Selle aasta viimased võistlused

Olen selle blogi jälle unarusse jätnud. :/ Küll tegin fototööd, küll oma ‘päris’tööd, küll polnud lihtsalt kirjutamistuhinat sees, kui muudkui pead iga päev tundide viisi sellesse arvutiekraani vahtima. Kirjutada oleks nii paljust, aga kuidagi… ei tule neid ridu. Imelik tunne.

Mõtlesin, et teeks teile väikese update’i oma selle aasta viimaste võistluste plaanist.

1. Tartu Sügisjooks (1.10). Sai kaalutud üht- ja teistpidi ning lõpuks otsustatud ikkagi 10 km joosta, et 2 nädalat pärast seda Saaremaal (loe edasi!) ellu jääda. Poolmaratoni isu oli (on?) siiani peal küll, aga seekord tuleb leppida ühe toreda kümnekaga läbi kodulinna.

2. Paide-Türi Rahvajooks (2.10). Say what? o_O Täiesti juhuslikult avastasin umbes nädal aega tagasi Facebooki kaudu (aitäh, Maigi!), et mul on Selveri Linnajooksude Kuldraja läbimisest puudu vaid üks võistlus. Ma isegi ei unistanud, et ma kunagi viitsiksin kõik osavõistlused (ja pikad distantsid) läbida, et Kuldrada kirja saada. Sellel aastal oli mul plaanis läbida 100+ km rada ning mul ei tulnud isegi pähe, et kuna üpris spontaanselt sai Raplas joostud (juhhuu, rekord!), siis hetkeseisuga on mul läbitud kõigi osavõistluste kõik pikad distantsid. Ehk siis Kuldrajast olen vaid Paide-Türi kaugusel. Ühe õnnetus on teise õnn ja tänu Kristelile (aitäh!) sain ka tasuta stardikoha. Härra Jooksja sebis mulle transpordi ja nii ma päev pärast Tartu Sügisjooksu Paidesse 13,6 km läbi sörkima lähengi. Ma tean, et ma olen hull, olen täiesti kursis. 😀

3. Saaremaa 3 Päeva Jooks. Eelmine aasta, kui seal härraga kaasas käisin ja vaid rahvajooksu jooksin, ajas hamba korralikult verele. Tahan ka! 🙂 See on lihtsalt nii uskumatult mõnusa tunde ja vibe’iga võistlus. Terve Kuressaare on toredaid jooksjaid täis, kõik on heatujulised, kõik on lihtsalt nii paigas ja mõnus ja tore. Nagu räägitakse, siis esimesel päeval (10 km) jooksed rekordi, teisel päeval (16,2 km) saad surma ja kolmandal päeval (16 km) tõused tuhast. 😀 Eks näis, eks näis. Ma ootan pigem seda pärast võistlusi toimuvat tšillimist ja spaatamist rohkem. 😀 Kindlasti üks väga kulukas võistlus, aga vahel peab endale lubama ka midagi head. 🙂

Ametlikult kõige ilusam medal üldse!
Ametlikult kõige ilusam medal üldse!

Ja Saaremaa ongi minu selle hooaja viimane võistlus. Eks see üks veider tunne on, kui viimased 3 aastat (tänavune on juba minu 4. hooaeg, how crazy is that?!) on hooaeg lõppenud alati Tartu Novembrijooksuga 20. novembri kandis ja seekord tuleb lõpp juba 16. oktoobril. Novembrijooksu asemel viibin sellel aastal samal ajal hoopis Hispaanias Valencia maratonil. Otseloomulikult ma ei jookse seal, seekord täidan hoopis tugitiimi tähtsaid ülesandeid ja elan härra Jooksjale kaasa.

Vot sellised on plaanid. 3 võistlust veel ja lõpuks saab jooksmises natuke aja maha võtta ning minna tagasi lemmikute rühmatrennide juurde, et natuke raskeid asju tõstma hakata. 🙂 Ma armastan jooksmist, ärge mõistke valesti, aga vahel tahan ma ka muid asju teha ja mitte oma tegevust liiga palju jooksuvõistlustest tulenevalt planeerida. Lihtsalt teha asju, mida ma armastan. Ja ma arvan, et nii ongi kõige õigem. 🙂

Advertisements

5 thoughts on “Selle aasta viimased võistlused

  1. Mina v? 😀 Võta heaks, Margit!
    Minuga on sama lugu, et olen küll hull jooksusõltlane, aga igatsus erinevate sisetrennide järele on hetkel juba muutunud vaat et väljakannatamatuks…Oktoober on veel päris tiheda võistlusgraafikuga, nii et halli ma siiski veel ei jõua.
    Oi kuidas ma ka ootan Saaremaad, täitsa uskumatu, et ma lähen sinna elus esimest korda üldse! Ja väga lahe on ka see, et enne Saaremaad saan ka Sinuga “päriselt” tuttavaks 😉
    Usun, Margit, et peale Hispaaniat läheb Sul hammas samamoodi verele…unistan isegi jooksmisest mõnel välismaa maratonil. Eriti täna, kui FB ja insta pakuvad Berllinis jooksnute pilte vaadata…

    1. Sina jah, Maigi! Tänud. 🙂
      Mina käisin eelmine aasta teist korda elus Saaremaal, aga peaaegu oli see nagu esimene, sest siis olin umbes 3-aastane. 😀 Tuttavaks saame kindlasti. 🙂
      Mul tegelikult juba ammu isutab see välismaraton. Saaks ainult normaalsesse jooksuvormi ja -kaalu, siis isegi mõtleks selle päriselt.

  2. Selles suhtes, et väljas on kuidagi kergem joosta. Tihti palja emotsiooni pealt jooksed mitmed minutid kiiremini maratoni. Lisaks on kõik võõras-saab rohkem keskenduda oma jooksule. Ma tõsi väga suurtel ei ole käinud. Suurim on umbes 6000 osalejaga, aga see on ka üle 3 korra rohkem kui SEB Tallinna Maratonil.

    Lauri.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.