Esmaspäev: tempojooks. Plaanis oli pikem trenn, millest kiire oli vaid lühem jupp. 25 minutit rahulikult Z2, 20 minutit Z4 (5:38 min/km, 164 l/min), 30 minutit rahulikult peale. Väga okei enesetunne ja lõpus sain JJV pundiga natuke koos joosta, sest nendel trenn alles algas. (11,15 km, 6:44 min/km, 146 l/min)

Teisipäev: rahulik jooks. Lühike rahulik jooks, et valmistuda järgmise päeva lõigutrenniks. Tegin lihtsalt kerge viieka, tuli isegi pikem kui ettenähtud 30 minutit. Pärast tööpäeva palju energiat enam polnud, aga hea oli pea ära tuulutada. (5,14 km, 7:01 min/km, 134 l/min)

Kolmapäev: lõigud. Seda trenni pelgasin, sest selliseid lõike pole ammu jooksnud. Plaan nägi ette 2x3x1000 meetrit. See tundus ulme. Mõtlesin, et teen 4 korda 1000, kui tunne hea, panen sinna kaks 500-meetrist juurde. Läksin otse töölt trenni, tegin oma 15 minutit soojendust ära. Natuke võimlesin ja minu õnneks selle ajaga oli suurem rahvamass siseringidelt kadunud. Sain lausa 1. rajal joosta, ilma et oleks kellelegi jalgu jäänud.

Esimene tuhat oli oma tempo ja enesetunde otsimine. Teisega oli juba rohkem jalas, mida tegema peab. Mõtlesin, et jõuan rohkem kui 4×1000 teha, aga mitte kuus. Teen siis kaks viiesajast juurde. Aga kui seda kolmandat jooksin, siis mõtlesin, et mis siin ikka poolitan seda ringi, teen 500 asemel 600. Täpselt samuti tegin ka teise ploki. See oli raske trenn, aga ma tundsin end hästi ja jaksasin pingutada.

• 5:06, 160
• 5:18, 165
• 5:14, 165
• 5:06, 164
• 5:17, 168
• 5:18, 166

Neljapäev: trennivaba.

Reede: rahulik jooks. Ma ei tea, kust see tuli, kas kolleegide poolt toodud kringlis või kahes pärastlõunases kohvis, aga hull lennuk oli reedesel jooksul sees. Pulss oli puhta madal ja tempo minu jaoks ebatavaliselt kiire. Ei saa kurta. (6,34 km, 6:50 min/km, 137 l/min)

Laupäev: pikk jooks. Täielik vastupidine jooks eelmisele päevale. Hommik oli nii uimane ja unine, mingit energiat ei olnud. Õues oli külm ja hall, kuidagi ei kiskunud välja. Toppisin jälle tasku kummikomme täis ja tuli minna, pole midagi teha.

Plaan oli joosta Tartust Kärknasse ja tagasi. Siis saab poolel maal Terminali tanklas juua osta ja WCs käia. Kava nägi ette 1,5 tundi rahulikku Z2 jooksu, seejärel tund aega Z3 ning siis 10 minutit rahulikult peale. Tuligi täpselt nii välja, et mineku 12 km sain teha rahulikult (tempo ca 7:15–7:20, pulsi sain enam-vähem Z2 peal hoitud, tõusudel kippus Z3 alumisse otsa), vahepeal sõin kummikommi, aga motivatsiooni ikka polnud. See oli täiesti jube: ülesmäge, vastutuult, jooks muudkui venis ja ma mõtlesin, et ei jõuagi kunagi kohale. Kärkna Terminalist ostsin Pepsi, jõin pool ära ja siis panin kodu poole tempokalt punuma.

See tund tempokamat minekut oli hoopis teine asi kui eelmised poolteist tundi. Allamäge, allatuult, Pepsi tõmbas korralikult käima. Absoluutselt kõige kergem osa sellest jooksust. Oma rahuliku jooksu ajal ma mõtlesin, kas täna üldse tempoka osa teen või jooksen lihtsalt rahulikult lõpuni ja kutsun härra Jooksja vajadusel autoga vastu. Jube hea, et ikka proovisin. Tempokas osa 6:08 min/km, 157 l/min. Viimased 2 km lihtsalt tiksusin rahulikult koju ära. Tehtud. (24,21 km, 6:47 min/km, 147 l/min)

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Uus elurütm on vaikselt paika tiksumas. Alates sellest, mis kellast olen tööl, mis kell ja mida söön, millal lähen otse töölt trenni või koju ja siis jooksma, millal natuke puhata jõuab. Muutus on suur, kuid ma olen positiivselt meelestatud. Vähemalt on kogu aeg põnev!