Kes veel mäletab 2014. aasta Olümpiajooksu? Tol päeval oli Tartus umbes 35 kraadi sooja ja meil tuli joosta 10 km Tartu teedel ja tänavatel. Sellest jooksust oleme saanud rääkida enne iga sooja ilmaga võistlust viimased 5 aastat stiilis: “Aga kas te Olümpiajooksu mäletate?”. Nüüd on meil uus benchmark, millega põrgukuuma võrrelda: 2019. aasta Narva Energiajooks.
Eelmisel päeval sõitsime minu vanemate juurde Itta ära, mis vähendas järgmise päeva autosõidu aega ligi 2 tunni võrra. Laupäeval kell 10 oli meil Narvas auto pargitud. Ilm oli noh… kuum. 🙄 Kell 9 näitas ilmateade juba 29 kraadi ja selget ilma. Tegime üpris viimasel hetkel natuke sooja ja oligi aeg geelid tasku panna ja veepudel kätte võtta, stardikoridoris pähe kallata ja jooksma hakata. Tol hetkel oli õues vist ametlikult 32 kraadi.
Kõigil trennikaaslastel olid mingid ulmelised plaanid ja mina nendega kaasa minna ei tahtnud. Plaanisin 2 tunni tempos alustada, et vast see pole just tappev. Kui vaja tempo langetada, siis langetan, mina ei suuda 30 kraadiga joosta. Kuskil 3. km oli mul juba roppraske ja ootasin joogipunkti. 😕 Kreenholmis oli äge, aga megapalav ja õhk ei liikunud. Seal oli ikka raudpolt üle 30 kraadi sooja.
Kui 4 km joostud sai, tuli ka joogipunkt. Vesi oli seal aga peaaegu otsas. 😳 Viimaselt laualt ikka sain midagi pähe ja kurku. Seal libises ka Liis mul eest ära, kellega meil samm oli hästi klappinud, ja mina hakkasin lihtsalt sörkima. Pulss oli 180 ja lihtsalt nii paha oli olla. Mida seal ikka püüda. Jalg sirgu.
Kaalusin ligi 3 km rajalt maha astumist. See oli tõsine kaalumine, sest üle 30 kraadi sooja ja poolmaratoni jagu jooksu on hullumeelne ettevõtmine. Jõudsime tagasi stardipaika ja kiusatus maha tulla ning jõkke ujuma minna oli suur. Mõlemal pool kõndis katkestajaid vastu. Aga siis tuli Treener, kes vaatas mõistva pilguga ja andis patsu. Medal ka motiveeris. Ma polnud päris kindel, kuidas ma need 14 km veel suudan. Olin valmis ka terve tee kõndima.
6,3 km: 35:30, 530. koht, tempo: 5:36 min/km
8. km algus tervitas pika tõusuga. Jalutasin sealt üles kuni joogipunktini. Kilomeetriaeg tuli 8:30 kanti. Sealt korjas Tauri mu üles. Jumal tänatud, üks tuttav nägu! 🙂 Tema oli läinud kostüümis rada nautima. Jalutasime veel mõnda aega. Siis jooksime kuni järgmise joogipunktini. Ja nii muudkui edasi ja edasi. Õnneks Tauri mul väga palju kõndida ei lubanud.
10 km: 1:01:34, 593. koht, tempo: 6:09 min/km
Ma jooksen trennis 150 pulsiga 10 km ka kiiremini. 🙄
Samal ajal oli lisaks s*tale enesetundele hakanud mulle liiga tegema parem hüppeliiges. Andis teine siseküljelt päris teravat valu. 😕 Enne 13. km joogipunkti küsis Tauri meditsiiniratturilt mulle külmageeli, kes seda kuskilt tooma sõitis, meid üles leidis ja siis minu pahkluu sprei ja geeliga sisse määris. Samal ajal möödusid meist Kaire ja Careelika. Geel hakkas jalga külmutama küll, aga valu kahjuks oli ikka alles.
Äkkeküla baasis tõmbasime Kaire oma “rongi” peale ja jätkasime kolmekesi. Tõusud ikka kõndisime. Igas joogipunktis kallasin endale 2 topsi vett kurku, 2 pähe ja ühe viskas Tauri mulle alati veel selga. Lõpuks hakkas see varjus ja tuule käes ka jahutama.
Niimoodi seal kulgesime. Pulss oli 170 kandis ja tempo 6:30 lähistel. Kraade jätkuvalt üle 30. Rada Narvas enam pärast neid mitmeid muudatusi kiire ei ole, aga vaheldusrikas ja põnev küll. Kahjuks on seal aga alati ka palav, ühe erandiga 2016. aastal.
Lõpuks jõudsime pöördeni, mis viis meid tagasi promenaadi suunas. Seal on alati toredaid inimesi, kes oma aiavoolikud välja on toonud, on valmis sind külma veega piserdama ja ämbriga vett pähe kallama. No kui hea see oli! 🙂 Super.
Jäi minna veel 2 km. Siis 1 km. Siis olid juba finišeerinud klubikaaslased, Treener ja härra Jooksja kaasa elamas ja finiš käega katsuda. Kolm musketäri finišeerisid napilt ajaga alla 2:15.
Pärast sai ujumas käia, šašlõkki süüa ja Koitu kuulata. Ja 2,5 tundi koju loksuda. Yahoo ilmateade näitas siis, et Narvas on 31 kraadi sooja ja auto näitas kohati soojakraadideks 33. Ilmselt oli nii ka meil asfaldil joostes.
Mis seal ikka: kogu minu s*tt kevadhooaeg sai väärilise lõpu. 🤷🏻♀️ Isegi normaalse emotsiooniga sai see Narva finišeeritud ja selle eest tänu minu suurepärastele klubikaaslastele. Ma ei katkestanud. Ma finišeerisin. Tulevad kunagi ka paremad ajad, nii jooksurajal kui mujal.
Kokkuvõttes:
- Aeg (neto): 2:14:39
- Distants: 21,1 km
- Keskmine tempo: 6:24 min/km
- Keskmine pulss: 170 bpm
- Max pulss: 181 bpm
- Koht: 550/796
- Koht naiste seas: 137/269
- Koht N vanusegrupis: 75/150
- Jooksu dünaamika:
- Sammu tihedus: 167 spm
- Sammu pikkus: 0,93 m
- Vertikaalne ostsillatsioon: 8,7 cm
- Vasakul jalal 49,5% ja paremal jalal 50,5% ajast
Nourish, Train & Flourish 
Mul umbes täpselt sama mulje ja emotsioon. Natuke vähem jalavalu ja natuke rohkem “pea käib ringi, peaks vist katkestama”. Cheers kuumatalumatusele! 😀
Aega ei taha nagu hästi vaadatagi, aga hea on vähemalt, et üks pikk jooks ikkagi to-do listis jälle tehtud sai..
MeeldibMeeldib
Just: pikk arendav jooks, tempot ignoreerime ja mälestusi samuti…
MeeldibLiked by 1 person
Sa oled niii tugev, et lõpuni jooksid ja et sa üldse sinna läksid. Ma ei suutnud õuegi minna, passisin pea terve päeva pimendava ja soojust pidava ruloo taga magamistoas.
See on juba nagu halb nali, et alati kui sa võistled, on megapalav.
Nüüd aga puhka end KORRALIKULT välja ja siis uue hooga palju parema sügishooaja ootuses trenni tegema 🙂 Palju edu!!
MeeldibMeeldib
Minu arvates oled Sa ikkagi suure eneseületusega kevadhooaja lõpuks hakkama saanud! Ma ei suutnud laupäeval niisamagi õues jalutada rääkimata võistlemisest. Olin omaette nii tänulik, et end Narva ei registreerinud ja hinges tundsin kõigile võistlejatele seekord kaasa (kuigi tavaliselt olen kade, kui teised on võistelnud ja mina mingil põhjusel kõrvaltvaatajana tulemusi scrollin :).
Ma usun, et kui need kevad/suvised vintsutused nüüd läbi on ja Sa suvel ka natuke puhata ning akusid laadida saad, siis sügisel on teine hingamine ja uued rekordid tulemas! Vahepeal sea egoistlikult ennast number üheks ja puhka! Edu!
MeeldibMeeldib
Kahjuks selle puhkusega on nii, nagu on… #remont
MeeldibMeeldib
Mulle on su blogipostidest silma jäänud, et joostes tarvitad mingeid (iso)geele jne. Ma pole neisse väga süvenenud aga olen aru saanud et need peaks andma (lisa)energiat? (Idee postituseks- miks sa neid kasutad?) Võib-olla ma olen rumal ja pealiskaudne aga ma tahaks küsida, et kas ilma nendeta ei jaksa joosta? Ma pööritan vist iga kord silmi, kui loen su postitustes sõna “geel”. Ma olen ise pikamaarattur ja ei kasuta selliseid asju, isegi veepudelit pole rattal… 😀 Lisaenergiat saan adrenaliinist, kui tuleb blokk, väntan sellest tahtejõuga läbi ja nii tulebki uus jõud, kui olingi enne väsinud. Joon lihtsalt puhast vett kui lõpetan. Ma olen siis mingi imeinimene et ilma läbi ajan? 😀 Tuttavad jooksjad samuti ei kasuta mingeid geele. Võistlusteks sellist piitsutamist samuti läbi ei tee nagu kohati sinu puhul mulje jääb. Äkki selle enesepiitsutamise ja kirumise, kui halvasti läheb ja mitmel rindel rügamise asemel võiks lihtsalt elu nautida ja joosta niisama enda lõbuks ja saleda vormi hoidmise jaoks? Kas sa juba pole oma eesmärke mitu korda täitnud (maraton jne)? Kuhu veel edasi?! Sa oled hobisportlane, mitte professionaalne sportlane. See on paratamatult fakt. Sa oled inimene, halvad päevad vaid tõestavad seda. Ma ei taha olla õel aga ma üritan end ausalt väljendada. Ma olen võõras ja tavaline kõrvalseisja, mu arvamus ei peagi korda minema ☺️ . Olen su blogil pikalt silma peal hoidnud, ka Instagramis ja minu jaoks läheb asi juba ülepingutatuks, liiga tahan-olla-sportlane. VO2 langes – draama, enesehaletsus… Kehv tulemus – enesematerdamine. Hea tulemus – teatud rahulolek. Aga kas need mõned sekundid tulemuste parandust on tõesti olulisemad sellest, mis päriselt-päriselt siin elus kõige rohkem loeb…? Võta vabalt, ära stressa ja hinga, puhka, OLE.
MeeldibMeeldib