Füsioteraapia vol 2

Täna oli käes see päev, kui tulla minna teisele füsioteraapia sessioonile Herje Aibasti juurde. Seekord võeti ette keha alaseljast allpool, lisaks veel natuke õla ja rinna esiosa. Kõik oli täpselt sama valus nagu eelmiselgi korral selja puhul. Järelikult: korralik massaaž! 🙂

Ehk siis mudimist ja surumist said saja nurga alt alaselg, tuhar, tagareis, säär, tallad, esireis, sääre esiosa, puusapainutajad ja rinnalihas. Oeh, kõik kinnituskohad on ikka väga väga valusad ja tõsise pinge all. Jätkuvalt tekkis tunne, et roniks küüntega seina mööda üles. Herje leiab kõik õiged punktid üles ning teeb neile tõelist süvamassaaži, kuni lihased muutuvad kuumaks ja hakkavad kergelt pulseerima. Sellist tunnet pole ma varem tundnud. Pidin pidevalt sügavalt hingama, et valu ära kannatada. Mis mulle kõige rohkem meeldib, on see, kuidas Herje seletab iga pinges koha juures ära, miks see nii on, mis seda põhjustab ja kuidas asja parandada.

Mida seekord teada sain?

1. Vaagen on pöördes. Lisaks vaagna paremkaldele ja kergelt tahapoole hoidmisele pidi see ka miskitpidi kergelt pöördes olema. Mitte heas mõttes. 😀

2. Sääre- ja pindluu vahel üleval põlve all on tõsine pingekoht. Te ei kujuta ette, mida ma siis tundsin, kui Herje seda lahti saada proovis. Mul on kõrge valulävi, aga seda ma välja ei kannatanud.

3. Parem jalg on tunduvalt probleemsem kui vasak. Valu paremas oli igas piirkonnas teravam. Siin on suuresti süüdi vaagna kalle.

4. Põlved lukus. Kui ma seisan, lükkan automaatselt oma põlved lukku (vaagna tahapoole hoidmise tõttu) ja seega lähevad ka sääred rohkem pingesse.

5. Mu reied on eest väga kinni. VÄGA. Ma ei saa kanda vastu tagumikku, kui üritan reit venitada (kõhuli olles). See tähendab, et esireis on pinges ja ei anna järele. Rohkem venitamist on väga vajalik.

6. Kanna all on rasvapadjandi sidekude katki. Nagu on paljudel jooksutossudel kanna all rohkem polsterdust, on see meie jalgades ka naturaalselt olemas. Kanna all on väike rasvapadjand, mida ümbritseb sidekude. Minul on see sidekude katki (st, et olen korralikult oma jalgu kasutanud, ma ise arvan, et ka kehakaalul on siin oma roll) ja kand seega on palju vähem kaitstud. Rasvarakukesi võib isegi näha liikumas, kui osata vaadata. Kand on suuremas vigastusohus.

7. Puusapainutajad ja ligamendi alt on kõik äärmiselt pinges. Kui Herje parema puusapainutaja piirkonna läbi oli masseerinud, olime õnnelikud, et õnneks inimesel ei ole rohkem kui 2 jalga, sest valu oli meeletu. 😀 Istuv eluviis ja jooksmine piinavad puusapinutajat igapäevaselt.

8. Kinnitused on pingete all. Kokkuvõttes on kõik lihaste kinnituskohad väga pinge all. Venitada on vaja. Ma pole sellesse kunagi uskunud, aga nüüd hakkan uskuma.

9. Korralik rinnalihas. Rinnalihaseni jõudes küsis Herje kohe, kas teen kangitrenni. Mitu kuud pole teinud… :/ Aga rinnalihas pidi olema keskmisest palju suurem ja tugevam. 🙂 BodyPump on hea trenn olnud.

Kuidas edasi tegutseda? Järgnevad 3 nädalat peaksin IGAPÄEVASELT tegema vajalikke harjutusi, et siis näha, mis muutub.

1. Achilleuse venitus. Päkk kõrgemale pinnale, kand jääb maha. Põlve ette poole viima, et Achilleus ja säär venib. Ideaalis peaks põlv minema üle varvaste. Minul ei ole see ligilähedalgi mitte. Pinge säärtest minema saamine muudaks juba nii palju kogu kehas.

2. Põlvede kokku surumine (nt rull nende vahel). Seda võiks teha mitu korda päevas ja ka enne trenni. Aitab vaagna paika saada.

3. Puusade liigutamine / nihutamine. Voodis lamades enne magama minekut selg nõguseks ja proovida vaheldumisi puusi õlgade pole nihutada. Jällegi vaagna paika saamiseks.

4. Puusa tõstmine otse üles. Selili, 2 talda maas, ideaalis hoiad kätega hüppeliigestest kinni (mina sinna veel ei veni). Hakkad tagumikku pingutama ja üles tõstma. See aitab lõdvestada puusapainutaja.

5.  Õlad alla ja taha. 24/7. Rüht peab olema kogu aeg paigas. Seda tuleb endale meelde tuletada. Korrektse kehahoiu puhul ei tohiks silmanurgast õlgu näha.

6. Rullimine ja venitamine. 

Veel häid nippe:

1. Kõhulihast ülakeha tõstetega treenides hoia jalad täisnurga all üleval. See aitab vähendada pinget puusapainutajas, võrreldes sellega, kui jalad on tõstete ajal maas.

2. Joostes rüht paika. Joostes võib silmanurgast näha ainult käsi (mitte õlgu!). Mida rohkem hoida õlgu ettepoole (isegi, kui õlad on vaid kergelt eespool), seda suurema tõenäosusega hakkab tundma andma selg, mis peab topelttööd tegema.

3. Joostes selg kergelt nõgusamaks, aitab hoida seljanärvi vabamana ja teeb jooksmise lihtsamaks.

See oli siis tänase sessiooni lühikokkuvõte. Kindlasti unustasin seal valu sees jälle midagi ära, aga mis sa ikka teed. Vähemalt enda jaoks on asjad kirjas. 🙂

ARVUSTUS: Biofreeze külmateraapia tooted*

Umbkaudu nädal tagasi sain ma võimaluse proovida Biofreeze külmateraapial põhinevaid tooteid. Kuna olin oma blogis varem maininud, et külmageelid pole minu peal kunagi töötanud, võttis Biofreeze ametlik maaletooja Mediron sõnasabast kinni ning pakkus mulle proovimiseks nende külmageeli, -spreid ja –roll-on’i. Eks ma alguses olin ikka natuke skeptiline, et mis nendes siis nüüd nii erinevat on, et need maagiliselt jahutavad, kui jäägeel minu peal tuhkagi ei teinud (kogemused pärast 2015. aasta Narva Energiajooksu poolmaratoni, kui 3-tunnise bussisõidu ajal sellega oma vigastatud põlve määrisin, tulutult).

biofreeze-101

Tundub, et midagi erilist Biofreezes siiski on, sest need tooted päriselt jahutavad. Valmistatud on nad valdavalt looduslikest koostisainetest: põhitoimeaine on mentool, spreisse on lisatud on ka iileksit, arnikat, saialille, kummelit, punast päevakübarat, kadakamarja, geelis ja roll-on’is on näiteks ka kamprit, mis peaks tekitama külma-kuuma tunde.

Andes Medironile enda sõna, et proovin tooted ära, veel mõtlesin, et mul ei valuta miski ja huvitav, kas saan need ikka korralikult testitud. Ärge isegi mõelge vigastustest, siis tulevad need kohe kallale! 😀 :/ Nimelt nagu te eelmise nädala kokkuvõttest lugeda saite, siis tabas mind eelmise kolmapäeva hommikul meeletu ülaseljavalu. See kestis mitu päeva, andes iga päev lõunaks ja õhtuks järele, kuid naastes igal ööl ja hommikul täie rauaga. Veel enne, kui ma sain end asjatundjatel üle vaadata lasta, jõudsid minuni Biofreeze’i külmatooted. Selge, katsetame kohe asja ära!

Igaks juhuks alustasin katsetustega jalgadelt, mitte ei läinud kohe kõige hellema koha kallale. Nagu juba mainisin, on neid tooteid 3 vormis: geeli, roll-on’i ja spreina. Ühe sääre määrisin kokku spreiga, mida on lubatud kasutada alates 12. eluaastast, kuna tegu on sarja kõige kontsentreerituma tootega, teisele säärele panin geeli ja reitel kasutasin roll-on’i, kusjuures geel ja roll-on peaks olema toimelt vähem intensiivsemad ja sobivad alates 2. eluaastast.

Minut möödub: mitte midagi! Ma olin juba nii pettunud, et sain hunniku tooteid, mis ei funka. Hakkasin pakenditelt uurima, kas olin midagi valesti teinud ja siis tundsin paari minuti jooksul, kuidas jalad hakkasid tundma nagu jahe õhk puhuks neile peale. Ikkagi töötab. Positiivne. 🙂 Mida aeg edasi, seda rohkem tundsin jahutavat efekti. Teoreetiliselt peaks see kestma kuni 8 tundi. Ma ei tea, kas ma ütleks, et efekt päris nii kaua kestab (a la kas ükski huulepulk püsib peal 12 tundi?), aga mõne minuti või tunni jooksul jahutav toime kindlasti veel ei kao.

Pärast esimest katsetust jalgadel võtsin julguse kokku ja kasutasin oma valusal seljal spreid. Kuna ma ei paindu eriti hästi, siis oli sprei minu jaoks seljal kõige mugavam variant, sest ei pidanud geeli või roll-on’i sisse määrimisega vaeva nägema. Seljal oli efekt veelgi tugevamalt tunda kui jalgadel. Selg oleks nagu põlenud, aga külma tundega. Keeruline seletada. Miks sprei seljal rohkem tunda oli kui jalgadel, seda ma täpselt ei tea. Ilmselt oli see tingitud nii õhemast nahast kui ka sellest, et see koht oli päriselt haige.

Eelmisel pühapäeval, kui käisin trenninaistega Pühajärvel viimast pikka maratonitrenni tegemas, võtsin samuti külmendava sprei ja geeli kaasa. Pärast järves jahutamist määrisin sääred ja reied spreiga kokku. Maris proovis geeli ning tõdes, et jahutab küll, efekt kestis umbkaudu paar tundi. Sellel nädal olen külmatooteid kasutanud ka pärast trenni oma jalgadel (eelkõige säärtel) ning kavatsen sedamoodi jätkata kuni maratonini välja. Need, kes mu blogi pikalt jälginud on, ilmselt teavad, et olen tihti kimpus luuümbrisepõletikuga. Õnneks nüüd tunnen oma keha juba paremini ning asjal hulluks minna ei lase, aga väga intensiivsete jooksunädalate järel olen tavaliselt omad vitsad alati saanud. Kuna tegu on luuümbrisePÕLETIKUGA, siis teoreetiliselt peaks jahutamine sellele mõjuma leevendavalt.

Loodame, et Biofreeze aitab mu jalgu maratonini rahuldavalt heas seisus hoida, sest nagu mäletame eelmisest aastast, olin ma nädal enne maratoni kimpus säärevaludega ja vana ‘hea’ luuümbrisega. Eks ükski ravim päriselt luuümbrisepõletikku ära ei hoia, kui ise rumalusi teha, sellest saab vast iga mõistusega inimene aru, aga mõistuse järgi treenides, lihaseid rulliga hooldades ja igapäevaselt külmaravi kasutades on lootus päris hea kompott kokku keeta. 🙂 Igal juhul edaspidi võtan kindlasti mõne Biofreeze’i toote ka võistlusele kaasa, sest kunagi ei või teada, millal vigastus või valu ründab.

Ja muideks, tulge homme uuesti blogisse piiluma, sest kirjutan oma maratonistrateegiast, tempoplaanidest ja kõigest muust maratoniga seonduvast ning panen lugejatele taaskord ühe väikse auhinnaloosi käima. 😉

Biofreeze tooted on saadaval Medironi veebipoes ning Apotheka ja Südameapteegi ketis.


* Postitus on sponsoreeritud.