Kuna paljud ootavad reedel toidupäevikut, siis seda saab vaadata jooksvalt minu Instagramist. 🙂
Aga tahan täna hoopis millestki muust rääkida.
Kõik algas sellest, kui ma paar päeva tagasi üritasin Excelisse hakata mingit maratoniplaani looma. Ma ei oska nii, et lasen asjadel jooksvalt minna, eriti kui on tegemist minu jaoks niiiiiii tähtsa asjaga nagu mu esimene maraton.
Järsku ma avastasin, et pärast Narva Energiajooksu poolmaratoni on mul ainult 13 nädalat täispika jooksumaratonini Tallinnas. Tundub suur number, aga pole seda mitte. 13 nädalat oleks isegi siis liiga vähe, kui ma saaksin ainult süstemaatilist maratonitrenni teha. Enamasti on minusuguste algajate maratoni treeningplaanid 20 või rohkem nädalat pikad. Aga minu puhul pole asi ainult ajas, mis maratonini jäänud on. Ilmselgelt mu ajud ei teinud eriti palju tööd, kui nad aasta alguses võistlusgraafikut paika panid. Kuidas siis nii? Lugege ise…
August
Idiootsus nr 1
Miks, miks, MIKS tahan ma hakkama saada pika triatloniga ja maratoniga ühel ja samal aastal? Veel hullem: 6-nädalase vahega?! Kus on loogika? ❓ Mul ei ole aimugi, kui kaua ma taastun sellest, et pean 1 km elu eest Pühajärves ujuma, seejärel tallama 100 km ÜLIraskel rattarajal (halloo, Margit, kas sa ei mäleta, kui raske oli seal tõusudel ainult 10 km joosta, rääkimata 100 km rattal?) ning siis veel 10 km sellel samal raskel rajal jooksma? Täiesti võimalik, et sellest 6+ tunnisest pingutusest taastumiseks läheb mul kuu aega. (Või rohkem.) 4 nädalat, mida mul ei ole.
Idiootsus nr 2
13 päeva pärast triatloni on mul plaani võetud Ööjooks, kus peaksin jooksma 5 km rekordi, plaanis oli aeg alla 25 minuti. Mul on õigus kahelda, kas mu jalad siis veel üldse inimese moodi liiguvad, rääkimata mingist kiirusest. Kui ma (pikal) triatlonil ei osaleks ja tegeleksin maratonitrenniga, siis oleks see väike kiire sutsakas veel mõeldav. Samas tähendab üks võistlus kohe seda, et ma pean nädal pärast seda asju vaiksemalt võtma ja rohkem puhkama ning vähem ja kergemalt treenima.
Idiootsus nr 3
… ja 5 päeva pärast Ööjooksu tahtsin osaleda 10 km pikkusel Tartu Suvejooksul. Miks? Et mitte Tartu Jooksusarja pooleli jätta. Rekordit ma seal ju nagunii joosta ei jaksaks. See tähendaks veel ühte kaotatud nädalat puhkamiseks ja taastumiseks.
Aga enne augustit?
Idiootsus nr 4
Tulgem tagasi selle juurde, et pika triatloni ja täispika maratoni vahele jääb ainult 6 nädalat. Aga: mis saab enne seda? Miks minu peakene mõtles, et pikaks triatloniks ei pea trenni tegema? 🙂 Mis loogikaga mahub minu treeningnädalasse:
- maratonitrennid: vähemalt 3 jooksu, sh pikk jooks, mis on mõnel nädalal 3–3,5 h pikk;
- triatlonitrennid: ujumine, pikk rattasõit ja ratta ning jooksu kombineeritud trenn (enne rattaots alla ja siis kohe ratta seljast jooksma);
- üks jõutreening, sest maratonile ilma tugevate kerelihasteta, mis 4–5 tundi korrektset keha jooksuasendis hoidma peavad, ei lähe;
- puhkus ja taastumine, mida ei tohi ära unustada;
- ning ükski eelnimetatust ei hakka üksteist segama?
Miks ma varem ei mõelnud sellele, et nädalas on ainult 7 päeva?
Miks ma arvasin, et ma suudan edukalt treenida korraga nii 111 km triatloniks kui ka maratoniks?
Ilmselge on see, et proovides treenida mõlemaks, ei saa ma korralikult valmistuda kummakski. Valus tõde, aga nii on. 😦 Läheks ma jälle ainult mingit lühikest triatloni läbima, siis piisaks sellest, mida ma eelmisel aastal tegin: põhiliselt jooksin, korra nädalas mingi rattaots, natuke jõutrenni juurde ning suvel ujuma ma peaaegu ei jõudnudki, sest 500 m ujudes lihtsalt läbida ei ole mulle eriline probleem ka suurema ettevalmistuseta. Aga TriSmile 111-le sellisest ettevalmistusest / ettevalmistamatusest ei piisa. Minu kogemustega (= mitte eluaegsele sportlasele, vaid alles algajale) mitte. 111 läbimiseks pean ma sellele sajaga, mitte 50-protsendiliselt pühenduma. Sama käib maratoni kohta. Pooles vinnas mõlemat tehes ei saavuta ma kummaski seda, mida ma tahan saavutada.
Milline saaks välja nägema “Margit maratonile 2015” plaan, kui ma tahan jõuda triatlonile, Ööjooksule, Suvejooksule ja lõpuks maratonile? Vastus: olematu. Sellisel juhul ei jääks mul Narva Energiajooksu ja SEB Tallinna Maratoni vahele ühtegi sellist lõiku, kus ma saaksin ainult maratonile pühenduda. Ma peaksin oma 3-tunnise / 30-kilomeetrise jooksu ära tegema juba juuli keskel (olen ma selleks siis juba valmis?), sest augustis mul selleks enam aega ei ole. Aga… ma ei taha nii.
Maraton pole ainult see üks päev, kus ma jooksen 42 195 meetrit. Maraton on teekond. Maraton on kõik need kuud, kui ma võistluseks valmistun nii füüsiliselt kui vaimselt. See teekond käib juba praegu! Mõned inimesed kindlasti ei mõista, miks ma maratoni sellisesse “püha lehma” staatusesse tõstan, aga mina tunnen maratoni suhtes suurt aukartust. Maraton ei ole lihtsalt 2×21,1 km. Lisaks füüsiliselt oma võimete tipus olemisele, et keha pärast 30. km täielikult alla ei annaks, peab olema vaimselt väga tugev. Maraton on midagi muud. Nagu Heidi ütles, on maraton ikka hoopis teine liiga. Tal on õigus.
Ma saan paremaks jooksjaks ainult siis, kui ma jooksen. Ma olen selle eelmisel aastal iseenda peal ära katsetanud. Mulle ei piisa ainult rattal väntamisest või ujumisest, sest see hoiab mu olemasolevat vormi, aga ei tee mind paremaks jooksjaks. Eelkõige pean ma keskenduma jooksule ning sinna natuke midagi juurde tegema, mitte keskenduma korraga kolmele alale. Maratoniks treenides peab olema jooks kõige olulisem ja samas ei tohi unustada korralikku taastumist, sest ilma superkompensatsioonita jõuab ainult ületreenituseni. Been there, done that. Nii lihtne see ongi. Ma tahan seda erilist aega ning pikka teekonda maratonile nautida ja 100% valmis olla, kui ma 13. septembril stardipauku ootan. Mitte mõelda sellele, kuidas mu ettevalmistus on poolik ning iseendas kahelda. Tahan minna maratonistarti teadmisega, et olen andnud endast kõik ning enam ei saa midagi valesti minna. 🙂
Seega on mul nüüd mitu varianti:
- Teha võistlusgraafik alates Narvast tühjaks (OK, Ööjooksule läheksin ikkagi) ning pärast poolmaratoni pühenduda ainult maratonile.
- Valida mingi lühem triatlon, kas Tartu Milli olümpiadistants või lühike variant või TriSmile 33.3 ning minna sinna ainult oma maratonitrennide baasil. Ilmselt oleks see tehtav ja mõeldav, kuna mingit erilist aega ma nagunii jahtima ei lähe. Mida varem triatlon tehtud saaks, seda parem. Kuna Tartu Mill on juba 4. juulil, siis jääks tervelt 10 nädalat aega ainult maratoniks valmistuda.
- Olla täiesti rebel ning minna ilma spetsiifilise triatloniettevalmistuseta TriSmile 111-le niisama nalja tegema. YOLO! 😀
Vot sellised on lood siinpool Emajõge. Olen aru saanud, et olen nõus selle aastal “ohverdama” eesmärgid joosta 5 ja 10 km rekordid (alla 25:00 ja alla 55:00), jätta katki Tartu Jooksusari ning panna (pikem) triatlon ootelisti, et pühenduda maratonile, sest maraton on selle aasta kõige tähtsam eesmärk. Oma esimest maratoni saan ma joosta täpselt üks kord elus. Ja ma ei taha seda enda jaoks ära rikkuda!
Nüüd aga meenutagem, et järgmine võistlus toimub juba – üllatus-üllatus!– ülehomme. Kas 10 km alla 55 minuti joosta on realistlik? Süda ütleb, et on, aga Achilleuse kõõlused ei taha vist eriti koostööd teha… Loodame parimat.
Nourish, Train & Flourish 
Õige! Kõike korraga ei saa 100% suurepäraselt teha. Eriti kui tegemist on luust ja lihast inimesega. 😀
Minul ka kavas esimene maraton ja erilist ettevalmistust peale koduse jõutreeningu ja jalutamise enne seda ilmselt ei tee, kuid vaimselt olen valmis. 🙂
MeeldibMeeldib
Mis sul on ahhilkadega? Tartu jooks tegi puukaks? Üks aasta ma käisin vist nädal aega nagu puunukk ringi päris pikalt peale seda 😀
MeeldibMeeldib
Nendega on kogu aeg midagi. 😀 Kõige hullemad praegu pole, aga mingid imelikud kohad annavad joostes/sörkides tunda…
MeeldibMeeldib
Ühtekas. Eks füsio juurde saad, siis näitab harj/venitusi… Mul sama keiss
MeeldibMeeldib
Ma soovitan sel aastal triatlonist üldse loobuda. Triatloni (ükskõik millise) jõuad ette võtta ka järgmisel aastal. Usun, et saad sellega suurest stressist vabaks ning saad pühenduda jooksmisele. Jooksuvõistlustel osale ikka, pinguta ka, aga unusta ära rekordid. Näed ju ise, kuidas see vaimselt sulle mõjub, kui eesmärki ei õnnestu täita. Keskendu ühele suurele eesmärgile, ülejäänu on teekond selleni. Ise valmistun ka esimeseks maratoniks treeneri käe all. Minu treeningnädal on palju hõredam kui sinul ja võistlused pole ka keelatud. Nt enne Narvat on mul veel kaks kuni 10 km võistlust. Seega usun, et kui triatloni ja isklikud rekordid peast viskad, võid suvel veel mõnuga joosta ja võistelda. Ära nii vaimselt kui füüsiliselt üle pinguta ning tee ise see teekond endale nauditavaks!
MeeldibMeeldib
Panen sellise lingi siia: http://www.jeffgalloway.com/training/marathon-training/
Otsinguga leiad ise kindlasti kah mustmiljon treenigplaani. Ja kui algaja oled, siis on ju eesmärk lihtsalt läbi joosta.
Jeff Galloway on siinmaal väga populaarne. Kuigi mul ise kogemust pole, paistab see Galloway algajate plaan igati tehtav. Ja mingit hullumoodi võistlemist kah ei pea tegema 🙂 Tasa ja targu.
Edu ja jõudu!
MeeldibMeeldib
Tahtsin ka öelda sama, mida kodanik Soovitused:)
Triatloni jätaks ära – täispika ettevalmistuseks jääb aega ilmselgelt väheks ja lihtsalt sellepärast kuskile lühikesele minna, et triatloni-linnuke kirja saada, pole minu meelest mõtet.
Jooksuvõistlustel aga käi ikka, võta neid trenni eest – nt 10 km proovi läbida ühtlases maratonitempos, teisel 10 km võistlusel jookse võistluse sees kiiremaid lõike, nii saad jooksuvõistluste melust osa ja saad ka aimu, kus sa oma vormiga oled, aga samas ei väsita end liigselt ära.
Edu igatahes!
MeeldibMeeldib
55 min… vaid nädal peale nii rasket võistlust…kipub ulme valda jääma. Ilmselt oleks targem juba sellestki võistlusest loobuda ja pühenduda 100% ainult ralliks ettevalmistumiseks, kasvõi siserattal kui oma ratas veel linnas ei ole(kordan oma 13.01.15 kommentaari).
Ja kas maraton peab ikka juba sellel aastal tulema ,ehk hoiaks sihti silme ees,treeniks mõned aastad, parandaks oma tulemusi lähematel distantsidel ja prooviks siis? Kas 5-6 tunnine käimismaraton tõesti rõõmustaks su südant?
Ja Trismile täispikale võiks mõelda pärast seda kui ka maraton enam pinget ei paku, see on ikka päris ränk võistlus ja enamasti ka väga rasketes oludes.
Väike “motivatsioonivideo ka siia lõppu…võitlus mingi näruse 4.-nda koha eest:
MeeldibMeeldib
Panen ka oma mõtted siia kirja.
Esiteks unusta 3-3,5h ehk 30km pikad treeningjooksud ära. Sinu tasemel sa ei taastu neidt ja tulemuseks on rikutud ja raisatud treeningnädal. 2-2,5h maksimaalselt on sulle paras.
Teiseks vähem teisi spordialasid ja keskendu rohkem jooksmisele, st 4-5 treeningkorda nädalas peavad kindlasti jooksud olema. Vahest taastumiseks on hea maanteeratas kerged otsad.
Kolmandaks lõigud ja fartlekk au sisse. Samuti annaksin rohelise tule nii 5km kui ka 10km võistlustele. Selle põhjus on see, et treenides aeglaselt mingi müstilise maratonitempoga treenid end aeglaseks jooksjaks. Lisaks mida suurem on sul kiirusvaru, seda kergem on võistlusel, seda plaanitud maratonitempot hoida. Näiteks sinu puhul, kui 10km läbid probleemideta 55 minutit, ehk 5.30 tempo, siis maratonis, ei tohiks 6.30-6.45 tempo hoidmine raske olla. Aga kui sa suudad 10km 60 min läbida, siis kiirusvaru jääb juba nii ahtakeseks et on küsitav sinu suutlikuses seda 4,5-5h hoida.
Seega lühikeste võistluste kavast välja jätmine on viga. 5km ei tohiks küll taastumine üle 2-3 päeva võtta.
Neljandaks arenda jooksutehnikat. See on väga tähtis komponent. Maratonis hakkab pikapeale kehv tehnika mõjuma.
Edu ja jõudu Margit. Ja ära üle mõtle. Kui on mingeid täpsustavad küsimusi, siis võid alati minult küsida.
45 maratoni peaks vist piisav kogemustepagas olema või mis.
MeeldibMeeldib
Teadmata on, et millise ajaga plaanid maratoniga maha saada. Läbimise mõttes võid ka kõndima minna. Muul juhul ei tee küll halba pikem trennijooks, mis ajaliselt nii üle poole või suisa 3/4 planeeritud maratoni aja võtaks. Vastasel juhul ehmatad sa seal maratonirajal end siniseks, kui avastad, et oled nii vähe liikunud ja aega on läinud ulmeliselt. Seda pikka trenni ei saa muidugi kohe enne maratoni teha, pane nii 1 kuu varem end proovile.
MeeldibMeeldib
Vaidleks vastu. Peale 30km olen kas või mina pooleks nädalaks audis, ja nädala teise pooles tugevaid treeninguid enam lubada ei saa. Aga mina jooksen alla 3h maratoni. Ei ole vaja üle mõelda. vaimujõud veab nagunii finišisse lõpuks ära.
MeeldibMeeldib
Mina omaenda kogemusest võin öelda, et 5h-ne maraton rõõmustab ka südant!
Aga sekundeeriks juba öeldule, et keskendu pigem ühele suurele eesmärgile (maratonile). See aga ei tähenda, et väikeseid eesmärke olla ei või 😀
MeeldibMeeldib
Vot ma ei saa üldse aru, kust tulevad need mega km vajadused… minul olid väga hea treenitusega ikka pikad jooksud KUNI 25 km. Plaani oli koguaeg pandud 20-25 km nädala lõpus, ehk siis kuni 2,5h jooksu. Üldiselt tegelt pole vaja ikkagi kurnata ennast nii julmalt. Kui ikka väga vaja vastupidavusmahtu kasvatada, siis ma soovitaks ka rattaga madala pulsi kerimist. Teeb oma töö ära… ja mina ka ei teinud oma mõistusega neid plaane 😀 vaid ikka kogemustega treeneri all, kes seletas pikalt ja laialt miks seda viga teha ei tohiks.. Sul on praegu tegelikult täpselt niipalju aega ettevalmistuseks kui selleks vaja on 🙂
MeeldibMeeldib
Tere! Ja kõigepealt vaimujõudu ja selgust, et kuhu nö tormata 🙂
Minu soovitus on: küsi nõu ja abi kelleltki, kes plaane kokku paneb, ise ei pea alati jalgratast leiutama 😉
Teiseks. Maratoni saab ju veel ka okt alguses Tartus joosta.
Nõustun eelnevalt kommenteerinutega, et lühikesi sutse (loe: võistlusi) pole mõtet ära kaotada. Aga ka selles osas, kuidas neid kõige paremini enda kasuks tööle panna võib kellegi kogenum pilk aidata, st vaata esimesena öeldut.
Ja nõustun ka sellega, et üle 2,5h pole mõtet, 3,5h pole vaja (kui vaja viidet, selle kohta siis vaata nt Ahto Tatteri loengut kuidas peaks valmistuma jooksuvõistlusteks, loeng ise oli eelmisel kevadel).
MeeldibMeeldib