Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Üks kerge trenn: kerge 40 min jooks, natuke rullimist ja venitamist ja jooksuga koju tagasi. Kuna olin alles võistelnud, siis ei olnudki mul rohkem midagi esmaspäeval teha tarvis. Tunne oli üpris väsinud ja kirjutasin selle võistlusväsimuse arvele, kuigi ilmselt istus mingi haigus mul juba esmaspäeval sees.

Teisipäev: trennivaba. Tundsin end väga väsinult ja otsustasin juba päeval mitte trenni minna. Õhtul oligi palavik kohal ja olin voodis siruli maas, selle asemel, et lõputut to-do listi täita. 😕

Kolmapäev: trennivaba. Treener keelas trenni tulla, kuna olin eelmisel päeval palavikuga rajalt maas ja õues oli nii külm ja tuuline ilm.😭 Polnud vaja minna sinna staadionile külmetama. Kurb, et ei saanud oma pundiga veel viimast korda enne võistlust sotsialiseeruda, aga ilmselt mõistlik mitte rohkem külmetada ja püüda hoopis enda tervist päästa. Õhtul oli jälle selline vastik 37,2 palavik, mis konte murrab.

Neljapäev: võistluseelne soojendus. Kuna 2 puhkepäeva oli vahele tulnud, tegin võistluseelse soojenduse ära neljapäeval.

Reede: trennivaba.

Laupäev: Helsinki Half Marathon. Arvestades tuult, tõuse ja selle nädala haiguslugu, võib 1:51:03-ga rahule jääda küll. 🙂

Pühapäev: trennivaba. Sõidan Helsingist koju ja valutan lihaseid, mis juba praegu tuld löövad. Ma ei tea, kes selle matkaseljakotiga liikuda suudab. 😄

Kokkuvõttes:

Sellest on kahju, et mul tervis pidi paar päeva enne kevadhooaja lõppu järele andma. Rohkem ma sel aastal kuskil poolikut enam joosta ei saa (Ööjooksu ajal pildistan pulma ja pärast Tallinna maratoni lähen mandliopile), seega poolmaratoni rekord jääb murdmata. Aga noh, mis seal ikka, väga ilus rekord on eelmisel aastal joostud ja seda ongi raske murda. 🙂

Nüüd tuleb kaks kergemat puhkenädalat ja pärast jaanipäeva tuleb 10 nädalaga maratoniks tugevaks ja kiireks saada.