Esmaspäeval ja teisipäeval puhkasin ja taastusin võistlusest. Käisin Tallinnas oma #MinaJooksja võitudel järel.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Plaanis oli kerge taastav trenn. Kuna õues hakkas paksu lund sadama, kolisime jälle tagasi sisehalli. Jooksime kergelt 20 min (7:15 min/km, 135 bpm), siis tegime 20 min oma keharaskusega harjutusi kõhule ja seljale, jooksime veel 20 min (7:35 min/km, 140 bpm) ja siis rullisime 15 min, et võistluse viimased lihasvalud kehalt pühkida. Järgmisel päeval oli olemine juba üpris värske.

Kinki saadeti eelmisel nädalal ka. 🙂 Aitäh, Zmoothie.eu! Jagasin väikseid miniarvustusi oma Insta story’des, aga kui on lugejatepoolset soovi, võin ka blogis nendest smuutisegudest kirjutada. Andke teada, kui on huvi.

Neljapäev: kerge jooks. Jooksin rahulikult oma lemmikul 6 km ringil, mis viib mind läbi Supilinna ja Ülejõe. Mõnus jooks oli, hea kerge samm ja kõik klappis kenasti. 6:38 min/km, 143 bpm.

Reede: puhkus.

Laupäev: võistluseelne soojendus. Õhtul enne võistlus tegin kerge “lahtijooksu”. Esiteks sörkisin jooksin 30 min. Samm kiskus vägisi liiga kiireks, mõtted olid võistlusel ja raske oli end piisavalt tagasi hoida. 6:14 min/km, 151 bpm. Seejärel tegin mõned jooksuharjutused (põlvetõste- ja sääretõstejooksud, ristijooksud) ja vibutasin paar korda jalga. Lõpetuseks kaks 100 m lahtijooksu: samm oli lennukas, tunne väga kerge ja lihtsa vaevaga oli lahtijooksu lõpus tempo 2:30. Minek oli nagu noorel kitsel. Lõpuks sörkisin vaikselt koju.

Pühapäev: Rapla Selveri Suurjooks. Oli üks kuradi raskete jalgadega (omad vitsad peksavad) palav jooks, kus sain om 10 km rekordi algusesse numbri 4. Sellest pikemalt lähipäevil.

Kokkuvõttes:

Mis ma oskan öelda: oli jälle hea nädal treenimiseks (kuigi puhata sai rohkem kui treenida) ja võistlemiseks. Täitus miski, millest ma veel 3 kuud tagasi isegi unistada ei osanud: 10 km alla 50 minuti. Suutsin end jälle üllatada ja piire nihutada. See on ju vägev. 🙂

Sellest nädalast olen jälle tööinimene, sest nädalane puhkus sai läbi. Teha on igal rindel (töö, trenn, fotograafia, eraelu) päris palju ja kuidagi peab jälle superefektiivseks hakkama. Tore oli nädal aega kordagi märkmikku vaatamata elada, aga raha tuleb ka teenida. 😀 Ja tegelikult peaks natuke rattatrenne kuskile oma päevakavasse mahutama, sest Tartu Rattarallini on jäänud vähem kui 2 nädalat.