavast on vähemalt esialgu minu lemmik soojendus. Ups. 😀 Mis veel meelde jäid, olid raske kätekõverduste komboga rinnalugu, palju triitsepsi kätekõverdusi, huvitav ja raske biitsepsi lugu, päris OK väljaasted ning jälle ei anta õlaloos kätekõverdusi. Ropendaks kohe sellise asja peale… Üldiselt tundub hea kava. 3 6-minutilist lugu ka. Korralik.
Laupäev: puhkus.
Pühapäev: pikk jooksumatk vahelduval maastikul. Käisime jooksugrupiga Vooremäel üht väga pikka jooksumatka tegemas. Eks ilmselt aimate, et käsil on ettevalmistus 2. jõulupühaks, kui toimub Pekist Priiks. Ilmselt saab see teekond sellel aastal samuti ette võetud, seekord lubasid kaaslased, et mind üksi maha ei jäeta. No vaatame. 😀 Tänane trenn oli Vooremäe väga vahelduval maastikul süsteemiga 5 minutit kõndi ja 5 minutit jooksu. Niimoodi 18 korda ehk 3 tundi järjest. Esimene tund oli kõik fun and games, täitsa tore oli, kuigi pulss kiskus sellisel maastikul ikka väga kõrgeks. Edasi hakkas juba raskemaks minema. Kuskil 2 tundi pidasin väga hästi vastu. Siis hakkasime rajalt eemale kuskile metsadesse minema (meil oli üks teadlik ‘rajameister’ olemas, kes kõiki teid tundis) ja jõudsime lõpuks isegi karjääri. Ronisime mööda ülijärsku nõlva all ja siis turnisime üles nagu alpinistid. 😀 Lõpus hakkasin juba rohkem kõndima, sest no ei tõusnud need jalad enam, et neid tõuse võtta. Põlved ja alaselg andsid ka korralikult tunda ja ei hakanud seal vigastusega riskima. 3 tunniga läbisime 21 km ja praegu tuhar lihtsalt põleb. Nii võib tuhara isegi vormi saada. 😀
Kokkuvõttes: 10,5 h (neto: 9,5 h)
Oh, ma olen nii läbi sellest tänasest pikast trennist, et ei jaksa enam palju midgi kirjutada. Ülisisukas nädal oli. 🙂
Kes Pekist Priiks saama tuleb? Tartusse või Tallinnasse? 🙂
Kuidas teil kõigil läheb? Ma ei tea. Totter on paluda teil aktiivne olla, kui ma ise blogiveergudelt ära jooksnud olen. Ma olen ikkagi mõistlik tüdruk: ma mõistan, et ühepoolselt see asi siin ei toimi. 
Niimoodi ma selle lõhkise küna ees seisangi. Mis selle blogikesega siin ette võtta? Jätkata? Mis suunas? Lõpetada? Kui lõpetada, siis kuhu ja kuidas ta ‘pensionile’ ringi kolida?
Nourish, Train & Flourish 