Täna ma avastasin, et ma pole ikka eriti hommikuinimene. Ma olen hommikul vara ikka halenaljakas, hale ja naljakas. 😀 Ma liigun vähemalt 2 korda aeglasemalt kui tavaliselt: hambapesu võtab terve igaviku, ei suuda endale riideid selga toppida ja ka banaani söömine võtab pool sajandit. Enne kella 7 hommikul on mul kõht hullumeelselt tühi, aga samas ei suuda ma midagi korralikku süüa, ka banaan tuleb sisse pressida. Lisaks kõigele olen ma varahommikuti liiga vähe maganud, sest ma lähen liiga hilja voodisse, ning seetõttu on mul tuju halb ja nägu mossis.

Aga!

Asja parandab üks korralik trenn. 🙂 Ma lihtsalt pidin täna vara ärkama, et saaksin intervallitrenni ära teha. Niigi sai pühapäev ja esmaspäev treeningutest viilitud ja remonti tehtud. Teadsin, et kui lükkan trenni õhtusse, kui olen terve päeva remonti teha rüganud, siis jääbki jooks jooksmata. Lisaks on õhtul liiga palav. Äratus sai seatud kella kuueks ning kell 7 olin juba rattaga linnas ja staadionil. 5,5 tundi und – jääme ellu.

Ilm oli lõpuks ometi SUPER. Veidi alla 20 kraadi, öösel oli maha sadanud vihm ning puhus kerge tuul. Mul oli rattal isegi veidike jahe. Imeline tunne. 🙂 Õues laulsid linnud ning inimesi peaaegu ei liikunud. Vägagi sobilikud  tingimused intervallideks.

Plaanis oli 2 km soojendust, siis 5×1000 m 5:15–5:30 min tempos, intervallidele vahele 400 m üliaeglast sörki ning 1,4 km cool-down’i. Kokku 10 km jooksu. Kõik õnnestus sajaprotsendiliselt. 🙂 Esimesed sammud tulid ikka väga raskelt, jalad on remonditegemisest ja redelitel ronimisest valusad. Kaks esimest kilomeetrist lõiku olid rasked, ikka väga. Ei tulnud mitte seda õiget tunnet sisse ja mõtlesin juba, millistes toonides oma blogipostitust kirjutan. 😀 Siis aga hakkas trenn vaikselt jooksma (hea väljend, või mis) ning 3. lõigul olin juba optimistlikum. 4. lõigul hakkasin väsima ja Garmin muudkui värises randmel, et speed up. Kui öeldakse, tuleb nii teha. Viimane lõik oli juba kergem, sest joosta jäi vaid neli 250-meetrist ringi. Kõigest 4 kiiret ringi 20-st. Käkitegu!

Vahepeal jõudis linnulaul asenduda ehitustehnika kolisemisega ja mingi hetk oli mu jooksmist vaatamas isegi 3-pealine publik. 😀 Korraks andis tunda istmikunärv, aga ma ignoreerisin seda ja valu kadus praktiliselt kohe. 

1000 m intervallide ajad:

• 5:20
• 5:24
• 5:26
• 5:28
• 5:26

5×1000 m: tehtud! 

Keskmine pulss: 154, maksimum: 172. Taastusosade ajal jäi pulss veidi alla 150, intervallide ajal kõikus 165–170 juures. Pole viga.

Eesootava poolmaratoni suhtes ma siiski veel eriti optimistlik ei ole, keha on kuidagi väsinud ja samm raske. Enne Narvat ma praktiliselt lendasin. Mäletan hästi 5 päeva enne poolmaratoni tehtud 1+2+1+0,4+0,4+0,2 km intervalltrenni, mille jooksime samuti 5:15–5:30 tempos ja see oli üllatavalt kerge. Nüüd sellist tunnet pole. Hea meelega ma veel ei võistleks. 🙂 Äkki 2,5 nädalaga siiski muutub midagi. Oma suured ajalised eesmärgid viskasin aga peast välja. Pole praegu seda isikliku rekordi parandamise vormi lihtsalt kuskilt võtta…

Nüüd aga remontima. 🙂