Nädala kokkuvõte 8.–14.06.2020

Esmaspäev: trennivaba.

Teisipäev: virtuaal-“BodyPump”. Kuna õues oli pidevalt äike, niiskus ja hoovihmad, siis ma ei hakanud ennast õue kõnniringile vedama ja otsustasin kodus trenni teha. Katku ajal pani spordiklubi oma Youtube’i kanalile igasuguseid põnevaid trenne. Valisin sealt Treeneri pooletunnise lühiPumpi. Raskuseid mul ilmselgetel põhjustel lisaks polnud vaja võtta ja kiires tempos ei teinud ma ka mitte ainsamatki liigutust. Ehk siis kõik kükid tegin aeglases ja topeltaeglases tempos, väljaasted asendasin üldsegi rahulike jalatõstetega, üksikud kätekõverdused tegin nö palveteja asendis ja nii edasi. Kokkuvõttes oli küll palav, aga ikkagi Pumpi moodi ja väga mõnus trennike. 🙂 40 minutit, 127 l/min.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Alustuseks ikka koos teistega rahulik kõndimine staadionil (7,27 km, 11:21 min/km, 107 l/min) ja tunni lõpus natuke ÜKEt mandunud kerelihastele (12 min, 91 l/min). Loomulikult hakkas just minu ÜKE ajal täiega õues vihma sadama, seega kolisime kiirelt staadionilt sisehalli. Lõpetasin oma seljaharjutused ja sain natuke veel venitada ning oligi tund läbi. Koos kojukõndimisega päris mahukas päev.

Neljapäev: Pilatese võimlemine. Sellenädalane Pilates meeldis mulle kohe eriti. Kasutasime seekord harjutuste tegemisel vahurulli, harjutused läksid kuidagi eriti hästi süvalihastele ja samas oli tempo nii paras, et pulss püsis veelgi paremini ühtlaselt seal, kus vaja. Minu vilets selg sai täpselt sellist treeningut ja venitust, nagu tal on vaja. 🙂 55 min, 107 l/min

Reede: trennivaba.

Laupäev: Tartu Rattaralli virtuaalsõit. Just avastasin, et peaksin sellest “võistlusest” eraldi postituse kirjutama. 😅 Oi kui kaua pole sellist asja teinud, aga tuleb vist ikka ette võtta.

Pühapäev: kerge rattasõit. Kuigi ma ootasin, et pärast pikka rattasõitu ja tuulega võitlemist, kus pulssi ei olnud võimalik seisma jäämata normaalses vahemikus hoida, saan ma ööl vastu pühapäeva jälle mingid valusad sümptomid, siis minu õnneks neid siiski ei tulnud. 🤩 Härra Jooksjal oli pikemale jooksule joogipunkti vaja, seega veeresin temaga poolteist tundi lihtsalt kaasas ja tassisin veepudelit. Keha siiski täiesti ootuspäraselt oli eilsest rattasõidust väsinud ja süda andis veeremise kohta kõrge pulsiga sellest kohe ka teada (15,85 km, 10,3 km/h, 118 l/min). Homme tuleb kindel puhkepäev.

Kokkuvõttes:

Rattaralli tõttu tuli hästi mahukas nädal. Positiivne on see, et praeguse hetke seisuga mu keha sellest mingil moel märku ei anna. Kui ka homme sümptomitest puhta nahaga pääsen, siis järelikult on keha jälle pisike sammu taastumise teekonnal edasi liikunud.

Järgmisel nädalal jõuan TYSKi kahjuks ainult ühel korral. Ülejäänud liigutamised tuleb iseseisvalt ära teha. Olen mõelnud, et ehk võiks vahel Auras ujumist katsetada, aga kardan, et juba nende massidega seal basseinis võitlemine ja närvi minemine on mu südamele liiga palju. 😅 Rulluisutamist tahaks ka peatselt uuesti proovida ja mõne kõnniringi teen nädalavahetusel nagunii, sest sõidan maale vanematele külla.

Kolmapäeval lähen Tallinnasse kardioloogile, seega hoidke kõik pöidlaid, eks. 🙂

Nädala kokkuvõte 1.–7.06.2020

2020. aasta esimene nädala kokkuvõte – vau! Kuna 30. mail täitus 6 kuud haigeolemist, siis otsustasin, et aitab: hakkan jälle nädala kokkuvõtteid tegema. Olgugi, et neis vaid ühele korralikule spordiblogile täiesti mitteomaseid kõnniringe ja muud pudi-padi kirjeldada saab. Spordiblogija who? Käsi ei tõusnud postitusele pealkirjaks “Treeningpäevik” panema, sest hetkel – ja võib-olla ei kunagi enam… – ei treeni ma ju mitte millekski, vaid üritan tegeleda taastumise ja tervenemisega.

Kuidas see nädala kokkuvõte nüüd käiski? Vist umbes nii…

Esmaspäev: kõndimine. Tegime härra Jooksjaga rahulikumas tempos kõnniringi ERMi juurde. Kuna ma üksi kipun väga kiirelt kõndima, on hea vahepeal rahulikumalt võtta. Kahekesi kõndimas käimine aitab sel puhul hästi. 6,35 km, 11:22 min/km, 101 l/min

Vahemärkus. Viimaste mõõtmiste järgi jaanuari lõpus oli mu aeroobne lävi vaid 128 l/min. See võib-olla paneb lugeja jaoks minu pulsinäidud paremini konteksti.

Teisipäev: trennivaba. Kuna mu selg otsustas, et on hea idee igakevadiste valudega välja tulla, siis käisin Herje juures massaažis. Korralik massaaž ja kolm nõela kuskil seljalihastes, mis lihased korralikult vabanevatest pingetest tõmblema panid, tegi olukorra jälle elatavaks. Ilmselt tuleb veel minna, sest magamine on ühe kiusliku seljalihase tõttu ikka komplitseeritud.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. KAS TE NÄETE MIS SIIN KIRJAS ON? 😍 3. juuni oli lõpuks see päev, kui ma esimest korda pärast pooleaastast pausi spordiklubisse naasesin. Parim tunne oli jälle vanu tuttavaid nägusid näha. Parim! Edasijõudnud ja tagasijõudnud – täpselt nagu Treener ütles. 🙂

Kuna joosta ma ikka veel ei tohi, siis võtsin ette staadionil kõndimise. Seltskonnas möödus see kiirelt (5,06 km, 11:56 min/km, 106 l/min). Viimaks tegin 20 minutit ÜKEt kerelihastele: tundub vähe, aga kui sa pool aastat midagi sellist teinud pole, siis mõjus see vägagi hästi. Valutasin oma kõhulihaseid veel mitu-mitu päeva. Super tunne!

Neljapäev: Pilatese võimlemine. Otsisin TYSKi tunniplaanist välja kõige vähem intensiivsemad trennid. Ega neid seal suvises/koroonajärgses tunniplaanis just tohutult palju pole, kuid üks kirjelduse järgi täpselt mulle sobilik variant oli Pilatese võimlemine. Ma ei pidanud pettuma: sain ilusti süvalihaseid treenida ja teha seda oma südamele sobiva tempoga (112 l/min). Sinna trenni lähen kindlasti veel tagasi. 🙂 Kodus tundsin end küll veidi imelikult, kuid õnneks valusid siiski ei järgnenud ja järgmiseks päevaks oli imelik tunne kadunud. Oodata, et keha ei reageeriks igale uuele liigutamisele, on praegu väga naiivne.

Esialgu proovin väga vaikselt spordiklubi kerged treeningud oma nädalasse sisse tuua ja eks siis vaatan, mis saab. Tahaks küll kohe igale poole minna, mis vähegi sobilik tundub, aga pean end tagasi hoidma.

Reede: trennivaba. Pärast kaht “uue” treeninguga päeva võtsin reede rahulikult olemiseks ja lasin südamel puhata.

Laupäev: kõndimine. Võtsin kaamera kaasa ja läksin päikeseloojangu ajal kõndima (6,21 km, 10:44 min/km, 115 l/min). Olin oma kunagisel lemmik jooksurajal Supilinnas ja Tähtveres. Seal igatsen ma jooksmist kõige rohkem. 💔

Näiteks Ihaste teel ja TÜ stadionil meenuvad mulle rõverasked lõigutrennid-tempojooksud-fartlekid ja suviselt tulikuumad pikad jooksud. Isegi neid igatsen ma juba… Oma Tähtvere ringil käisin ma aga nii tihti õhtuseid lühikesi 6–7 km ringe tegemas, nautisin kerget lendavat sammu, madalat pulssi ja seda mesimagusat tunnet, mida ainult joostes tunda saab.

Saan ma seda tunnet veel kunagi tunda?

Pühapäev: kõndimine. Kuumaks tõmbunud ilm tegi enesetunde veidi kahtlaseks. Olen nagu vanur, kelle tervislik seisund ilmast oleneb. 😅 Muud midagi suurt ei teinud, kui vedasin laagrist naasnud kurnatud härra Jooksja õhtul veidi jahedama ilmaga endaga veidikeseks jalutama. Minule on seegi trenni eest. 4,17 km, 10:16 min/km, 118 l/min

Kokkuvõttes:

Pulsitsoonide jaotus üleval paremal on vale, sest ma pole Sportlyzeri tsoone ära muutnud ja ei kavatse seda teha enne, kui mu seisund kuskile stabiliseerub.

Muideks, maikuu kulges niiviisi, et kuu alguses võitlesin kahel korral järsult alanud valusümptomitega, mis üle mitme nädala olid kuidagi tavapäratult tugevad, ootamatud ja kestsid mitu päeva. Voodirežiim ja valuvaigistid – vana hea kombo, mis eriti ei aita, aga on parim, mida sellises olukorras teha saan. Õnneks valud siis taandusid mõlemal korral ja sain kokkuvõttes sain end kuu jooksul üpris normaalselt liigutada.

Rattasõidud olid väga aeglased veeremised, kui olin härra Jooksja pikkadel jooksudel mobiilne joogipunkt.

Kes teab, kauaks neid ilusaid aegu jagub, kui ma kergeid aeroobseid tegevusi teha tohin, sest peatselt külastan ma üle pika aja järgmist arsti. Kardioloogi. Tutvuste kaudu leitud, noort, andekat ja Tallinnas. Ehk suudab tema välja nuputada, mis mul viga on? 🧐 Sellega käib kaasas aga oht, et mind jälle voodi-puhke-mitteliigutamise-režiimile suunatakse. Eks näis, mis saab. Diagnoos, mis ei kaasa sõna “täpsustamata”, on kõik, mida ma soovin.