Maratoniks treenimise viies nädal ehk puhkenädal. Kõik läks plaanipäraselt: üks jooks vähem ja lühemad pikad jooksud, samas siiski intensiivne lõigutrenn. Ja loomulikult palav ilm, neljas nädal järjest.🙄

Esmaspäev: trennivaba. Rügasin tööd nagu hull.

Teisipäev: kerge jooks. Keskpika jooksu asemel puhkenädalal selline rahulik 60 minutit. Olin maganud väga vähe ja kui kella kuue paiku jooksma sain, siis jalad üldse ei liikunud. Palav oli. Raske. Pulss oleks rohkem lubanud, aga jalad ei lasknud. 7:03 min/km, 137 bpm.

Kolmapäev: trennivaba.

Meie ilmaennustus vs mida ma igatsen: jahe, kohati vihmane. Põhimõtteliselt Norra.😅

Neljapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev ja jälle tapvalt palav. Päike ja peaaegu 30 kraadi. Ebanormaalne.🙁 Juba jooksuharjutuste ajal hüppas pulss üles ja alla tuli vaevalisemalt, kui peaks. Lõigud pressisin kuidagi ära. Suur motivatsioon oli eelmisest nädalast veidigi paremini joosta. Seekord tegime lõikude vahel ka 3 min istumispausi, et taastuda, sest selle päikesega peabki eraldi abinõud kasutusele võtma.

Lõigud:

• 1 km: 4:46
• 2 km: 4:53, 5:10 (keskmine: 5:02)
• 1 km: 4:56
• 2 km: 5:00, 5:15 (keskmine: 5:07)

Pulss oli lõigu lõpuks 175 kandis, alguses 170 juures. Tempo nii hullult ei kukkunud kui nädal varem, aga siiski väga ebaühtlane jooks. Arvestades kõike, ei ole tegelikult ju kehvad tempod? Polnud ka taaskord kellegagi koos joosta. Üksi on lõigutrennis raske. 😕 #Mariatuletagasi!🙁

Reede: jooks+ BodyPump. Enne BodyPumpi tuli ikka ka jooks ära teha ja kui kell 17 on päeva palavaim hetk, siis tuleb lihtsalt ära kannatada. Hallis sees ka joosta ei saa, kuna see on veel nädal aega remondis. Päike küttis sajaga ja üle 30 minuti väga õues olla ei oleks tahtnudki. 146 bpm, 6:37 min/km. Saalis oli ka kuidagi väga palav, aga Pump mõnus. Selle kord nädalas pumpimisega väga raskusi enam ei tõsta. Ilmselt oli see paariks-kolmeks kuuks ka minu viimane BodyPump. Nüüd tuleb joosta ja pärast maratoni tuleb juba mandliopp…

Laupäev: trennivaba. Suhteliselt rahulik päev. Tegin koduseid toimetusi ja juba see, et ei pidanud arvutiekraani ja Excelit vaatama või elu eest remonti tegema, oli nii hea puhkuse eest.

Pühapäev: pikk jooks. Kui ärkad kell 4.30 ja juba on 100% õhuniiskus, päike tõusmas ja 24 kraadi, siis vabandage väga, aga see ei ole eriti jooksuilm. 😂 Tiksusin ikka Ihaste vahel oma 1,5 tundi Reketi saatel täis (loomulikult vaatasin Ihastes 5 korda telefonist kaarti ja ikka jooksin natuke valesti – what else is new?) ja tulin hea meelega koju külma vett kaanima ja jaheda duši alla. Muidu oli kõik mõnus ja hommikutes on midagi erilist, aga see kuumus rikub kõik ära. 149 bpm ja 6:29 min/km – arvestades kõike ei ole see ju tegelikult halb?

Kokkuvõttes:

Palun pekske mind keegi, et ma end kokku võtaks ja end rullima hakkaks. 😂 Jalad oleksid sellele nii tänulikud. Vasaku jala valu andis kohe järele, kui uute tossude tellimuse sisse andsin, aga kohati on mõlemad Achilleused ikka täiesti pinges ja “lühikesed”. Rull aitaks. Aga laiskus on suurem. Varsti kahetsen?

Järgmisest nädalast tuleb jooksuplaanidesse väike muutus sisse. August saab suhteliselt kaootiline olema, kuna nädalavahetuste töökohutused ajavad kohati trenniplaanid segi, aga küll ma kõik vajaliku kuidagi sinna ära mahutan. Tuleb lihtsalt loov olla ja asju ringi nihutada. Tuleb põnev kuu!

6 nädalat Tallinna Maratonini. Mida ma sel aastal suudan?

PS. Kui mingi hetkel uusi postitusi blogisse juurde ei tule, siis see tähendab, et mu arvuti on lõplikult otsad andnud. Arvestades tööülesannete rohkust, lähenevaid pulmapildistamisi ja kirjutada vajavaid artikeid, siis lausa “täiuslik” ajastus või mis…