TreeningpĂ€evik 29.04–5.05.2019

EsmaspĂ€ev: Jooks JĂ”ud Venitus. LĂ”igutrenn. Kes olid Viljandi jĂ€rvejooksule minemas, nendel oli kergem kava ja teised said pikemaid lĂ”ike joosta, et teha viimased ettevalmistused Tartu Maastikumaratoniks. Ülesandeks olid 800 ja 1200 m lĂ”igud staadionil. JĂ”udsime teha 2 blokki. Iga lĂ”igu vahele sörkisime 400 m ja siis puhkasime 2 minutit ehk siis korralik taastumine. Ilunumbrid:

  • 1200 m: 4:36 min/km, 167 bpm
  • 800 m: 4:29 min/km, 167 bpm
  • 1200 m: 4:36 min/km, 169 bpm
  • 800 m: 4:25 min/km, 167 bpm

Sellega vĂ”ib rahul olla kĂŒll, ma arvan. 🙂

TeisipÀev: trennivaba.

KolmapĂ€ev: ĂŒlipikk lĂ”igutrenn. 1. mai. KĂŒsisin Treenerilt, et kuna JJV jÀÀb pĂŒha tĂ”ttu Ă€ra, siis kui palju jooksma peaks. Olime enne rÀÀkinud, et teeme viimase pika trenni, kuna mul eelmise nĂ€dalavahetuse pikk jooks lĂ€ks ju vett vedama. Sain oma pika trenni. Ja missuguse veel! 😳

Plaan anti kÀtte selline:

  • 3 km rahulikult soojenduseks;
  • SeejĂ€rel 3 blokki:
    • 1000 m kiirem jooks,
    • 1000 m rahulik jooks,
    • 2000 m kiirem jooks,
    • 1000 m rahulik jooks,
  • 3 km rahulikult koju.

Kes oskab arvutada, siis saab aru, et see kĂ”ik kvalifitseerus ĂŒhe pika jooksuna, kuna kokku andis see lĂ”igutrenn 20 km.

Lisaks tuli joosta LĂ€hte suunas, et natuke tĂ”use vĂ”tta saaks, ja kiired lĂ”igud oleksid pidanud teoreetiliselt olema kiirenevad tempos. Praktikas see kahjuks vĂ€lja ei tulnud, sest ma olin omadega puhta lĂ€bi, sest temperatuur oli palav (ca 20 kraadi), pĂ€ike sĂ€ras lagipĂ€he ja vett mul otseloomulikult kaasas ei olnud. 🙄 Koju jĂ”udes olin higist lĂ€bivettinud ja meeletus joogijanus. Janu hakkas juba kuskil 1. lĂ”igu peal kiusama, seega mnjah.

LÔikude tempod tulid sellised:

  • 1000 m: 5:08 min/km (167 bpm), 5:11 min/km (166 bpm), 5:19 min/km (167 bpm);
  • 2000 m: 5:15 min/km (165 bpm), 5:23 min/km (168 bpm), 5:27 min/km (167 bpm).

Üldiselt need numbrid mingit erilist emotsiooni ei tekita (vĂ”rrelge nĂ€iteks esmaspĂ€evaste tempode ja pulssidega), aga arvestades, et tĂ€pselt sama sooja ja pĂ€ikselist ilma lubab ka Tartu Maastikumaratoni ajaks, siis vĂ€ga hea harjutus eesootavaks saunaks…

NeljapÀev: trennivaba.

Reede: kerge jooks. Tegin Ôhtul hÀsti kerged 6 km. Jalad olid veel suhteliselt vÀsinud ja ilm oli vÔeh. Tegin oma 6 km lemmikringi Àra ja aitas kah selleks korraks. 6:07 min/km, 149 bpm.

LaupĂ€ev: trennivaba. Jalutasin natuke linnas ringi – peamiselt Uuskasutuskeskuses ja Kevadlaadal – ja puhkasin. VĂ€ga imelik oli praktiliselt mitte midagi kasulikku ja asjalikku teha. Õhtuks olid juba sĂŒĂŒmepiinad kohal


Pmst mina laupĂ€eva pĂ€rastlĂ”unal. 😂
Kiisu on vist selle nĂ€dalaga lĂ”puks terveks saanud *sĂŒlitab 3 korda ĂŒle Ă”la*. 🙂

PĂŒhapĂ€ev: kerge jooks. NĂ€dala vĂ”tsin kokku ĂŒhe 10 km otsaga. Kui toast vĂ€lja astusin, hakkas tibutama, varsti sadas juba ĂŒpris tugevalt ja tagasi kodutĂ€navale jĂ”udes oli vihm peaaegu lĂ€inud. Ideaalne ajastus. 😂 Muidu oli numbrite poolest ĂŒlimalt asjalik jooks – osad kilomeetrid tulid 15 lööki madalama pulsiga, aga praktiliselt sama 5:30 kanti tempoga nagu kolmapĂ€evased kiired lĂ”igud –, aga seal vihmas ligunedes hakkas jalgadel kĂŒlm ja kiirustasin kodu poole tagasi. Üldiselt see “jooksen 5 kiltsa Ihastesse ja siis sama teed tagasi” on sellel aastal juba nii Ă€ra leierdatud, et peaks mingi uue ja mĂ”nusa 10 km ringi endale otsima. 5:45 min/km (!), 153 bpm. Selliste ilunumbritega on juba pĂ€ris tore joosta.

PĂ€rast tegin kodus mĂ”ned tunnid remonti ka, et eelmise pĂ€eva sĂŒĂŒmekaid leevendada. KĂ”ik muud pĂŒhapĂ€evased toimetused nagu poes kĂ€imine, söögitegemine ja pesupesemine otsa ja ongi juba öö kĂ€es. VĂ€hemalt saab to-do list lĂ”petatud. 🙂

KokkuvÔttes:

Oleks vist patt selle nĂ€dala ĂŒle vĂ€ga palju nuriseda. Natuke kahju on, et see pikk lĂ”igutrenn nii ebaĂ”nnestunud ilmaga oli, aga mis teha: selline see jooksja elu kord juba on. Kilomeetreid kogunes kenasti ja nĂŒĂŒd peaks ma teoreetiliselt jĂ€rgmise pĂŒhapĂ€eva TMM 24 km jaoks valmis olema. VĂ€hem kui nĂ€dal on jÀÀnud. Ulme!

Aprilliga sai kokku 204 jooksukilomeetrit, mis on aprilli kohta ikka vĂ€ga hea tulemus, arvestades, et sinna pidi mahtuma ka vĂ”istluse nĂ€dal ja taastumise nĂ€dal. PĂ€rnu laager kindlasti aitas nii vormile kui mahukogumisele kĂ”vasti kaasa. Eks nĂ€is, mis mais ja juunis selle ehitatud vormi pealt tulema hakkab. 🙂

Ja muideks: mingis meeltesegaduse hoos panin ma end viimasel hetkel kirja selleaastasele Blogiauhindade ĂŒritusele. Taaskord tunnustatakse Eesti parimaid blogisid ja kuna ĂŒrituses on omajagu muudatusi tehtud, siis mĂ”tlesin, et seekord vĂ”iks taas kaasa lĂŒĂŒa.

Kes soovib minu spordiblogi poolt oma hÀÀle anda, siis hÀÀletada saab SIIN ja spordiblogide kategooria on viimane. Seal on teised toredad spordiblogijad samuti ĂŒles reastatud, vaadake kindlasti nende blogid ka ĂŒle, pĂ€ris vĂ”rdsed ja kĂ”vad konkurendid on see aasta kirjas. 🙂 Igas kategoorias saab anda kuni 3 hÀÀlt, igas kategoorias ei pea hÀÀletama, kui selleks pole soovi, ja hÀÀletus kestab kuni 31. maini. Üks lugeja saab hÀÀletada ĂŒhe korra, kasutades selleks oma e-maili aadressi.

Vaatame siis statistika ĂŒle, mitu inimest seda blogi siin ĂŒldse pĂŒsivalt veel loeb. 😉

TreeningpĂ€evik 22.–28.04.2019

Teine s*tt nĂ€dal jĂ€rjest. Peatage maakera, ma tahan maha minna. 🙄

EsmaspĂ€ev: Jooks JĂ”ud Venitus. TĂ”usvas tempos jooks. Kuna mina eelmisel nĂ€dalal koos teistega VooremĂ€el tĂ”use jooksmas ei kĂ€inud, siis lubati mul natuke kiirust treenida. Ülesanne oli joosta tĂ”usvas tempos (st pulsivahemikud olid ette antud), iga bl0kk kestis 10 minutit ja kokku oli 5 blokki:

  • 10′: <145 bpm, 6:44 min/km, 144 bpm
  • 10′: 146–155 bpm, 5:56 min/km, 153 bpm
  • 10′: 156–165 bpmm 5:23 min/km, 162 bpm
  • 10′: 165+ bpm, 4:58 min/km, 171 bpm
  • 10′: 140–155 bpm, 6:58 min/km, 153 bpm

Ega kerge just ei olnud, eriti see viimane jooks, kuna praktiliselt jooksin ju 2-kilomeetrist lĂ”iku, Ă”ues oli ikka pĂ€ris soe ja pidevalt lendas mingeid putukaid suhu ja silma. Pulssidest tegelikult saan nĂŒĂŒd tagantjĂ€rele aru, et mingi haigusevimm pidi mul juba sees istuma.

PÀrast rullisime-venitasime ja sörkisin koju tagasi.

TeisipÀev: trennivaba.

KolmapĂ€ev: Jooks JĂ”ud Venitus. MĂ€kkejooksude pĂ€ev. VĂ”tsime suuna Kvissentali poole, et natuke mĂ€ge joosta. Soojenduseks sain koos kodust minekuga ligi 4 km, kenasti tegime kaks ringi jooksuharjutusi ja paar lahtijooksu ka Ă€ra. Õhtu oli nii soe ja sume, nagu oleks augustikuu. SeejĂ€rel asusime mĂ€ge vallutama, plaan oli 4 kuni 6 korda mĂ€est tĂ€iega ĂŒles joosta. LĂ”igu pikkus oli ca 210 meetrit. Tempod ja pulsid tulid sellised:

  • 4:13 min/km, 156 bpm
  • 4:34 min/km, 159 bpm
  • 4:42 min/km, 159 bpm
  • 4:44 min/km, 160 bpm
  • 4:47 min/km, 161 bpm
  • 4:52 min/km, 161 bpm

Siis jooksime TYSKi tagasi, natuke venitasime ja jooksin koju Ă€ra. Juba kolmapĂ€eval tundsin, et mul on tekkimas mingi eriti vastik nohu, mis nina ja silmad kipitama panevad. Minul ja allergia Ă”itsevate taimede vastu? 😳 Sellist asja varem pole olnud, aga tundub, et nĂŒĂŒd siis on


NeljapĂ€ev: kerge jooks. VĂ”i noh, “kerge”. 🙄 Tundsin joostes, kuidas nina aina rohkem kinni lĂ€heb ja ĂŒldse pole enam hea olla. Jooksin 5 km Ihaste poole ja kui 6. km enesetunne parema asemel suurte sammudega veel kehvemaks muutus, siis juba kahetsesin, et varem ringi ei pööranud. Tegin oma 10 km Ă€ra ja aitas kah. Pulsi ja tempo suhe oli kehvem – 154 bpm, 5:53 min/km– ja see oli kohe enesetundes tunda.

See on esimene aasta, kui mul selline allergiline nohu tekib. Loodan, et see Ă”itsemine saab varsti lĂ€bi. Kevad on imeilus, aga löriseva nina, kumiseva pea ja punaste silmadega eksisteerida
 not fun.

Reede: sundpuhkus. Tahtsin hommikul jooksma minna, aga öö möödus heitliku unega, vesiste silmade, kipitava, kord kinni, kord jooksva ninaga ja kuivanud kurguga. ÜhesĂ”naga see allergiline nohu vĂ”ttis minust viimase vĂ€lja. Pea oli paks otsas ja mingist jooksust polnud juttugi.

LaupÀev: trennivaba. Koristasin ja korrastasin jÀlle tundide kaupa kodu (see neetud remont: isegi, kui sa midagi ei tee, tuleb ikka kuskilt see remonditolm
) ja hoolitsesin kiisu eest, kellel jÀlle kehvem pÀev oli.

PĂŒhapĂ€ev: pikk jooks. Ei ole palju olnud neid trenne, mis ma pooleli olen jĂ€tnud. See oli ĂŒks neist vĂ€hestest.

Plaanisin tÀna joosta viimase pika jooksu enne Tartu Maastikumaratoni, milleni on jÀÀnud ainult 2 nÀdalat. Plaan oli teha 21 km. Joonistasin Garminis ilusti raja endale valmis ja asusin teele. Esimesed 4 km liikusin linnas ja erilist tuult ei olnud, aga pulss oli ikka kahtlane nagu neljapÀevasel jooksul. Enesetunne ei olnud samuti kiita, tÀpselt selline tunne, nagu oleks haigena jooksma lÀinud, kuigi palavikku mul sel nÀdalal ei olnud ja tÀnaseks oli nohu ka praktiliselt taandunud.

Siis jÔudsin Postimajani ja kavatsesin sealt lihtsalt mööda praktiliselt sirget rada otse RÀpina maanteele vÀlja joosta, et sealt Ihastesse keerata ja siis Ihaste teed mööda jÀlle linna ja koju suunduda. Punnitasin 5 km seal jÔhkras vastutuules Àra, endal hing paelaga kaelas. Pulss oli lihtsalt kÔrge ja tempo olematu ja kumbki ei paranenud isegi Ihaste sillalt alla joostes.

Lammi teele jÔudes sai minu mÔÔt tÀis. JÀin paariks minutiks seisma ja mÔtlesin, mida edasi teha. Mida ma piinan seda keha, kui ta lihtsalt vÔitleb minuga. 160 bpm ja 6:20 tempo ei ole minu jaoks okei ja selliste numbritega pole mÔtet pikka jooksu joosta. Polnud mÔtet hakata kangutama, sest lÔppkokkuvÔttes ei tee ma selle piinamisega oma vormile mitte midagi head. Ilmselt tuul ja sellest allergia episoodist taastumine tegid oma töö?

Keerasin otsa kodu poole ja 4 km pÀrast olin kodus. 21 km asemel 13. Nojah siis.

“Ilu”numbrid: 13,34 km, 155 bpm, 6:10 min/km. Because f*ck you, that’s why.

KokkuvÔttes:

No ei olnud hea nĂ€dal ĂŒhelgi rindel. 🙄 Lihtsalt ei olnud.

Jumal tĂ€natud, et ma see aasta Viljandi jĂ€rve jooksul vĂ€hemalt kirjas ei ole. JĂ€rgmisel nĂ€dalal
 ma isegi ei tea veel, mida ja kui palju teen. Loodan, et Treener ehk annab homme trennis mingeid juhiseid, sest praegu ei oska oma peaga enam mingit mĂ”istlikku plaani vĂ€lja mĂ”elda. 😕

Nendele, kes kĂŒsivad: kiisu vist ikka paraneb, aga see teekond on nagu Ameerika mĂ€ed. Üks pĂ€ev on justkui kĂ”ik hea, teine pĂ€ev jĂ€lle mingi massiivne pĂ”iepĂ”letik kohal. đŸ˜Ș Annan ikka rohtu edasi ja sunnin teda rohkem jooma. Mitmel ööl olen ĂŒritanud kiisut paitada ja lohutada, kui tema jĂ€lle valudes piinleb, ise samal ajal nuttes, sest ma ei saa kuidagi tema valu Ă€ra vĂ”tta, enne kui jĂ€rgmine rohuandmise kord tuleb. Kui tema jÀÀb stressist haigeks, siis mina olen tema stressist juba masenduses
 Hoidke meie kiisukesele pöidlaid!