Esmaspäev: trennivaba.

Teisipäev: fartlek. Hommikul kell 5 üles ja jooksma. Hakkasin vaikselt kiirust timmima. Ehk siis sel nädalal kerge fartlek: 10 min soojaks ja siis kiired lõigud:

• 5 min: 5:17 min/km
• 4 min: 5:08 min/km
• 3 min: 5:13 min/km
• 2 min: 5:03 min/km
• 1 min: 4:55 min/km

Vahele alati sama palju rahulikku jooksu, kui oli kiiret. Mõtlesin, et hoian kiiretes osades pulssi alla 170, aga tegelikkuses ma seda nii kõrgele ajada ei suutnudki. Trenni maksimaalne pulss oli 166 bpm ja keskmine lõikude ajal 158–160 bpm. Alguses olid jalad täiega maa küljes kinni, lõpuks hakkas juba paremaks minema. 🙂 6:21 min/km, 148 bpm.

 

Juulis jooksin 25 tunniga 225 km. Elu mahukaim jooksukuu.

Kolmapäev: keskpikk jooks. Kolmapäev on peaaegu pika jooksu päev. Kuna kuumus ei raugenud, tuli ikka kell 5 ärgata. Ja jooksma minna. Kulgesin Ihaste teel ja Ihastes 1,5 tundi. Loomulikult suutsin kuskil ikka vaelpöörde teha, siiski mina ja Ihaste. Klassika.  😂 Jalad olid isegi päris head. 6:33 min/km, 149 bpm.

Neljapäev: Jooks Jõud Venitus. Õues oli praktiliselt tuulevaikus, pilvitu päikseline ilm ja kõigi lõigutrennide palavaim ilm: 31 kraadi. Varjus. Hullumaja!

Kartsin, et saame 3+2+1 km lõigud, aga õnneks Treener säästis meid sellest hullusest. Juba jooksuharjutuste lõpus oli selline tunne, nagu oleks hullu trenni ära teinud.😅 Tulid hoopis 600 m lõigud ja tervelt kuus tükki ning kõige lõppu üks 400 m. Minu õnneks oli Maria ka trennis tagasi, seega sain tema selga vaadata😂, kuna ta on ikka väga kiires vormis praegu. Hea motivatsioon, suutsin endast palju rohkem välja pigistada.🙂

Tempod tulid sellised: 4:27, 4:43, 4:38, 4:32, 4:35, 4:41, 4:32 min/km. No tegelikult ei ole ju paha? Mis veel jaheda ilmaga oleks…

Reede: trennivaba.

Laupäev: võistluseelne soojendus. Pulss oli okei, tempo oli okei, ilm võrreldes neljapäevase 31 kraadiga oli okei, aga jalad olid megarasked nagu pakud.😕 Vaikselt tiksusin oma “võistlus”eelse soojenduse ära. 6:33 min/km, 144 bpm.

Pühapäev: poolmaraton. Kuna millalgi on vaja natuke vormi testida ja minu maratoni ettevalmistuse juurde on alati kuulunud üks poolmaraton, siis sel aastal tuli see augusti alguses ära teha, kuna Ööjooksule mul minna võimalik ei ole. Kuna olin ema sünnipäeva puhul vanematekodus Ida-Virumaal, sain joosta suure tüki oma poolmaratonist minu jaoks Eesti ilusaimal rajal: pankrannikul. Panin end ka Marathon100 virtuaaljooksule kirja, et vahepeal ei tekiks kiusatust alla anda. Kokkuvõttes oli väga hea, ühtlane ja suhteliselt kerge kulgemine. Kirjutan järgmisel nädalal kõigest pikemalt. 🙂 5:28 min/km, 162 bpm.

 

Kokkuvõttes:

Tallinna maratonini jääb veidi vähem kui 5 nädalat.