Algas minu kahenädalane puhkus pühitöölt, mis tähendab, et nüüd tuleb täiskohaga remonti teha, maratoniks treenida, artikleid kirjutada, fotosessioone teha ja üritusi pildistada ja neid fotosid siis öösiti töötlema hakata. “Puhkus”. 😂
Esmaspäev: taastav jooks. Enne Tallinna Guinessi rekordi jooksule sõitu pidin mina jõudma oma taastava jooksu ära teha. Enne oli muidugi remonti tehtud ja olemine suhteliselt tühi. Kippusin natuke kiirustama, aga üldiselt sain asjaga enam-vähem plaanipäraselt hakkama. 6:54 min/km, 141 bpm.
Teisipäev: trennivaba. Käisin Tartu Seikluspargis ronimas, seega 2 tundi korralikku süvalihaste trenni. Kaloreid sulas maha ligi 500.
Kolmapäev: keskpikk jooks. Õhtul kell 21 pärast tervet päeva seismist ja laudise värvimist-õlitamist vedasin härra Jooksja endaga kaasa, sõitsime A le Coq spordimaja juurde ja pistsime Ihaste poole punuma, plaaniga joosta 70 minutit minu rahulikus tempos. Nii hea, et härra viitsis minuga kaasa tiksuda, sest koos oli nii palju lõbusam ja toredam. 🙂 Imeline jooksuilm oli. Väsinud jalad ärkasid isegi poole peal ellu. 6:45 min/km, 148 bpm.
Neljapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Kavas oli kerge soojendus koos jooksuharjutuste ja lahtijooksudega ning lõigud. Mina valisin sellise variandi:
- 200 m: 4:10 min/km
- 400 m: 4:56 min/km
- 600 m: 5:06 min/km
- 800 m: 5:00 min/km
- 600 m: 5:13 min/km
- 400 m: 5:09 min/km
- 200 m: 4:45 min/km
Tempod midagi erilist just ei ole, aga mida sa esimeselt lõigutrennilt ikka saada tahad. 🙂 Täiesti ootuspärane. Mugav ja mõnus just ei olnud, aga hing paelaga kaelas samuti mitte. Pärast trenni sörkisin koju tagasi. Päeva peale üpris kena jooksukilometraaž.
Reede: BodyPump. Kuna tormasin praktiliselt otse kahelt fotosessioonilt trenni, siis kahjuks jooksma ma ei jõudnud. Kava meeldib iga korraga aina rohkem, aga kahjuks ise olin reede õhtuks nii läbi, et kätekaid enam eriti sirgetel jalgadel teha ei jõudnud ja tavapärane kang tundus tohutult raske. Ähkisin ja puhkisin seal ikka hoolega. Aga kuidagi peab kord nädalas lihaseid ka konditsioonis hoidma.
Laupäev: trennivaba. Käisin Pühajärve jooksul kaasa elamas ja rühkisin peaaegu südaööni remonti teha. Redeli nägemisest hakkas oksemaitse tulema ja jalad olid täiesti läbi.
Pühapäev: pikk jooks. Nende ära ronitud jalgadega tuli minna pikale jooksule. 🙄 Äratus 7 aegu, kiire kella laadimine ja viimaks sain rajale. Juba oli palav, päikseline ja tohutu õhuniiskus. Esimesed 45 minutit konkreetselt surin, siis oli pea 40 minutit üpris tore olla ja viimased 20 minutit oli jälle päris raske olla. Aga ära tegin. 🙂 6:42 min/km, 152 bpm. Kui 2 nädalat väga hullu remonti läbi saab, eks lähevad ka treeningud kergemalt.
Kokkuvõttes:
Üldplaanis nende pulsside juures need tempod mulle ei meeldi, aga mis teha, peab paremaks saama. 🙂 Järgmisel nädalal tahaks kuidagi ellu jääda – see on juba täitsa ambitsioonikas plaan.