Workout Week 9.–15.04.2018

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Võistlusjärgne trenn. Tegime kerge jooksu, mis kuidagi üldse kerge ei olnud. Jalad olid rasked ja väss oli sees, tulemuseks Garmini VO2max langus jälle 48 peale. 150 bpm, 6:39 min/km. Seejärel tegime natuke ÜKEt pale ja seejärel rullisime jalgu lahti. Viimaks sörkisin koju.

Teisipäev: BodyPump. Kuna lihashooldust ei olnud, siis kasutasin võimalust ja läksin üle tüki aja jälle BodyPumpi. Hästi mõnus tund oli ja tundub, et see kava hakkab juba kenasti käppa saama. 🙂 Lihased olid järgmisel päeval muidugi täiesti läbi. Jalad olid nagu tinast ja fartlek ootas ees – jei! 😅

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Fartleki päev. Esimest korda sel aastal kollektiivselt õues treenimas. 🙂 Koju saabunud härra Jooksja tuli minuga trenni kaasa. Sörkisime TYSKi ja sealt suundusime pundiga fartlekki jooksma. Kavas oli 6×4 min intervallid, vahele 3 min kerget sörki. Kuna jalad olid kehvas seisus ja endal oli jätkuvalt selline meeeh tunne, siis üle pingutama ei hakanud ja tegime Kairega sellise mõistliku trenni. 6:22 min/km, 146 bpm. Pärast tegime veidi veel treppidel hüppeid, plaanitud mäkkejooksud otsustas Treener sel nädalal ära jätta – ilmselt hakkas treppidel meie loidu olekut vaadates kahju. 😂 Seejärel sörkisime TYSKi tagasi, ajasime juttu ja lõpuks sörkisime koju. Päeva peale päris korralik kilometraaž. Ja VO2max tõusis imekombel 49 peale tagasi.

Neljapäev: trennivaba. Sõitsin Lätti koolitusele ja sain targemaks.

img_5281

Reede: kerge jooks. Pärast Läti koolitust ronisin oma kodinatega kohaliku bussi peale, mis alla 4€ eest viis mind Ainažisse, kust härra Jooksja mind auto peale korjas. Sealt sõitsime Pärnusse, kus algas 2-päevane Prorunneri kevadlaager. Kevadlaagris ei olnudki mina varem käinud, kuid nüüd sain maitsta, kuidas on Eestis laagerduda. Esmakordselt toimus Prorunneri laager linnalaagri formaadis.

Majutusime Pärnu Rannastaadioni hostelis. Toidud olid maitsvad, asukoht super, kogu hostel üpris uus ja toad lihtsad, aga mõnusad. Minu arvates väga hea ja arukas valik. Pärast saabumist ajasime kiirelt jooksuriided selga ja suundusime laagri 1. treeningule, milleks oli kerge õhtujooks. Kulgesin rahulikult mööda mereäärseid teid, päike paitas jalgu ja kõik oli kuidagi supermõnus. 8 km, 6:27 min/km, 147 bpm. Õhtul traditsiooniline sotsialiseerumine. 😉

img_5306

Laupäev: hommikujooks; intervallpüramiid; taastav jooks. Laupäev oli põhiline trennipäev, sisaldades endas 3 erinevat trenni. Äratus oli kell 7 ja 7:30 suundusime juba kergele hommikujooksule, mille tegime rannaliival. Keha ei saanud üldse aru, mille kuradi pärast peab ta kell 7 hommikul kuskil niiskel liival kulgema. 🤣 Ca 4,4 km, 7:02 min/km, 143 bpm. Pärast jooksu maitses hommikusöök kohe eriti hea ning ennelõunane uinak tundus asjakohane. 😆

img_5309

Pärast uinakut – minu ideaalpuhkus on jooksulaager: jooksed, sööd, magad, sotsialiseerud – suundusime kella 11 paiku Rannastaadionile lõigutrenni. Esmalt 2 km soojenduseks alla, siis päris intensiivsed jooksuharjutused ja mõned lahtijooksud. Lõigutrenni variante oli mitmeid ja mina valisin keskmise raskusastmega versiooni. Intervallpüramiid:

  • 200 m: 0:53,55
  • 400 m: 1:57,2
  • 600 m: 2:58,22
  • 800 m: 4:03,61
  • 600 m: 2:55,34
  • 400 m: 1:52,09
  • 200 m: 0:46,96

Alguses oli kuidagi raskem kui lõpus. Kui tehtud sai, siis oli tunne muidugi eriti hea. Eriti siis, kui Garmini VO2max jälle 50 peale tõusis: minu eelmise aasta maratonieelsele tasemele. Tegime veel paar ÜKE-liigutust peale ja oligi aeg pessu ja sööma suunduda.

Pärastlõunal jalutasime natuke ringi, sõime Supelsakstes kooki ja ülatus-üllatus! – tegime jälle uinaku. 😅 Et trennidest välja tulla, peab kehale korralikult toitu ja und andma.

img_5320

Õhtul tegime mõnusa taastava jooksu. Ilm oli terve päev super, aga õhtul oli kuidagi eriti tšill. Kulgesin mööda rannapromenaadi jahisadamani. Mändide vahel tekkis ehtne eelmise aasta Portugali laagri tunne. Niimoodi on kohe lust trenni teha, mis sest, et endal jalad jumala pakud all. 5:51 min/km, 140 bpm. Lõpuks tegime natuke ÜKEt ja venitasime. Õhtusöögil läks kaks portsu mängu, sest nälg tahtis ära tappa. Pole ka ime, kui päevane kalorikulu 3600 kanti jäi.

Pühapäev: hommikujooks; Rannametsa Luitejooks. Hommikul jälle kell 7 üles ja 7.30 jooksma. Keha oli sama segaduses kui eelmisel päeval. 😆 6:38 min/km, 136 bpm.Tempo see-eest kiirem ja pulss madalam kui eelmisel hommikul. Jooksime konkreetses vihmasajus, mis vahetult enne meie jooksu algas ja peatselt pärast jooksu lõppes. Seejärel jälle sööma ja 1,5 tundi und. Siis tuli kiirelt asjad kokku pakkida ja Rannametsa poole teele asuda, et joosta raske trennina läbi rõveraske rajaga Luitejooks ja panna laagrile 2 ööpäeva 6. trenniga asjakohane punkt. Sellest pikemalt aga eraldi postituses.

img_5327

Kokkuvõttes:

9.–15.04.18

Väga mahukas nädal. Järgmisel nädalal on plaanis natuke puhata, natuke joosta ja remonti oleks ka vaja teha. Lisaks kõigele on mul tööl aprillikuu kõige kiirem ja hullem nädal. Seega eesmärk on lihtsalt ellu jääda ja natuke trenni ka teha. Eks näis, kuidas läheb!

Tartu Parkmetsa jooks 2018 (7 km)

Sel aastal startisin Parkmetsa jooksul juba viiendat aastat järjest. Tulemused on olnud sellised: 38:50, 38:26, 38:24, 35:51. Täna räägin loo sellest, kuidas sain kirja aja 33:31. 😊

img_5203
Krapsakal sammul finiši poole. Aitäh fotode eest, Liisi ja Argo!

Hommikul lõin luugid lahti juba kella 8 paiku. Plaanisin kaua magada ja end eelnevast kahest väsitavast päevast korralikult välja puhata, aga uni läks ära. Ütleme nii, et selle üle ma just õnnelik ei olnud, sest tunne oli lihtsalt… meh. Väsinud. Hakkasin juba vaikselt toimetama, sõin ühe banaani ära ja pugesin korraks veel teki alla sooja. Järgmisel hetkel ärkasin 2 tundi hiljem plaanitud kella 10 äratuse peale. 2 lisatundi und. Kulus marjaks ära.

Siis läks aga päris kiireks. Valisin riided välja, pakkisin vajalikud asjad kokku, tegin kiirelt kaerahelbepudru valmis ja kugistasin sisse. Jõudsin veel isegi ühe masinatäie pesu pesema panna ning oligi juba aeg uksest välja tormata. Üle pika aja esimene võistlus, seega mõtlesin kogu tee Parkmetsa, kas kõik vajalik sai ikka kaasa…

Kohale ja tagasi sain oma trennikaaslase Janekuga, kes on praktiliselt minu naaber. Pole paha, kui ise bussiaegade pärast muretsema ei pea. 😉 Leidsime peatselt ka Siiri, võtsime oma stardimaterjalid välja, pealisriided kotti, pakihoidu ja ise WC-sse. Järjekorda ei olnud: positiivne. Sealt suundusime juba kergele soojendusjooksule, mis eriti kerge just ei olnud, sest pulss elas kuskil oma elu. Nägime raja olukorda ja nutt tahtis kurku tulla. Soojenduse ajal leidsime ka Tauri ja Kadri. Tegime mõned jalavibutused (loe: võimlesime), jooksuharjutused ja 3 lahtijooksu. Enesetunne küll veidi paranes, aga üldiselt olid jalad jõhkralt rasked ja enesetunne väsinud. Nagu tühi kott, mis ei seisa püsti. Jõudsin juba mõelda, kas olen end ületreeninud nende 3 kuu jooksul…

30261081_1912007162145673_774043807858556928_o
Foto: Ardo Säks

Igal juhul starti tuli minna. Vahetasin end võistlusvormi – valisin ka sel aastal pikkade varrukatega õhukese jooksusärgi ja lühikesed püksid + säärised, sest ilm oli täpselt sama nagu eelmisel aastal – ja jäime starti ootama. Kell 13.00 asusime teele.

Esimene üllatus tuli juba esimesel pöördel, kui selgus, et tavalise parkla läbimise asemel suunati meid hoopis kõnniteele. Positiivne. 1. km tiksus kinni ootamatult kiiresti: 4:33. Plaan oli rada läbida ca 5:00 tempos, parandades seega oma eelmise aasta aega ca minuti võrra. Mängisin oma peas seda tavapärast mängu: iga kilomeetri peal arvutan, mitu sekundit ees/taga olen kumulatiivselt oma eesmärgist. 2. km järel näitas kell aega 4:42. Pole üldse paha, arvestades, et seal tuli rinda pista juba Viljandi mnt äärse mudamülkaga. Seal sattusin “võistlema” ka ühe mehega, kes alati, kui ma temast möödusin või liiga lähedale jõudsin, õudselt spurtima hakkas. 😂 Nii kuni 6. kilomeetrini.

30412308_1912011972145192_288351150632075264_o
Kas leiad mu pildilt üles? 😉 Foto: Ardo Säks

3. km-l avastasin, et mul on pidevalt pats näos kinni: tuli välja, et olin sellise hooga liikunud, et alumine patsikumm, mis kogu mu pahmakat ringi lendamast hoidma pidi, oli kuskile ära kadunud. 😄 3. km aega mul tuvastada ei õnnestunud, sest täpselt nagu igal eelneval korral, oli pehme raja ja lauge tõusuga 3. km minu jaoks üks kõige raskemaid hetki. See peegeldub ka kilomeetriajas, mida Garminist näen: 5:06. Vähemasti olid Liisi ja Argo ergutamas: aitäh!

IMG_20180407_131454
Foto: Liisi & Argo
IMG_20180407_131458
Foto: Liisi & Argo

Edasi läks asi veidi paremaks, sest esiteks sain ma keskmist tempot vaadates aru, et kolmas kilomeeter oli kindlasti minu eesmärgi tempost aeglasem, seega ei tohi alla anda. Teiseks olime tagasi asfaldil ning lauge languse peal. 4. km läks kinni vahetult pärast joogipunkti, mida ma taaskord ei kasutanud, sest nii lühikesel võistlusel pole tegelikult juua vaja: see on ainult enesepete, et korraks puhata ja jooksusammul sassi lasta minna. 4. km: 4:55. 

Seal mõistsin, et on lootust oma eesmärk täita, kuna üle poole distantsist oli läbi saanud ning väike varu tulevateks pehmeteks kohtadeks olemas. Jätkuvalt kemplesime seal triatloniklubi härrasmehega, kellele vist naiselt pähe saamine üldse ei meeldinud. Kohati oli see isegi naljakas. 😅 Korraks tekkis isegi mõte, kas tegu võiks olla minu blogi “kurikuulsa” kommentaatori 123-ga? Profiil klappis, kuid 123 ta vist siiski ei olnud. Vahemärkusena võib öelda, et hiljem selgus, et just nimelt 123. koha ta saigi. 😂 Selline numbrite mäng.

IMG_20180407_132103
Foto: Liisi & Argo

Toreda üllatusena avastasin, et rada on muudetud ning muda asemel saime kaks lõiku joosta parki ümbritseval asfaltteel. Aitäh korraldajatele! Päriselt pehmest rajast me muidugi ei pääsenud. Omajagu maad tuli siiski niiskel saepururajal rassida. Seda peegeldab ka 5. km aeg, mis traditsiooniliselt on alati jooksu kõige aegalsem. Sel korral: 5:12.

Veel ühed raskemad kohad tulevad minu jaoks vahetult pärast 5 km täitumist, kui tuleb jälle kuskil poris majade vahel mütata ning seejärel veel laasturada võtta. Võeh. Õnneks kogemust on mul sel rajal juba piisavalt, et vaimselt sellest iga korraga aina rohkem üle olla. Teadsin, et kohe saab jälle asfaldile ja sealt edasi on kõik juba käkitegu. Eriti arvestades, et minu kellal said kilomeetrid täis hiljem kui postide järgi, st et suudan raja lühemaks joosta. 6. km: 5:10.

splits
7. km ei olnud täiskilomeeter, tempo 4:46 min/km.

Sel hetkel sain aru, et isiklik rekord on tõsiasi ning rada tuleb minu kella järgi omajagu lühem. Lülitasin mõtlemise välja ja lihtsalt kulgesin täie jõuga edasi. Finišikurvis kohtusin taaskord kaasaelajatega, mis sammule kohe vunki juurde andis. Võtsin oma viimsed jõuriismed kokku ja spurtisin finiši poole. Finišiaeg: 33:34.

IMG_20180407_133345
Foto: Liisi & Argo

Netoaeg: 33:31. Juhhuuuu! 😍

Finišis võtsin vastu klubikaaslaste õnnitlused ja taastusin isegi ootamatult kiiresti. Põlv oli natuke tundlik ja kopsud olid kogu järgneva päeva hellad. Eks keha vajab harjumist, pole ammu nii pikalt jahedat õhku sisse ahminud ja vahelduval maastikul kiires tempos jooksnud.

Vahetasime kiirelt riided, saime paari foto peale, sõime ja suundusime autasustamisele, kus N35 vanuseklassi poodium oli puhtalt meie TÜASKi päralt: fitnessklubi esindajad hõivasid 2. ja 3. koha, seistes 1. koha omaniku ehk Jekaterina Patjuki kõrval. Uhke värk!

Kokkuvõttes peab tõdema, et vaatamata enesetundele, mis oli valgusaastate kaugusel ideaalist, sai oma jooks siiski edukalt tehtud. Kuigi rada oli minu kella järgi 160 m lühem, siis oli peaaegu 2,5-minutiline rekordiparandus piisav, et isegi täpselt 7 km distantsi puhul oleksin oma aja vaatamata pehmemale rajale üle minutiga üle jooksnud. Hooaeg on saanud korraliku alguse.

30222372_1912028175476905_9094246542339997696_o
Tiim! Foto: Ardo Säks

Kokkuvõttes:

  • Aeg: 33:31
  • Distants: 7 km (minu kell: 6,84 km)
  • Keskmine tempo: 4:48 min/km (minu kell: 4:55 min/km)
  • Keskmine pulss: 176 bpm (sama nagu eelmisel aastal; ei pingutanud piisavalt)
  • Maksimumpulss: 185 bpm (sama nagu eelmisel aastal)
  • Koht: 130/364
  • Koht naiste seas: 19/187 😯
  • Koht N vanusegrupis: 6/63 😯😯😯
  • Jooksu dünaamika:
    • Keskmine sammu tihedus: 180 spm
    • Keskmine sammu pikkus: 1,12 m
    • Vertikalne ostsillatsioon: 8,5 cm
    • Keskmine puuteaeg maaga: 247 ms
    • Vasakul jalal olin 49,4% ajast ja paremal 50,6%