Nädala kokkuvõte 6.–12.01.2025

Esmaspäev: JJV (fartlek). Esimesed kiiremad liigutused alates oktoobrist. Alustuseks jõudsime vist ca 15 minutit rahulikult soojendada, seejärel andis treener fartleki: 5 korda 4 minutit kiiremat, ca 160 pulsiga, vahele 6 minutit rahulikku. Enesetunne oli täitsa okei, sest ega punaseks ei pidanud ju minema. Kiired osad tulid välja nii:

  • 5:58, 159
  • 6:01, 159
  • 6:09, 156
  • 5:58, 158
  • 6:04, 158

Trenni lõppu tegime natuke ÜKEt (19 min, 102 l/min).

Teisipäev: rahulik jooks. Oma tavapärasele rajale enam ei julgenud, sest dendropargis on suusarada. Jooksin siis niisama Tähtvere pargi ümber jalgteedel kaks ringi ja tagasi spordiklubisse. Lumine värk. Jätkuvalt: ma olen nõus aastas 2 kuud lund kannatama, kui see tähendaks, et suusatajad saavad ka oma asja ajad ja Tartu Maratoni ära sõita. Mitte nii, et vahepeal on kuus suurt sula ja maratoni ikka ei toimu. (6.2 km, 7:21 min/km, 136 l/min)

Kolmapäev: JJV (lõigud). Esimene lõigutrenn. Nagu arvata oli, siis tulid 200-meetrised. Soojendus sai päris pikk, sest hakkasime enne trenni ametlikku algust pihta (5.25 km, 7.08 min/km, 138 l/min). Seejärel hulgim jooksuharjutusi ja dünaamilisi venitusi pluss paar lahtijooksu. Jalad kõige värskemad polnud.

Lõigukas saime ise valida, kas teeme 2 plokki 4 või 5 lõiguga kahesajaseid, vahele rahulik 200 ja ploki vahele 3–4 minutit. Kuna oli esimene trenn lõike, siis otsustasin olla pigem ettevaatlik. Kaheksa lõiku – niigi tubli ju. Alguses ei tunnetanud üldse tempot, esimesega kohe punasesse. Järgmised kergelt langevad tempos. Tavaline hooaja algus. Lõigud:

  • 4:57, 145
  • 5:10, 159
  • 5:15, 160
  • 5:13, 160
  • 5:15, 159
  • 5:19, 158
  • 5:29, 158
  • 5:26, 159

Neljapäev: trennivaba.

Reede: rahulik jooks + BodyPump. Kuna reedel pidi suur torm olema, siis plaan oli pikk jooks jätta laupäevale. Reedeks seega väike rahulik soojendusjooks (4.12 km, 7:25 min/km, 132 l/min) ja BodyPump. Pumpis oli kõik hästi, kuniks enam polnud. Kükid tegin ilusti lisaraskuseta, sest jalad alles taastusid lõigutrennist ja pidid järgmise päeva pikaks otsaks okeid olema. Tegin kükke ja poole loo pealt all olles tunnen, et mingi jõnks käis läbi ja enam järgmise kükiga alla välja minna ei saa.

Tegin loo ära, püüdsin alaselga aina venitada. Rinnalugu oli pingil pikali ja seda sain teha ainult jalad kõhule toetudes, muidu kohe valu sees. Seljaloos kaalusin jupp aega, kas peaks trenni pooleli jätma. Tegin oma üldse mitte piisavalt sügava kummardusega seljatõmbeid ja kaalusin, mis teha. Lõpuks hiilisin selle tunni lõpuni (61 min, 104 l/min), aga kodus, kui rulli peal ja maas venitused tehtudning keha ja lihas enam soe polnud, hakkas tõeline agoonia pihta. Mul ju ennegi seda asja olnud, kus käib alaseljast või puusast jõnks läbi ja enam ära liiguta. Kõige hullem on lamamine, seega magamine käis 30 kuni 60 minuti kaupa. Isegi kassid said aru, et vähkren seal valudes ja käisid aga küljeall end soojendamas, nurrumas ja lohutamas. Öösel läks ülitugev valuvaigisti sisse. Hommikul oli valus ja kange, st istumine ja kummardumine rasked. Aga püsti sai olla, seega pärastlõunal sai isegi jooksma minna. Ent alaselga rakendavad liigutused pean siiani sügavalt läbi mõtlema.

Laupäev: pikk jooks. Läksin jooksma mõttega, et võib-olla tuleb 5 minuti peal tagasi pöörata, võib-olla varem, kui plaanisin. Seega läksin Ihaste poole, kust vajadusel saab kiiremini tagasi pöörata või kuskile ilmastikuvarju ja härra Jooksja järele kutsuda. Ilm oli tegelikult soe ja mingit tormi meil ka polnud. Hakkasin vaikselt jooksma, tunnetasin keha ja enesetunnet ning sain isegi oma plaanitud 15 km ära teha. Jooks oli tegelikult kerge, kuid mu opioid-valuvaigisti kõrvalmõju on muuhulgas kõrgem pulss, mis kohe end kellal ka ilmutas. Poolel maal hakkas lund sadama ja koju tulekuks oli nägu jäisest veest punane ning silmad silma tuisnud lumest valusad. Sellele järgnes tihe lumesadu järgmise hommikuni. (15.03 km, 7:06 min/km, 149 l/min)

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

See eikuskilt saabunud seljahäda teeb meele mõruks ja eks järgmisel nädalal tuleb kõvasti plaani pidada, mida saab teha ja mida mitte. Kuna nädalavahetusel on muidki tegemisi, siis seda keerulisem. Vaatame, mis saab. Põhiline, et tuumiktrennid turvaliselt tehtud saaks.

Meenutusi 2024. aastast

2024. aasta kõige olulisem(ad)…

… isiklik sündmus

Abielu. Highly recommend.

Auväärne märkimine pulmade eelüritusele ehk tüdrukuteõhtule 😍

… inimene

Kõik minu inimesed. Abikaasa, meie pered, meie sõbrad. Nad kõik. 💙

… reis

Kreeka. Käisime Naxosel ja Ateenas ning lasime sellel imelisel maal end ülipositiivselt üllatada. Iga kell läheks tagasi. Aga ka kõik teised käimised olid toredad: kevadel Milano, suvel Kihnu, sügisel Saaremaa. Loodan, et 2025. aasta viib meid vanadesse lemmiksihtkohtadesse, aga ka uutele kaugetele maadele.

… saavutus

Uus töökoht. Alustasin 2024. aasta 1. jaanuari täiesti uues staatuses: töötuna. Minu töö projektis sai otsa, nagu ette teada oli, siis mind koondati ja uus aasta algas täiesti uutmoodi. Mille üle ma kõige rohkem imestasin? See kõik ei tekitanud minus mitte mingit ärevust. Olin kohe täies südamerahus tööta, magasin kaua, koristasin, korraldasin pulma, jooksin ja ajasin omi asju. Mul olid säästud, mul olid koondamis- ja töötuskindlustushüvitised, mul oli Excel, mis ütles, et võin vabalt suveni õiget töökohta oodata, ilma et peaks meelerahufondi katsuma.

Plaanisin vähemalt kuu aega üldse mitte uue töö peale mõelda, aga linnuke siristas, et üks hea Pank on väga hea tööandja. Täpselt seal otsiti täpselt siis täpselt minu kvalifikatsiooniga uut töötajat. Tagatipuks Tartu tiimi. Uskumatu. Kandideerisin, vestlesin, tegin proovitöö, sain uskumatuna tunduva palganumbriga pakkumise ja asusin 1. märtsil Panka tööle. Oli vinge aasta, kus õppisin 10 kuuga rohkem kui eelneva viie aastaga kokku. Olen täiesti õiges kohas. Klišee, aga asjad juhtuvad põhjusega. Milline ajastus.

… spordisündmus

Maratonid. Oli erakordne aasta: jooksin ühe aastaga kaks maratoni. Kevadmaraton Milaanos ja sügismaraton Kihnus. Täiesti erinevad, aga mõlemad igati erilised. Paneb vaikselt mõtlema, et selline aasta ei pruugi jääda ainukeseks.

… rahaasjad

Karjääripööre tõi varasemaga võrreldes kena üle 40-protsendilise palgatõusu. Aasta esimeses pooles täitsin oma isiklikku investeerimis- ja säästmisstrateegiat, alates suvest meie ühist strateegiat. Rahaasjad tuleb alati korras hoida ja pikka plaani silmas pidada. Elame jätkuvalt tugevalt alla oma võimete, ikka kindlama tuleviku nimel, millestki olulisest puudust tundmata. Tunnen tänulikkust, et saame elada nii, nagu seda teeme.

… spordistatistika

Aeg20242023202220212020201920182017201620152014
Logitud trennitunde564:56502:50387:16327:27290:48271:55332:37334:21345:07426:00537:00
Ilma rullimiseta: netoaeg561:38489:43379:20327:27288:15247:44303:06301:30305:32337:45390:00
Keskmine netoaeg päevas1:321:201:020:540:470:410:500:500:500:561:04

See hakkab juba iga-aastaseks traditsiooniks saama: tegin elu mahukaima aasta.

Jooks

Jooksin oma eelmise rekordi ehk eelmise aasta 160 kilomeetriga üle. Esimest korda elus jooksin üle 2000 kilomeetri. Oma suure panuse andis tavapärasele ühele maratonile kevadel teise lisaks jooksmine ja selleks korralikult treenimine. Ma jäin ellu, jalad ühes minuga. Hämmastav.

Kõndimine ja matkamine

Selle aasta tõeline kangelane oli kõndimine. Jätkasin oma igapäevast 10 tuhande sammu väljakutset, jõudes aasta lõpuks 470-päevase streakini. Läbisin kõndides ja matkates aastaga üle 1000 km, ületades pika puuga isegi oma südamehaiguse ‘tippaasta’ aegset maksimumi, mis oli veidi üle 600 km. Igapäevane tööle ja tagasi kõndimine ning iganädalane pikem kõnniring trennivabal päeval tõi nii kaugele.

Koos kõigi muude aktiivsete tegevustega, mis eeldavad sammude tegemist ehk ratas ja ujumine välja arvatud: 5 894 248 sammu aastas, keskmiselt 16 104 päevas. Vinge!

Ratas

Rattaga olid sel aastal huvitavad lood: maanteerattaga sõitsin pea 3 korda vähem kui eelmisel aastal, sest kevadmaratoni, pulmakorralduse ja sügismaratoni valguses palju võimalusi selleks ei leidnud. Enne Rattarallit käisin vist ühe ainsa korra sõitmas, parimal juhul kaks? Täitsa pull värk! See-eest sõitsin väga palju igapäevaselt Tartu Smart Bike’idega. Näiteks pole ma iial varem vana-aasta õhtul rattaga ringi sõitnud – täiesti uus kogemus.

Ujumine

Ujusin täpselt ühe korra ja see toimus Kreekas, kui sai korralikult sügavas vees snorkeldatud ja päriselt ujutud. Niisama suviseid suplusi ei träkkinud.

Jõutreening

Jõutrenni osas tuli sel aastal oodatud tagasiminek. Minu lemmiktreener oli suurema osa aastast veel beebiga kodus ja see omas selget mõju, sest teiste antud rühmatrennid on küll head, aga mitte parimad. Kindlasti lõi kevadisse jõutrenni mahtu oma mõra kevadmaraton, milleks valmistudes jäi jõutrenn selgelt tagaplaanile.

Kokkuvõttes:

20242023202220212020201920182017201620152014
Jooks45%48%44%39%17%72%69%68%51%46%37%
Kõndimine ja matkamine40%25%19%28%51%3%2%3%1%11%13%
Ratas7%10%14%3%9%1,5%0%1%8%12%14%
Jõud8%14%21%20%18%25%26%26%27%33%32%
Ujumine0%0%0%8%0%0%0%0%2%6%6%
Muu0%3%2%2%4%1,5%1,5%5%12%3%11%

… Õppetund