Üks imelik lugu on selle Jooksumaratoniga, mis tegelikult pole ju maraton, vaid 23 km Otepää ja Elva vahelisi teid. Igal aastal jõuab ta kuidagi oodatult, aga samas ootamatult kätte. Eelmisel aastal olid mul suured plaanid ja elevus, see aasta on üpriski rahulik ja heas mõttes tühi tunne sees. Pole teiperdanud, pole närveldanud, üritan ainult meeles pidada, et vett tuleb kogu nädal väga eeskujulikult juua ning paar magneesiumitabletti ka sisse võtnud. Täna käisin expol, võtsin numbri, uuendasin geelivarusid; homme söön pastaroogasid, pakin asjad kokku ja ongi nagu kõik. 🙂

Eesmärki mul ‘ametlikult’ ei ole. Eks mul mingid omad mõtted ikka on, kuhu kanti see aeg võiks umbes jääda, aga need plaanid on väga tagasihoidlikud. Tegin ka ajakirja SPORT ennustusmängus oma ennustuse ära. Eks pärast räägin, kui mööda arvasin. 😉 Maastikutrenni on saanud see aasta rohkem tehtud, aga teades, et lubatakse 21–24 kraadi lauspäikese ja vähese tuulega, siis midagi eriliselt head sealt rajalt jahtida ei ole. Minu jaoks on ka 17 kraadi ja päike võistlusel kahjuks liiga kuum. Tahan tervena ja oma tervist ohtu panemata finišisse jõuda, mitte eelmise aasta kombel peaaegu rajal ära minestada. Ilmselt jääb ka sinises TYSKi särgis jooksmata, kuna too on liiga soe ja varrukatega. Selga läheb hoopis mingi heledat tooni maika, pähe kindlasti märjaks kastetud nokats. Tõenäoliselt teen enne starti kogu pea ja juuksed külma veega märjaks. Natuke murelikuks teeb ka see, et esimene joogipunkt on alles 5,3 km järel. Peaks hoopis mingi pisema veepudeli endaga raja algusesse kaasa võtma?

Sellised mõtted täna. Juba varsti liigun Tähtvere spordiparki Heateo jooksule, mis jääb ka viimaseks ‘trenniks’ enne pühapäevast võistlust. Juba kolmas kord. Aeg läheb ikka ruttu.

---

PS! Tänasest saab hääletada Eesti parimate blogide poolt. Minu oma kandideerib spordiblogide kategoorias. Kui pead minu blogi parimaks spordiblogiks, siis olen sinu hääle eest väga tänulik. 🙂 Hääletada saab SIIN.