Vigastatud. Kuidas edasi?

Ma vist otseselt ei öelnud seda nädala kokkuvõttes välja, aga Narvast tagasi tulin ma põlvevigastusega. 😦 Kui 9 kilomeetri täitumisel hakkasin ma vaikselt põlvevalu märkama, siis 5 viimast kilomeetrit tähendasid minu jaoks põrguvalu. Lõhkusin oma põlve iga sammuga. Ma teadsin seda, aga jooksin ikkagi edasi. Ma ei oska katkestada ja alla anda, kuigi võib-olla oleks see sellel päeval mõistlikum olnud.

Ma lootsin, et äkki see kõik möödub ruttu, aga lootus pidigi ju ainult lollide lohutus olema. Teate seda tunnet, kui olete vigastuse saanud ja igal hommikul loodate, et nüüd voodist välja astudes enam kuskilt ei valuta ja kõik on korras? Pühapäeval polnud mul isegi seda lootust, sest ainuüksi voodis külje pööramise ajal tegi põlv valu. Niimoodi ma lonkasin korteris ringi, veetsin terve päeva diivanil ja voodis pikali, jahutasin põlve ning üritasin üht sarja vaadata, et mitte halbu mõtteid mõelda. 

Täna hommikul polnud midagi eriti paremaks muutunud. Ma ei saagi enam aru, kas valu on vähemaks jäänud või mina olen sellega ära harjunud. Ma ei tea, mis koht mul seal vasakus põlves valu teeb või mis asendisse ma seda jalga panna ei tohi. :/ Väga imelik valu väliskülje lähedal. Kahtlustasin iliotibial band syndrome’i (laisidekirme sündroom ehk iliotibiaalne tendiniit) või mõne sideme venitust, luu kindlasti kuskilt katki ei ole. Vähemalt praeguste valude järgi ütleb minu kõhutunne, et viga on mingis venivas ja liikuvas osas, mitte luus-liigeses, seega röntgeniga pole siin midagi peale hakata. Võin kahtlustada halba jooksutehnikat ja jala väljapoole “loopimist”, aga tegelikult pole mul aimugi, miks see minuga juhtus, sest ma ei ole arst. Peaksin EMOsse minema? Sealt saadetakse mind nagunii edasi perearstile. Peaksin kohe sporditraumatoloogile aja kirja panema ja saatekirja saama? Järjekorrad on nagunii jälle mitu nädalat pikad…

Umbes kuskil seal rohelisega piiritletud alas on valu, aga mitte paremas, vaid vasakus jalas. allikas

Igal juhul on seis praegu selline, et ma ei saa isegi normaalselt kõndida, rääkimata mingist trennist. Kipun kahtlema, kas ma isegi ujuda saaks. Kui kaua see nii kestab? Niimoodi ma siis istun siin kodus, jalg liikumatult diivanil, ja üritan vaikselt tööasjadega (ja blogiga) tegeleda. Midagi roosilist selles olukorras ei ole ja see paneb mind tulevikule mõtlema. 

See poolmaraton oli minu esimene võistlus, kus ma jooksu ajal tundsin ‘appi-ma-olen-vigastatud’ valu. Jah, ma tulin SEB Tallinna poolmaratonilt ka vigastusega tagasi, aga see lõi välja alles paar tundi pärast jooksu. Seal tuli see vigastus vähemalt koos joostud isikliku rekordiga ning mingis veidras mõttes oli seda vigastust vaimselt palju lihtsam taluda. Sain lisaks piitsale präänikut ka. Praegu on kõik kuidagi teistmoodi. Juba sellepärast, et see sügisene maraton tiksub iga päevaga lähemale. 

Kui mu keha juba pärast 9. km sõna otseses mõttes lagunema hakkas, siis mis on tõenäosus, et seda maratonil ei juhtu? Mis on tõenäosus, et ma juba maratoniks treenides vigastust ei saa? Sellest, kas ma jaksan (loe: mul on piisavalt võhma), ma üldse rääkima ei hakka. Miks ma katki läksin? Mida ma valesti teinud olen? Kahjuks ei saa öelda, et ma tundsin seda põlvevalu esimest korda elus. Olen seda paaril korral tavalisel treeningjooksul ka tundnud, aga kuna see polnud väga tugev, vaid pigem natuke häiriv, siis ma ignoreerisin seda. Miks? Ma ei tea. :/ Praegu on aga võib-olla isegi olulisem see, mis nüüd ja praegu minu põlvest saab. Kui kaua selle paranemisega aega läheb? Nädal? Kaks? Kuu? Veel kauem? 😥 Ainult määramatus… 

Ma olen see inimene, kes oma elu nädalaid, kuid ja aastaid ette planeerib ja nüüd pean ma asja võtma üks päev korraga. Ma lihtsalt ei oska nii olla. Kui ma Narva minnes olin vaimselt valmis selleks, et 2:00 kindlasti tule ja võib-olla jääb palavuse tõttu isegi 2:07 alistamata, siis selleks vigastuseks ei olnud ma valmis. Kas selleks saab üldse kunagi valmis olla? Sellist lõppu ei osanud ma isegi halvimas unenäos ette näha. Just paar nädalat tagasi ütlesin kellelegi, et olen sellel hooajal õnnega koos, kuna vaatamata kevadisele suurele koormusele pole ükski vigastus mind rajalt maha pühkinud. Nojah siis…

Friedrich Nietzsche oli üks suur valetaja. “Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks.” Jah, ma jäin laupäeval Narvas vaatamata kõigele ellu, aga ma tunnen end nõrgemana kui kunagi varem. Kust kohast see tugevus tulema peaks? Millal? Ja miks peaks üks ebaõnnestumine teise järel mind kuidagi tugevamaks muutma? Praegu veel tunneli lõpust küll valgust paistma hakanud ei ole. Peaaegu olin selle musta augu äärest üles roninud, kui jälle mu sõrmedele astuti ja ma kolinal augu põhja tagasi kukkusin. Ma ei tea, kas millal ma jaksan jälle ronima hakata…

i'll be ok just not today

Saucony Cortana 3: uued jooksusussid Jooksueksperdist

Esmaspäev oli see kauaoodatud päev, kui ma tööasjus Tallinnasse sõitma pidin. Ühendasin hea kasulikuga ning käisin ühtlasi läbi Jooksueksperdist, et hankida uued jooksujalanõud. Koju tulin Saucony mudeliga Cortana 3. Nüüd aga kõigest pikemalt. 

DSC_0002

Pean kohe ära mainima, et jäin teenindusega Jooksueksperdis üliväga rahule. 🙂 Jalatest koos tossude ostmisega võttis aega umbes-täpselt 1 tund. Esiteks võtsin kaasa mõlemad vanad paarid jooksutosse: Asics GEL Kayano 20, mille ostsin pärast jalatesti Rademarist eelmise aasta märtsis, ning Puma Faas Foam (vist oli selline nimi?), mille sain endale läbi õnneliku juhuse tasuta Rademari FaceBooki mängust eelmise aasta juulis. Mida rääkisid minu kohta vanad tossud?

  • Asicsite taldadel on kannad tunduvalt rohkem kulunud kui pöiad. Nendega olen väga selgelt ja tugevalt üle kanna jooksnud. Toestuse poolest pole need veel nii läbi kulunud, hoiavad ilusti kuju. Sisevooder on läbi. GEL Kayanod on väga jäigad ning ei paindu eriti hästi. Tegemist on maksimaalse toestusega jalanõuga, mis sobib ülepronatsiooniga jalale. Heel to toe drop: 10 mm. Kaal (kodus kaalutud): 276 g.
  • Pumadel pole aga kannad üldsegi nii palju kulunud! Nendel on täiesti läbi pöiad: need on tugevalt ülespoole kaardunud ning toestus pöia all täitsa ära vajunud. Jah, muidugi olen ma nendes ka üle kanna jooksnud, aga asi pole üldsegi nii hull kui Asicsitega. Pumade tallad pole jäigad ja painduvad hästi. Mingisugune toestus on Puma Faasides olemas, aga mitte pooltki selline nagu Asicsites. Pigem on tegu neutraalse jalanõuga, kus jalg peab ise rohkem tööd tegema. Heel to toe drop: 8 mm. Kaal (kodus kaalutud): 236 g.

Kokkuvõttes: juhuse läbi tasuta saadud Pumades on mul palju lihtsam arendada palju ilusamat jooksusammu kui minu jalale teoreetiliselt sobima pidanud Asicsites. Olen seda isegi varem tundnud, et Asics justkui “keelab” mul pöial joosta või vähemasti on seda tunduvalt raskem teha, sest nendes oleks jalg nagu puukinga sees, toestust on liiga (?) palju. Näiteks intervalltrennidesse panin alateadlikult alati Puma tossud jalga, sest nendega oli mul mugavam. Puma kohandub rohkem jala järgi, samas Asics sunnib jalga hoidma kindlas asendis. 

Asics GEL Kayano 20, Saucony Cortana 3, Puma Faas Foam.
Asics GEL Kayano 20, Saucony Cortana 3, Puma Faas Foam.

Teiseks: pärast vanade tossude uurimist, panin ma tossud jalga ja jooksin nendega jooksulindil, samal ajal kui kaamera mu jalgade liikumist filmis. Seejärel tulin lindilt maha ning vaatlesime mu jalgade tööd ja liikumist aegluubis. Valus, valus pilt. 😀 Niivõrd-kuivõrd üle kanna ning vasak jalg tegi väga imelikke liigutusi. Järgmiseks võtsin tossud ja sokid jalast ära ning jooksin lindil paljajalu. Pilt, mis arvutist avanes, oli kardinaalselt erinev. Jooksin täitsa ilusti ja loomulikult pöial (kand käis maha, aga mitte enne päkka, seega väga normaalne tehnika) ning parem jalg käitus kohe täiesti normaalselt. Aga vasak, oh, see vasak… Vasak ikka vajus iga sammuga päris palju sissepoole hüppeliigese juurest. 

Kolmandaks arutasime pikemalt, mida videolint meile paljastas. Tarmo Torim, Jooksueksperdi spetsialist, kes minuga tegeles, küsis kohe, kas olen lasknud ennast füsioterapeudil üle vaadata. Ei ole. Kuna vasak jalg liigub paremast nii palju erinevalt, siis oleks kasulik lasta end üle kontrollida. Äkki on üks jalg teisest lühem, kuskil mingi düsbalanss vms. Sain kohe kaasa ühe Tartu füsioterapeudi kontaktid. Eks millalgi pean ühendust võtma ja väikse hinnapäringu tegema. On kellegi aimu, kui palju maksaks käik korraliku füsio juurde?

Neljandaks asusime saadud teadmiste põhjal tosse valima. Tahtsin selliseid jalatseid, mis jala natuke abitusse olukorda jätavad ning õpetavad tallad jooksma ning pöialihased uuesti tööd tegema. Suure toestusega tossud ning spetsiaalsed tugitallad on ära katsetatud ning mingeid erilisi tulemusi ma sealt ju ei saanud. Nüüd on aeg proovida midagi, mis toob tagasi maatunnetuse ning annab jalale võimaluse areneda.

Kaasas oli ka Hanneselt saadud nimekiri tossudest, mida ma võiks proovida ja katsetada. Kuna Tarmo sai mu jalgu põhjalikumalt uurida, siis lõpuks jäi sõelale kaks varianti: Skechers GoRun ja Saucony Cortana. Skechersit mulle kohapeal kahjuks proovida anda ei olnud, seega jalga läks Saucony. Tavaliselt kannan numbrit 39, kontsades isegi 38, spordijalanõud on alati olnud suurus 40, aga Saucony sussidest läks jalga 40,5. 40 jäi natuke väikseks. Ausalt öeldes nende tossude välimus mulle alguses üldse peale ei läinud, aga mida aeg edasi, seda ilusamad nad mulle tunduvad. 😀 Samas välimus oli minu jaoks kõige vähme oluline, tahtsin jalatsit, mis mulle kõige paremini sobib.  Sörkisin poes ringi, vaatasime tossud ka jooksulindil järele. Kuidagi kerge ja mugav tunne oli. Igaks juhuks anti mulle proovida ka Saucony Kinvara, aga nagu ekspert ütles ja ka mulle jalas tundus, siis oli see kuidagi liiga “tennis”: kui minu Cortanades on natuke keskpärast toestust olemas, siis Kinvaras pole sedagi. Mulle tundus, et üleminek Asicsist Kinvaradesse oleks natuke liiga suur hüpe ja valisin selle, mis mugavam tundus, ehk Cortanad. (Muideks, Saucony hääldatakse nagu sock-a-knee, rõhuga sock peal. :D)

cortana3

Ülevaade Saucony Cortana 3 jalanõudest (allikas: Runner’s World ja Tarmo Torim):

  • Kaal: 248 g
  • Heel to toe drop: 4 mm.
  • Sobib mõõduka ülepronatsiooni puhul
  • Talla jäikuselt midagi minu Puma ja Asicsi tossude vahepeal. 
  • Runner’s World: “A first step for runners who want to transition to minimal footwear but need some support.” – Minu puhul täpselt nii ongi. 🙂
  • Kahjuks olid saadaval ainult ühes värvitoonis (internetist võib ka muid värve leida). Valge on ülimalt ebapraktiline toon meie ilmastikuoludes.
  • Hind: originaalis 159€, mina maksin koos jalatestiga 130€.

Täna hommikul sain uued tossud juba järele proovida. On liiga vara veel midagi põhjapanevat järeldada, aga tundusid normaalsed, kerged ja jalas märkamatud, sain tavapärase treeningu ära teha ilma igasuguste muredeta. Eks aeg näitab, mis ja kuidas nende tossudega minu jooksutehnikas muutuma hakkab. Pühapäevasele võistlusele mul neid jalga panna veel ei soovitatud, sest pole aega tosse enne pikemal jooksul katsetada. Seega sinna lähen vist oma vanade Pumadega. Samas mõned korrad saan enne veel Saucony’dega joosta ja võimalik, et julgen need juba pühapäeval isegi 23,4 km otsale jalga panna.

Kokkuvõttes jäin oma Jooksueksperdis käiguga 100% rahule. Pole paremat ja professionaalsemat teenindust ammu kuskil saanud. Oli kohe aru saada, et minuga tegeleb tõeline asjatundja. Samuti sain küsida igasuguseid küsimusi, mis mind huvitasid, ning ükski neist ei jäänud vastuseta. Kui keegi tahab tõsiselt jooksuga alustada või lihtsalt uusi tosse, siis soovitan kindlasti Jooksueksperdis ära käia. 🙂