Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fartlekipäev. Sain teisipäevaks hambaarsti aja ja tegin veel ühe viimase jooksu, teadmata, kas mu hammas jääb alles. Treeneril oli meile väike fartlek välja mõeldud, seega tegin selle kaasa, 4 korda 3 minutit kiiret üle 7 minuti rahuliku. (8.52 km, 7:09 min/km, 138 l/min) Kiired osad:

• 5:40, 155
• 5:48, 153
• 5:51, 157
• 5:39, 156

Tagantjärele tarkus: poleks pidanud. Hambaarst polnud just väga rahul, et antibiootikumidel kiiret või pikka trenni tegin, ainult väga kerged ja rahulikud oleks sobinud koos piisavate puhkepäevadega. Ma ise muidugi üldse sellele ei mõelnud. Loll on loll olla.

Teisipäev: trennivaba. Hambaarst tegi mõned uued röntgenid, vaatas asja üle, parandas üht teist hammast ja panime plaani paika. Kui hakkab 12 kuu jooksul uuesti valutama, siis see kroonitud hammas tõmmatakse välja. Ehk aga peab veel mõne aasta vastu, seda ennustada on raske. AB võttis esialgu põletiku maha, aga hambajuur peab taastuma ning keha taastuma sellest võitlusest pluss rohtudest. Seega pärast visiiti tõmbasin kõik trenniootused uuesti täiesti nulli ja puhkasin rohkem. It is what it is.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Rahulik jooks ja harjutused. Tegin väikse rahuliku jooksu – ja ikka tõesti rahuliku pulsiga (5.03 km, 7:46 min/km, 133 l/min) – ning seejärel tegin ilusti oma Herje antud harjutused seljale, kõhule ja puusadele.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: rahulik jooks. Antibiootikumikuur oli läbi. Tegin ühe tavalise reedeõhtuse jooksu. Minek oli isegi päris hea, aga pulssi pidin väga jälgima. Külmaks on läinud. (6:46 km, 7:15 min/km, 143 l/min)

Laupäev: BodyPump. Laupäeval võtsin julguse kokku ja läksin üle kuu aja Pumpi. Ehk on nüüd piisavalt selga ja puusasid tugevdatud, et mitte kohe katki minna. Meie Treeneri tund, seega saab usaldada, et seal pole vaja nii hullult rahmeldada, ohtlikke/totraid kombosid teha ja keegi ei vaata viltu, kui teen kergete raskustega ja oma keha kuulates. Oli täitsa okei, jalad võttis korralikult all tudisema ja pühapäeval sain ka lihasvalu maitsta. Oma puusatõsted tegin iseseisvalt tunni lõpus. (57 min, 120 l/min)

Pühapäev: pikk jooks. Täna läksin pikale jooksule nii, et ei teadnud, kas jooksen 6, 8, 10, 12, 14 või rohkem kilomeetreid. Valisin sellise linnaraja, et saan sajast võimalikust kohast tagasi kodu poole keerata. Ilm oli krõbedalt külm, aga ilus ja päikseline. Kuskil 8 km peal otsustasin, et 11–12 km tundub mõistlik ja normaalne, ilma et keel oleks vestil. Rohkem ei tahaks. On, nagu on. Kõik päriselt pikad otsad on maha kantud, neid 20+ km sel kuul rohkem ei tule kui minu sünnipäeval. Ja päris mõnus oli, et 1,5 tunniga oli trenn tehtud. Täitsa okei olemine. Äkki Portugalis lõpuks saab puhates ja soojas jooksuvormi lihvima hakata. Sinnamaani tegelen ellujäämisega. (12.32 km, 7:31 min/km, 144 l/min)

Kokkuvõttes:

Sel nädalal tegin lisaks iga päev oma füsioteraapia harjutusi. Jooksmise osas: ega siin palju enam päästa pole. Turgutan tervist ja küllap saab see sünnipäevajooks ka kuidagi joostud, võib-olla lihtsalt kahes osas. Eks aeg näitab. Kaks ja pool nädalat on aega, et kaks nädalat jooksumekas oma mõnusas mullis veeta. Ei jõua ära oodata!