Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Jalad, eriti tallad olid eelmise päeva jooksumatkast väsinud. Pulss oli kena ja madal, aga üldiselt oli selline uimane olemine (6:53 min/km, 130 bpm). Kerelihaste ÜKE äratas jälle ellu, aga üldiselt on sellest pimedast ja kõledast ajast juba kopp ees ja seda tuleb veel mõned kuud taluda.

Teisipäev: BodyPump. Tööpäev oli raske ja tegus, aga vinnasin end ikka pärastlõunasesse Pumpi kohale. Ei midagi uut siin päikese all: hea trenn oli! Treener oli jälle osavalt vanade kavade lugusid kokku miksinud. Nostalgilised, vanad, hästi toimivad lood. Lihasvalu järgmiseks päevaks garanteeritud. Natuke katsetasin ka raskemaid raskusi, seljalugu täitsa kannatas nii teha. 😊

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Neljas trennipäev järjest. Ilmselgelt natuke liiga palju, aga puhkepäev ootas ees ja ühistrenni lähen ju ikka kohale, kuidas muidu. Kerge jooks ikka alla (6:52 min/km, 140 bpm) ja jalaÜKE otsa. Jalalihased olid Pumpist päris valusad ja andis ikka teha neid harjutusi, eriti väljaasteid, aga sai tehtud. Treener soovitas reedene Pump vahele jätta, kui lihasvalu järele ei anna.

Neljapäev: trennivaba. Lõpuks oodatud puhkepäev.

Reede: jooks + BodyPump. Kuna lihasvalu oli tunduvalt taandunud, siis läksin ikkagi õhtul trenni. Soojenduseks Kairega 30 min sörki, et jalad paremini soojaks saada. (6:52 min/km, 143 bpm) See sisehallis ringide nühkimine 3 korda nädalas muutub lõpuks nüriks ka. Palun kevadet! Pumpis oli seekord asendustreener, kuigi meie Treenerit ei ole võimalik asendada, tema kohta on võimalik vaid ajutiselt täita. Aga Jane sai tööga hästi hakkama. 🙂 Veidi harjumatu oli teise treeneriga, aga tunni teises pooles visati juba nalja ja oli niisama tore, vaatamata kahele õlaloole ja siis 2,5 minutile plangule. 😅

Laupäev: trennivaba. Terve päev tegime remonti ja vahepeal käisin pildistamas ja siis tegime veel remonti ja koristamise objektil lõpetasin kell 23. Vanemad käisid meil abis ja saime päris palju tehtud: meie korteri laed said just enne miinuskraade nüüd täiesti soojaks! 🙂 Ikka päris väsitav päev oli, väsitava nädala otsa.

Pühapäev: pikem jooks. Plaanisin teha ca 1,5-tunnise jooksu, kuskil 13–14 km. Aga pidime jooksma minema hommikul vara, sest päeval ootas enne härra Jooksja ärasõitu ees veel mitu remonditegemist ja õudselt kiire oli. Seega kell 8 astusime enne päikesetõusu härmatise ja -3 kraadiga teele. Ilm ei häirinud, aga väsimus oli nii suur, et otsustasin kuidagi 10 km täis venitada ja siis koju ära minna. Kui ikka ei jõua, siis ei jõua. Pulss oli kõrge ja väsimus peksis jalaga näkku. VO2max isegi langes selle jooksuga. (148 bpm, 7:05 min/km) Päeva jooksul suutsin veel mõlemat hüppeliigest korra väänata, “jei”. Loodetavasti saan homme ikka joosta, kõndides valu ei tunne.

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal jõuan trenni veidi vähem, kuna teisipäev möödub Tallinnas ja lisaks on veel paar üritust tulemas. Eks näis, kui omadega läbi ma nädalavahetuseks olen. Oleks juba ühe sellise päeva eest tänulik, kui ei peaks äratuskellaga ärkama ja saaks lihtsalt natuke olla ja puhata.