Esmaspäeval: Jooks Jõud Venitus. Plaanis oli kerge jooks ja venitamine-rullimine. Jooksu ajal andis kerge väsimus Pärnu jooksust siiski tunda. Hoidsime tempo ja pulsi madalal, et endale mitte liiga teha (6:46 min/km, 141 bpm). Rullimine oli valus, ent siiski kasulik. Säärelihased tegid trikke. Samal päeval käisin lõuna ajal Herje Aibasti juures massaažis, et oma pinges jalalihastele natukenegi enne maratoni esmaabi anda. See naine oskab ikka imesid teha!

Teisispäev: lihashooldus. Üle pika aja on lõpuks tunniplaanis jälle lihashooldus, kuhu maratoonarid end kohusetundlikult kohale vedasid. Huh, valus. Suuremad rullimised pidi enne nädala lõppu ära tegema, et lihased ka nendest minitraumadest taastuksid.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Plaanis oli 15 min kerget jooksu, jooksuharjutused ja 15 min maratonitempos jooksu. Jooksime sisehallis. Kerge jooks just eriti kerge ei olnud. Ma ei saanud alguses arugi, et mis nüüd siis toimub, miks mul raske on? Siis meenus: kätte oli jõudnud süsivesikute mahalaadimise viimane päev ja pidin liikuma “aeglase” energia pealt. Tempo ja pulsi suhe oli hea, kuigi mul on kuri kahtlus, et kell loeb sisehallis distantsi pikemaks (6:34 min/km, 131 bpm). Harjutused ja 4 ca 150-meetrist rütimijooksu kulgesid ka jõuetuse tähe all. Maratonitempos jooks läks juba libedamalt. Plaanisime Tauri ja Mariaga hoida 5:40 min/km tempot, st välisringis ringi aega ca 1:15. Mina tegin tempot ja ringiajad olid ilusti ühtlased. Raske ei olnud, selline õige mõõdukas pingutus. Jättis hea tunde, et isegi ilma süsivesikuteta uimase olekuga sai maratonitempo kenasti ja hea tundega joostud. 🙂 Pulss tiksus 165–170 vahel.

Neljapäev ja reede: puhkus. Tegime ikka remonti ka ja üritasin võimalikult vähe redelitel ronida. Keerasin meie põranda tuksi, mille parandamisega tuleval nädalal tegelema hakkame. Päris masendav reede õhtu oli.

Laupäev: võistluseelne soojendus. Emotsioonid olid läbi katuse ja mõtlesin pulsi ise kõrgeks. Ei suutnud oma mõtteid ja tundeid kuidagi talitseda. Elasin oma peas mitu korda maratoni finiši läbi ja pisarad tahtsid vägisi silma tulla. Õnneks sadas vihma. 🙂 Tegin 15 min jooksu (6:27 min/km, 150 bpm), harjutused ja 2 kiirendust ja sörkisin koju tagasi. Huh. Viimane trenn enne maratoni. Närvid said täie hooga mängima hakata.

Pühapäev: SEB Tallinna Maraton. Pikemalt järgmisel nädalal, kui olen suutnud mõtted, graafikud ja pildid ühtseks tervikuks siduda. Kokkuvõttes: murdsin uude tundi, täitsin oma kõige ambitsioonikama eesmärgi, risk tasus ja ma olen 100% rahul! 🙂 3:58:51 on tõsiasi.

Kokkuvõttes:

Hakkan nüüd maratonist taastuma. Õnneks on mul järgmisel nädalal selle aasta viimane nädal puhkust, mis tähendab rohkem aega remondiks ja härra Jooksjaga koos olemiseks. Nüüd aga lähen peagi tuttu ära, sest silm vajub vägisi kinni. Ikka uskumatu, et mu maratoni rekord algab nüüd 3-ga. 🙂 Aitäh kõigile, kes toetasid!