Jutt on valminud minu isikliku kogemuse põhjal. Ma EI OLE treener ega spetsialist. Võib-olla on siit tekstist mõned olulised punktid puudu või olen millegagi puusse pannud, aga siin ongi sinul võimalus ka mind harida. 🙂

Algaja jooksjana polnud mul aimugi, et jooksmiseks on olemas veel mingisugune õige tehnika. Kuidas on võimalik valesti joosta? Liigutad aga üht jalga, siis teist jalga ja asi ants. Vale! Sellises teadmatuses elades suutsin oma lihastele ja liigestele ka omajagu kahju teha. Küll külastas mind tagumikunärvi valu ja pirnlihase sündroom, küll andis põlv tunda, küll tekkis pinge alaselga. Mina ei osanud neid hädasid aga üldsegi seostada sellega, kuidas ma jooksen. 

Osaliselt mängis minu teadmatuses rollli ka see fakt, et trennide ajal ei sattunud ma just eriti kokku teiste jooksjatega. Käisin omaette oma ringil ära ja oligi kõik. Puudus võrdlusmaterjal. Olin küll blogidest ühtteist lugenud näiteks sellest, et kannale ei tohiks maanduda, aga mulle tundus see kõik nii loomuvastane. Kuidas ma siis ei maandu kannale? Jooks on siis ju nii ebamugav!

Tegelikult algas kogu minu puudulik tehnika juba kehahoiust. Minu ebaloomuliku kössis kehahoiuga polekski saanud mugavalt päkale või pöia keskosale maanduda. Ja need kaks viga olid ainult algus, tegelikult oli mu tehnika ikka väga väga vigane. Teadmine sellest hakkas minuni jõudma selle aasta veebruaris, kui liitusin TYSKi jooksugrupiga. Juba esimeses trennis panin tähele, et kogenumad kaaslased on hoopis teistsuguse sammuga ja liiguvad edasi kuidagi loomulikult kiiremini ja kergemini. Tasapisi hakkasin nende pealt märkama, mida mina teen teisiti (valesti). Lisaks tulid abiks jooksuharjutused ja treener Mariselt saadud nipid ja nõuanded. Veelgi sain head infot TriSmile klubi poolt korraldatud traitloniseminaril, kus Priit Ailt rääkis videomaterjali näidates levinud vigadest.

Panen siia nüüd paar pilti, mis näitavad hea ja halva jooksutehnika erinevusi. 

 

 

 

 

Mida silmas pidada?

• Pea olgu püsti ja pilk suunatud enda ette, mitte jalgadele.
• Keha olgu kallutatud kergelt ettepoole (mitte vöökohast, aga hüppeliigesest alates).
• Õlad asugu puusa kohal.
• Ära lase õlgu “pöördesse”.
• Keha olgu hoitud.
• Käed liikugu paralleelselt kehaga, mitte liialt risti keha ette.
• Ära aja ülakeha pingesse, see võiks olla võimalikult lõdvestunud, kuid siiski hoitud.
• Ära lükka puusa ette ega taha.
• Ära hüppa üles ja alla, ära “põrka”.
• Pika sammu asemel tee tihedamaid samme.
• Jalg ei tohiks maanduda kaugele enda ette. 
• Ära maandu kannale.
• Ära “loobi” sääri vasakule ja paremale (pärast äratõuget, kui säär on taga kõverdatud).

Loomulikult pole minu jooksutehnika nüüd ideaalne ja teen selle kallal pidevalt tööd. Kannale maandumise olen peaaegu juba suutnud ära unustada, samuti on pilk suunatud ette ja kehahoid parem. Samas “loobin” aeg-ajalt jalgu vasakule-paremale ja sellest peaksin kuidagi ikka lahti saama. Samuti võiks käte töö olla parem. Mida veel tihti enda juures märkan on see, et kui ma olen väga väsinud, siis laguneb mu jooksutehnika täielikult. Näiteks Olümpiajooksul, kus oli väga palav ja väsimus tahtis murda, oli mu jooksutehnika olematu. Tegin kõike valesti ja on üldse õnn, et kuidagi finišisse jõudsin. 

Kokkuvõttes on jooks siiski võimalus edasi liikumiseks. Selleks tuleks vähendada liikumisi üles-alla ning vasakule-paremale suundades ja liikuda edasi. Õige jooksutehnikaga on võimalik teha seda võimalikult ökonoomselt.

---

Kui Sina jooksed, kas sa jälgid oma tehnikat? Mida oled tehnika parandamiseks ette võtnud?