Autor: Margit Partei

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Treener on tagasi. Esmaspäev saab olema fartleki ja ÜKE päev, kolmapäev lõigutrenn. Tempode ja pulsside osas proovime selleks maratoniks valmistudes veidi teistsugust lähenemist kui tavaliselt. Vaatame, kuhu sellega välja jõuame.

Jõhker punt vanu olijaid tuli kohale. Selline mõnus vanade heade aegade vaib. Seekord on nii tore, et maratoniks ei valmistu ma üksi nagu viimased paar korda, vaid Kihnus maratonile minejaid on lausa viis-kuus. Alustuseks fartlek 8 korda 2 minutit kiirelt, 2 minutit rahulikult. Pidime Kairega tegema kiired osas 6 min/km kanti, aga tulid vägisi kiiremad. Enesetundelt oli väga okei. (6,3 km, 6:29 min/km, 150 l/min) Tempod ja pulsid:

• 5:35, 157
• 5:47, 155
• 5:36, 156
• 5:30, 158
• 5:29, 156
• 5:38, 157
• 5:33, 159
• 5:22, 161

ÜKEs andsime kuuma kõhule ja seljale ning just süvalihastele. Väga tõhus ja hea trenn. (28 min, 103 l/min) Korralikult andis kere teisipäeval tunda.

Teisipäev: BodyPump. Pidin enne Pumpi pool tundi jooksma, aga ei saanud kuidagi töölt õigel ajal liikuma, seega tuli natuke vähem. (3,13 km, 7:12 min/km, 131 l/min) Pumpis ikka see uus ja ülikiire kava, jalad ilma lisaraskuseta, et jõuaks kolmapäeval joosta, ülakehas väga tagasi ei hoidnud. (62 min, 104 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Kuna päeval sadas korralikult, siis staadion oli libe ja trenni tegime sisehallis. Soojenduseks napid 10 minutit ning siis korralik plokk jooksuharjutusi. Läksime vanade heade harjutuste juurde tagasi, mõtlesime tugevalt pöia tööle ja andsime kuuma. Mul olid pöia- ja säärelihased veel laupäevani nii valusad, et sure maha.

Lõigutrennis tegime 8 korda 200 meetrit, vahele 400 meetrit. Ei olnud lihtne, pulss läks ikka punasesse ära, aga tõele au andes tegelikult pidigi minema. Mingit eriliselt kiiret tempot näidata polnud, aga eks see haigusest taastumine sellel nädalal ikka veel jätkus. Esimeseks lõigukaks täitsa hea sooritus. Tempod ja pulsid:

• 4:40, 150
• 4:50, 165
• 4:50, 164
• 4:35, 166
• 5:00, 165
• 4:50, 165
• 4:55, 164
• 4:55, 165

Trenni lõpetuseks tegime Jaanuse sünnipäeva tähistamiseks terve hunniku kätekõverdusi. Sünniaasta jagu pundi peale ära jagatud. 168 per inimene. Tegin kõik põlvituses ehk kõige lihtsamas variandis ja ikka oli raske.

Neljapäev: trennivaba. Oli vihmane, seega jäi rattaring ära.

Reede: kerge jooks. Proovisin seda veidi tempokamat kerge jooksu tempot arendada, sest tahtsin jalgpalli näha ja jäin jälle töölt tulekuga liiga hilja peale. Pulsi järgi tiksudes on kõik kuidagi automaatne ja lihtne, aga tempo järgi minnes oli üks pidev kella vahtimine ja tempo loksutamine. Küll liiga kiire, siis liiga aeglane, midagi aru ei saa. Küll see tunnetus jälle tuleb. Raske ei olnud. Sadamaraudteel nägin rebast. (6,01 km, 6:42 min/km, 149 l/min)

Laupäev: pikk jooks. Pikk jooks tuli samuti teha veidi kiiremalt, kui harjunud oleme. Läksime hommikul Kairega koos, siht silme ees 2:15. Tempo 4:15 maratoni jaoks pidavat olema sinna 6:50–7:00 kanti. Kairega koos samm aga lippas ja kuidagi ei saanud ennast sinna õigesse temposse surutud, tulime pidevalt 6:35 ja 6:40 vahel. Ei saa öelda, et oleks olnud raske, aga 140 pulsiga on ikka muidugi kergem. Huvitavad ajad. Katsetame edasi. (20,51 km, 6:37 min/km, 151 l/min)

Pühapäev: trennivaba. Koduste toimetuste päev. Alles kell 21 sain rahulikult maha istuda. Ongi jälle nädalavahetus ühe silmapilguga läbi…

Kokkuvõttes:

Kaks nädalat tehtud, seitse veel minna.

Pealkiri ütleb ära, millega nüüd pihta hakkasin. Kihnus ootab ees minu 10. maraton. Olgu ta eriline ja teistmoodi, kuid trenni tuleb siiski teha. Ideaalis oleksin sel nädalal tempokalt alustanud, sest Tipust Topini ajal oli mul vorm väga hea ja sealt oleks olnud lausa lust maratonitrennidega pihta hakata. Kuna Tipust Topini ja jaanipäeva vahele jäi üks “tore” viirushaigus, siis tuli natuke rahulikumalt võtta. Ega see suur kuumus ka elu kergemaks just ei tee. Aga algus on tehtud ja siit saab ainult paremaks minna.

Esmaspäev: trennivaba. Kurk oli veel valus, jätsin jooksu ära.

Teisipäev: BodyPump. tegin üle mitme päeva esimesed hiilivad jooksuliigutused, 15 minutit enne Pumpi väike sörk hallis. (2,2 km, 6:58 min/km, 133 l/min) Pumpis olen hakanud selle uue, ülikiire ja sahmiva kavaga juba harjuma ning enam polegi nii hull, kui esmapilgul tundus. Vähemalt saab ühe kogu keha jõutrenni ilusti nädalasse kirja. (62 min, 114 l/min)

Kolmapäev: rahulik jooks. Õues olid “meeldivad” ligi 30 kraadi, mina ikka veel taastusin haigusest ja seega ei mingeid kiireid samme sel nädalal. Tegin ühe rahuliku tunniajase otsa, valisin teed ja tänavad Tähtveres ja Supilinnas, kus sai varjudes liikuda, sest päike oli tõeliselt kuum isegi kell 18 õhtul. Kokkuvõttes oli väga soe ja aeglane, aga ootasin oluliselt hullemat enesetunnet. (8,09 km, 7:36 min/km, 137 l/min)

Neljapäev: ratas. Minu mõttest, et teen lihtsalt naiste pundis ühe ülikerge veeremise, ei tulnud midagi välja. Ühe Taaramäe asemel oli selles trennis kaks ja see teine on oluliselt karmim tegelane. Meid viidi Mäksa teele tõusu sõitma.

Alustuseks oli naistel mingi hull tempo peal ja juba sõit sinna oli paras uhamine. Tõusudel oli ülesanne sõita pikka tõusu üles kord sadulas istudes, siis püsti. Jalg oli jumala makaron, kokku sõitsin 5 tõusu ja iga jumala kord oli keel vestil. Vähemalt olin pööretel ja tõusudel sel nädalal oluliselt osavam, sest eelmise nädala tehnikatund oli tõeliselt arendav. Koduteel tegime aja peale Kabina sirge, ca 1,8 km nö eraldistardist. Tulin selle keskmise kiirusega 37 km/h. Vinge. (45,21 km, 24,4 km/h, 146 l/min)

Reede: rahulik jooks. Reedel läksin jooksma alles õhtul kella 22 ajal, sest päeval oli 32 kraadi ja isegi kell 22 oli ikka veel 26 kraadi kuuma. Läksin väga madalate ootustega hästi lühikesele ringile, jõel ja jõe ääres oli ropult rahvast ja paate, nautisin melu ja tiksusin ära. (5,8 km, 6:58 min/km, 151 l/min)

Laupäev: pikk jooks. Tõsiselt kaalusin, kui palju selleks esimeseks pikaks jooksuks teha. Mõtlesin, et teen 1:45. Jooksma läksin alles kell 20, et päikest ja kuumust vältida. Esimene tund oli megaraske. Pulss oli kõrgem, kui tahaks, energiat polnud, jalad olid rasked. Siis hakkan rada kergemaks ja õhk jahedamaks minema, Ihaste Coopist sain poole peal juua ja elu läks kohe ilusamaks. Teine tund oli palju kergem ning tänu sellele otsustasin ikkagi kaks tundi ära teha. Ihaste sillal hakkas isegi korraks jahe – imeline tunne, kui igal pool ja kogu aeg on palav. Täitsa okei esimene pikk jooks teel Kihnu maratonile. (17,37 km, 7:09 min/km, 144 l/min)

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Üks nädal tehtud. Mitte ideaalselt, aga tehtud. Uuest nädalast saame oma Treeneri JJVsse tagasi, vähemalt kuni Kihnuni. Vot nüüd alles hakkab õige trenn pihta. Tsiteerides klassikuid: trenn on pidu!