Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Esmaspäeval oli kavas üpris tavapärane 40 minutit jooksu ja 40+ minutit ÜKEt fookusega kerelihastele. Kuna nädalavahetusel mina joosta ei tohtinud (meenutame minu eelmise nädalalõpu masenduse postitust), siis tuli minul terve aeg rahulikult joosta, teised tegid kerget fartlekki. Pulss tuli 132 bpm, keskmine tempo 7:27 min/km, enesetunne oli hea ja kerge. Ehk see vaba nädalalõpp ei olnudki maailma lõpp, nagu mulle tundus. 🙂 ÜKE osas ikka seljalihaste harjutused, plangud, topispallid, kätekõverdused. Oli korralik treening.

Teisipäev: lihashooldus. Võtsin asja rahulikult ja tegin taaskord puhkepäeva. Lihashoolduses oli suhteliselt vaba kava ja saime palju sotsialiseeruda. Mõnus. Aga valus.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Kavas oli 3x3x400 m lõigud. Ette loomulikult soojendus – tulime isegi varem kohale, et korralikult soojaks joosta – ja jooksuharjutused-võimlemine. Lõigutrennile lähenesin teatava ettevaatlikkusega, kuna tahtsin ikka tervist hoida. Õnneks oli enesetunne täitsa OK. Muidugi on parem olnud, näiteks 2 nädalat tagasi, aga enam haiget tunnet vähemasti ei olnud. Tempode üle samuti viriseda ei tohi (4:16, 4:34, 4:29, 4:32, 4:32, 4:30, 4:26, 4:26, 4:20 min/km), aga eks haigusest taastudes on koormusest taastumine lõikude vahel veidike aeglasem. Seega tegime lõikude vahele ka kõnnisamme ja kokkuvõttes sai väga asjalik trenn. 🙂

Neljapäev: kerge jooks. Tegin kerge pealejooksu lõigutrennile ja sörkisin sisehallis tunnikese, kuniks härra Jooksja oma hullu minutifartlekki tegi. 7:22 min/km, 139 bpm.

Reede: puhkus.

Laupäev: BodyPump+BootCamp 100 minutit. Vot see oli alles üks vinge trenn! 100 minutit meie vabariigi auks. Kui mu nädala kavasse BootCampi tund kuidagi paremini ära mahuks, siis ma täitsa käiks seal, õudselt tore on. Ehk siis tavalise 10 BosyPumpi loo vahele tegime eraldi 8×20 sekundit blokkidena (10 sek pausidega bloki vahel) jalatõsteid, kosmonaute, kõrvale kükke, hüppeid, kätekõverdusi, triitsepsi kätekõverdusi jm. Täpselt minu masti trenn. Ja kõik olid nii ilusad ja sinimustvalged. 🙂

Pühapäev: sünnipäevajooks. Täna jooksin ära oma iga-aastase traditsioonilise sünnipäevajooksu. Iga aasta eest üks kilomeeter ehk sellel aastal 26 kilomeetrit. Nädala keskel sain aru, et tervis on piisavalt paranenud, et saan siiski sel nädalavahetusel selle pika tee ette võtta. -10 kraadi õues ei tundunud aga just terveks saanud organismi jaoks optimaalne katsumus. Seega võtsin seekord teekonna ette oma 5 aastat teiseks koduks olnud TÜASKis, kergejõustikuhallis.

Esimese sünnipäevajooksu läbisin üksinda 2015. aastal, oli vihmane mõne plusskraadiga reedene päev. Sain sellel päeval 23 aastat vanaks. 2016. aastal jooksin pundiga lumistel Tartu teedel. Eelmisel aastal jooksime suurema pundiga värskelt mahasadanud lume- ja soolasegustel teedel Kõrvekülas ja Tartus rasked 25 kilomeetrit.

Sel korral tiirutasime koduses hallis 110 ringi: ei ainsatki tõusumeetrit, võimalus kergesti iga poole tunni tagant joogipause teha, tiimiliikmed said sobival hetkel liituda ja lahkuda… Jumala mõnus ju?! Kartsin, et 3+ tundi ühel ja samal ringil tiirutada on liig, aga tegelikult oli väga tore ja ausalt öeldes ei olnud isegi tüütu. Teistpidi jooksime vist ainult 2–3 ringi, ülejäänu tegime kõiik tavapäraselt vastupäeva. Terve tee jooksid minuga kaasa 4 inimest, ülejäänud kas läksid veidi varem ära või liitusid hiljem, kokku oli meid jooksmas-kõndimas 16 inimest. Üksinda ei jooksnud ma ühtegi ringi. 🙂 Mul on hands-down parim jooksutiim!

Kokkuvõttes:

Hea nädal oli. 🙂 Homme viimane tööpäev ja siis saan 2 nädalat puhata (loe: remontida). Teisipäeval on mu sünnipäev. Juhei! Trenni osas on plaanis järgmine nädal veidi vähem mahukas teha, vähemalt kilomeetrite poolest küll. Homme pean ka hambaarstile järgmise hunniku valu, kannatusi ja raha viima. Mitte nii juhei, aga ehk saab jälle hamba kordasaamisele lähemale.