Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Taastusime nädalavahetusest, tegime kerge ühise jalutustiiru ja rullisime-venitasime-jutustasime.

Teisipäev: BodyPump. Raskustega olin tagasihoidlik, eriti jalgade lugudes, polnud vaja neid veel üleliia piinata. Reie eesmine külg tahtis esimesena põlema minna. Tahan nüüd sügiseni kenasti püsida rajal “1 tund jõutrenni nädalas”, et keha lagunema ei hakkaks. Raskused pole olulised, kuid harjutused on. (64 min, 122 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Õues oli tõeline leitsak. Tegime ühe kerge jooksu. Pulss kippus isegi madala tempoga ikka üle 142 minema, sest lihtsalt nii palav oli. (5,81 km, 7:21 min/km, 147 l/min) Pole hullu, küll vaikselt hakkab jooksuvorm tagasi tulema. Trenni lõpetasime korraliku kerelihaste ÜKEga (36 min, 92 l/min).

Neljapäev: hanna x moomoo 9. rattasõit. Coffee ride! Viimaks jõudis kätte Hanna naistepundi esimene kohvisõit. Selle puhul saime esimest korda sõidu ajal vihma. Sõitsime läbi Lähte, Saadjärvest mööda Juulamõisa kohvikusse kooki sööma ja kohvi/mahla jooma.

Mina sain koos Liisiga vedada läbi vihma ja üle suure pika tõusu enne Lähtet. Olime pärast seda mõlemad täitsa läbi, mul jalad jumala tühjad. Puhkepaus, kook ja jook natuke kosutas. Hästi hubane mõnus kohvik toreda teenindusega. Sinna tasub cofferide’ima minna küll. Tagasiteel saime veel ühe hiiglasliku tõusu vedada, sõitsime läbi Vasula jaanipeo ja Kõrveküla Tartusse tagasi. (47,85 km, 23 km/h, 136 l/min)

Reede: trennivaba. Pidasime võidupüha, käisime meres ujumas, tegime grilli ja veetsime kvaliteetaega.

Laupäev: ratas. Olime jaanipühade nädalavahetuse minu vanemate juures Ida-Virumaal. Jaanipäeval võtsime härra Jooksjaga ette pikema rattasõidu mööda põhjarannikut. Puhus päris tugev loodetuul, seega saime alustuseks omajagu vastutuult rühkida.

Kohtla-Järvelt sõitsime ratastega Sakale, nautisime esimesi vaateid ja siis sõitsime mõnusa kiirusega allatuult pankrannikut pidi Toilasse. Minu lemmik rattaga sõitmise tee. Austavad autojuhid ja kaunid vaated. Toilas sõitsime sadamasse uude mererestosse magustoitu sööma ja kohvi jooma. Väga maitsev oli!

Otsustasime Toilast välja sõita teist teed pidi ja saime alustuseks kohe täieliku killer tõusu. Ma ei kujuta ette, mis see tõusunurk sel on, aga kes on Toila sadamast üle silla läinud parki, siis teab, mis tõus seal tuleb. Huh, kõige kergem käik sai sisse pandud ja mulle tundus, et varsti veeren tagurpidi alla tagasi. Saime üles ja ees ootas veel üks tõus, mitte enam nii järsk, märk tee ääres üles 12%.

Mu jalad olid pärast seda täiesti tühjad. Kuidagi tuli veel vastutuult 20 km vanematekoju tagasi sõita, seekord vältisime Tallinn-Narva maantee lõiku ja tulime mööda Uikala teed Jõhvi. Sealt oli juba kiviga visata ning olimegi kodus tagasi. Megaäge rattaring! (63,57 km, 23,8 km/h, 137 l/min)

Pühapäev: pikk kõnd-jooks. Pühapäev algas tohutu suure väsimusega. Otsustasin pika jooksu asemel teha jooks-kõnni, sest see tundus õigem. Pulsiga oli kõik hästi, aga lihtsalt oli kuidagi nii uimane olek ja energia justkui otsas. 5+5 min jooks-kõnd oli õnneks tehtav. Jõudsin Kohtla-Järvele, keerasin otsa ringi ja tulin tagasi. Poolteist tundi liikumist. Good enough. (11 km, 8:27 min/m, 126 l/min)

Kokkuvõttes:

Ausalt öeldes tahaksin ma ühel hetkel leida aega ja motivatsiooni, et suvisele kalendrile otsa vaadata ja Tallinna maratoniks vähemalt pikkade jooksude kondikava kokku panna. Tunne on selline, et olen täiesti treenimata ja aega on nii vähe jäänud. Tegelikkuses asi päris nii halb ei ole, ega need kevad-talvised kilomeetrid kuskile kadunud pole, aga mingi mõtestatus võiks paika saada küll. It’s go-time.