Esmaspäev: trennivaba.

Teisipäev: kerge jooks. Ootasin teisipäevast jooksu ärevusega, kuna nädalavahetusel läbi põetud kõhuviirus oli ju pika jooksu tempo tunduvalt alla võtnud. Ei teadnud, kas olin teisipäevaks rohkem taastunud. Jooks kulges aga täitsa kenasti ja tempo-pulsi suhte järgi paistis keha olevat haiguse lõplikult seljataha jätnud. 8,12 km, 6:05 min/km, 149 bpm.

Kolmapäev: lõigutrenn. Tahtsin küll JJV-sse minna üle pika aja, aga kuna staadionile vihma tõttu nagunii minna ei saanud ja sisehall on hetkel suletud hooldustöödeks, siis soovitas Maris hoopis iseseisvalt oma trenn ära teha. Tegingi siis nii.

Ikka traditsioonilise kolmekas soojenduseks alla, kiirelt harjutused peale ja siis Ihaste teel edasi-tagasi punuma. Mul oli plaanis 4:30 tempoga 500-meetrised lõigud, nimelt 4×500 m ja 2 blokki. Lõikude vahel ainult 1 minut kerget sörki taastumiseks ja blokkide vahel 5 minutit, seega suhteliselt raske trenn, mis pidanuks Peetri jooksuks mootori käima tõmbama. Vist tõmbas ka?

Lõikude tempod ja pulsid:

• 4:15 min/km, 161 bpm
• 4:30 min/km, 172 bpm
• 4:33 min/km, 170 bpm
• 4:41 min/km, 169 bpm
• 4:41 min/km, 169 bpm
• 4:38 min/km, 169 bpm
• 4:42 min/km, 170 bpm
• 4:38 min/km, 171 bpm

Ei suutnud kuidagi seda 4:30 tempot hoida ja jooksin ikka täiesti elu eest. Aga noh, enam-vähem võib rahule jääda. Minutilise vahe ajal enamiku ajast kõndisin, et pulss ikka alla ka läheks. Peale mitut nädalat tonniste jooksmist tundusid need 500-meetrised täitsa lühikesed lausa. 😅 Pärast lõike tegi VO2max hüppe 51 peale tagasi, aga koju jooksuga kukkus jälle 50 peale.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: võistluseelne soojendus. Oli see vast alles üks jooks. Enesetunne oli mitte midagi ütlev, jalad olid väsinud ja rasked, õues oli kuidagi väga lämbe ja hapnikuvaene olla ning loomulikult kõige selle peale VO2max viskas end rahumeeli 49 peale. Tegin jooksu sees viis 100-meetrist lahtijooksu ka, aga sain tempo vaevalt 5:00 min/km peale, sest lihtsalt mootor ega jalad ei liikunud üldse. Tohutu venimine. Ei mingit head emotsiooni enne võistlust. 6,08 km, 6:18 min/km, 151 bpm.

Laupäev: Peetri jooks. Peagi kirjutan pikemalt, aga üldiselt jäin oma jooksuga rahule. Rekordist just väga palju puudu ei jäänud, keskmise tempo eesmärgi saavutasin 100%. 🙂

• 

• 

Pühapäev: taastav jooks. Jälle midagi uut: pärast võistlust järgmisel päeval tegin 140-pulsiga taastava jooksu. Jalad olid väsinud, aga enesetunne väga hull ei olnudki. Ilusti sai pulss all hoitud. VO2max istus ikka oma 49 peal. 7,33 km, 6:40 min/km, 139 bpm.

Kokkuvõttes:

Käesoleval nädalal ootab juba 5 päeva pärast ees Ööjooksu poolmaraton. 😳 Õnneks saab seal vist enam-vähem normaalse ilmaga joosta, mis on positiivne. Mingit eesmärki, mida reaalne joosta oleks, pole suutnud veel välja mõelda, aga õnneks on veel natuke aega. Isikliku rekordi jaoks peaks olema keskmine tempo 5:06 min/km – see tundub hetkel ikka natuke utoopia valdkond.

Berliini maratonini jääb veidi vähem kui 48 päeva.