Workout Week on igal pühapäeval ilmuv postitus, mis võtab kokku minu nädala trennid. 

Pikad tabelid on tagasi, sest mul viskas kodusolemisest üle ja läksin Tartusse! 🙂

Esmaspäeval olin tagasi oma kallis TYSKis. Olin veennud Helemai ka TYSKiga liituma ja meie jooksutrenni proovima. Tegin natuke reklaami, aga TYSK on nii hea klubi, et müüb ennast ise. 😉 Igal juhul oli Helemai trennis kohal ja talle vist meeldis sama palju kui mulle. 😀 Mina aga mõtlesin, et kui pulss on 165 löögi peal joostes 8 min/km või 6:30 min/km, siis kasutaks olukorda ära ja jooksekski kiiremini. Ei saanud ju puhta häbisse jääda, kui nii vägev uus jooksja meiega liitus. Vaadake Helemai saavutusi tema esimesel (!!!) jooksuhooajal: puha TOP3 kohad oma vanuseklassis! Anyway, JJV oli sama mõnus nagu alati ja meid on selles trennis praegu ikka eriti palju.

Edasi läksin BodyPumpi, mis oli hea nagu alati. Ainus jama oli see, et nagu eelneval päeval ujumistrennis, andis mu vasak käsi ikka tunda ning oli kergelt valus. Sellepärast ei saanud ma kätekõverdusi lõpuni sirgetel jalgadel ära teha, aga mis siis ikka. Üldiselt olin ikka väga tubli ja sellist post-workout high’d pole mul tükk aega olnud. Kordaläinud päev.

Teisipäeval puhkasin ja käisin lihashoolduses rullimas.

Kolmapäeval käisin kõigepealt jooksutrennis. Pärast soojendust ja kerget võimlemist ning jooksuharjutusi alustasime selle aasta esimese (ja seetõttu kergema) intervalltrenniga. 5 korda tegime läbi bloki, kus 3 ringi jooksime rahulikult välisringis ja siis neljanda siseringis veidi kiiremini. Kuna minu pulsiga jätkuvalt polnud lood head, siis tegin need kiired osad lihtsalt natuke tempokamad ja ennast lõhki ei rebinud. Pärast tegime veel natuke jalgadele harjutusi: 100 meetrit väljaasteid ja 3×2 minutit seina ääres istumist.

Edasi läksin BodyPumpi. Marisel oli kõigile toodud paberit ja pliiatsit, et saaksime oma raskused üles kirjutada. Mina teen seda nagunii pärast iga trenni (jah, mul on arvutis Exceli tabel, kus on kirjas iga BP trenni raskused, st juba üle 100 tulba), aga tore oli siiski näha, kuidas kõik olid rohkem motiveeritud. 🙂 Mina lisasin raskust ainult rinnaloos ja päris raske oli. Terve trenni vältel tundsin end aga suhteliselt jõuetuna, kükid polnud piisavalt madalad, kätekõverdused olid koledad ja nii edasi. Koju minnes olin päris kurb… Poetasin isegi paar pisarat.

Kokkuvõttes ma natuke murdusin sellel päeval, sest mind ajas nii endast välja see teadmine, et oma peas olen ma tunduvalt ägedam trennitšikk, kui ma tegelikkuses olen. Ma arvan, et mu keha suudan rohkem, kui ta tegelikult suudab. Oma peas olen palju tugevam, kui mu keha tegelikult on, ning vahel ei tule see mulle kasuks, näiteks praeguses ületreenituse olukorras. Ma peaksin olema targem ja mitte sattuma kimpu sellise asja nagu ületreenitusega. I should now better! Aga: astun ikka sama reha otsa. 😦 Jätkuvalt. 

Neljapäevane YogaFunC oli täpselt see, mida mul pärast eelmise õhtu tumedaid mõtteid vaja oli. Uus kava, mõnus muusika, hea treener, aeg mõelda ja hingata – täiuslik. Suutsin end jälle kokku võtta ning mõelda häid mõtteid. Teen lolle vigu, siis teen. Küll ma lõpuks, kunagi, ikka neist õpin ka. 😀

Reedel puhkasin.

Laupäeval käisime grupiga Haanjas Jooksupartneri ühistreeningul. Nendega ühes tempos me muidugi ei liikunud, tegime oma tempot ja süsteemi (15 min jooksu + 5 min kõndi). Oli lund, jääd, lörtsi, jäidet, tuult ja VÄGA palju mägesid. Õnneks oli kogu rada täiuslikult tähistatud ja ära ei eksinud me kordagi. Jalad hakkasid lõpus ikka korralikult tunda andma. Kokkuvõttes oli väga lahe trenn ja pulss polnudki kõige jubedam, arvestades rajaprofiili. Mõnus oli. 24 km, 3:10. Laome põhja edasi.

Pühapäeval ehk täna olid mõned kohad jalgadel veel valusad ja seega ei hakanud ühtegi trenni ronima. Ujuma oleks saanud minna, aga otsustasin puhata.

---

Kokkuvõttes: 10,5 h (neto: 8 h 50 min)

Mis ma siin ikka pikemalt heietan: nädal oli väga seinast seina, ühel päeval tundsin end jõuetult, teisel natuke paremini. Eelmise nädala lõpus lubatud “võtan vaiksemalt” välja küll ei tulnud… Fakt on see, et järgmisel nädalal pean end jälle suutma tagasi hoida ja asju vaiksemalt võtma, sest see ületreenitus pole kindlasti möödas. Samuti annab põlv pärast eilset jooksu täna treppidest alla tulles tunda ning vajab puhkust. Tuleb seda siis anda!