Food Friday 3.07.2015

Lugejad andsid eelmise toidureede kommentaariumis mulle idee hakata katsetama uusi retsepte ja sellega sain motivatsiooni jälle oma toidulaud natuke vaheldusrikkamaks muuta. Aitäh! 🙂 Just seda ma eile teha üritasingi.

Miks eile? Otsustasin, et nüüdsest pildistan reede asemel üles oma neljapäevase menüü, et saaksin selle avaldada reedel varem kui kell 21–23 õhtul, ilmselt juba lõuna ajal. On ju mõistlik? Kuna reede hakkab olema maratonikavas ka pik(em)a jooksu päev, siis saan juurde lisada muljed pikast jooksust. Kaks kärbest ühe hoobiga. Saabki Food Friday natuke põnevamaks muuta.

Kuidas see plaan teile meeldib? 🙂


Räägin natuke tänasest jooksust ka. Eile oli puhkepäev, täna plaanis tunnike aeglast jooksu. Õhtul mõõtsin puhkeolekupulssi: 50. Väga normaalne. Tegin Garminis valmis ühe võimalikult varjulise jooksuraja, plaanisin jooksma minna hommikul kella 8 ajal, et 30-kraadise palavuse asemel nautida 20-kraadist ilma, selga läksid kõige õhemad jooksuriided, et palav ei hakkaks. Kõik läkski täpselt plaani järgi. Välja arvatud pulss. 😦 Enesetundel polnud vigagi ning kui mul kella poleks käe peal olnud, siis ma poleks vist eluski uskunud, et tempo on 8:xx min/km ja pulss samal ajal (wait for it…) 160 või rohkem. Täiesti ebareaalne! Otsustasin siis kohe, et trenn tuleb sellise plaani järgi: 10 minutit sörki + 2 minutit kõndi. Isegi kõnni ajal ei läinud pulss alla 135, kuigi tavaline kiire kõnni pulss on mul umbes 115 bpm. Nojah siis. :/ 

Ei osanud kartagi, et see pausilt tagasitulemine nii raskelt kulgema hakkab. Nüüd igatsen neid aegu taga, kus mul vähemalt püsis pulss alla 150, kui ma tõesti tahtsin ja aeglaselt kulgesin. Täna ei õnnestunud mul seda alla 150 saada mitte kuidagi… Mida nüüd järgmisest nädalast teha: kulgeda selle 160-ga, kui enesetunne on OK, või ikkagi jätkata kõnd-jooks meetodil, et keskmine pulss 150 kandis hoida hoida? Koormustestile saan umbes-täpselt 2 nädala pärast, et kindel olla, et mul mitte midagi tõsisemat viga pole. Kehva vormi saab parandada tunduvalt lihtsamalt kui mingit tõsisemat terviseprobleemi… 


Nüüd aga eilse menüü juurde.

DSC_0001

Hommikuks (kell 8.15) tegin seekord hoopis 7-viljaputru. Peale kaerahelbe ja -klii pudru üks mu tõelisi lemmikuid, sest pudru sees on lisaks mitmesugustele helvestele veel igasuguseid põnevaid seemneid. 🙂 Pool tassi kuivainet, üks tass piima ja vee segu ning terake soola. Peale panin ema keedetud õunamoosi ning külmutatud kirsse. Ülimaitsev!

DSC_0003

Lõunaks (kell 12.45) sõin üht tõeliselt lihtsat, odavat ja mõnusat püreesuppi. Koostisosad: kartul, porgand, kaalikas, sibul, küüslauk, törts oliiviõli, puljongikuubik, natuke toorjuustu. Et supp maitseks tummiselt ja mitte vesiselt, soovitan enne puljongis keetmist sibula-porgandi-kaalika pannil koos sutsukese oliiviõli ja soolaga ära pruunistada. Nii saab supp 3 korda maitsvam. Peale raputasin Parmesani ja küüslaugumaitselisi krutoone. Viis keele alla. 🙂 Ilmselt teen juba varsti seda suppi uuesti. Magustoiduks sõin õuna.

DSC_0005

Õhtusöögiks (kell 16.30) valmistasin ühe väga hea kanasalati. Hiina kapsas, kaste, natuke riivjuustu, konserveeritud ananassi tükid, tomat, suitsukana ja kreeka pähklid. Seda sõin eile teist päeva järjest ning täna veel kolmandat korda, jällegi üks mu lemmikuid salateid. Magustoiduks valmistasin “jäätise”: purustasin saumikseriga ühe üleküpsenud külmutatud banaani ja peotäie külmutatud kirsse, segu vedelamaks muutmiseks lisasin natuke konservananassi vedelikku. Sellist desserti teen kunagi kindlasti veel.

DSC_0006

Õhtul kell 21 lõpetasin ühe mõnusa jalutuskäigu imeliselt soojas ja ilusas Tartus ning pärast seda oli mul kõht päris tühi. Õhtuseks vahepalaks närisin ära 2 väikest porgandit, ühe viilu kaalikat ja ühe õuna. 

Vot selline tore toidupäevik oli mul eile ja selline kehvake trenn täna. Kuna korraks sai mul praktikatöö otsa, siis saan lõpuks päeva vabaks võtta ning seda kuuma ilma kuskil jõe ääres pikali maas raamatut lugedes nautida. 

Maratoni treeningplaan vol 2

Mis s*tasti, see uuesti! 😀

Nagu ma juba rääkisin, siis mõnes mõttes oli mul vaja seda karmisõnalist kriitikat, et mind maa peale tagasi tuua. Ma ei saa öelda, et ma kõigega 100% nõus olen, aga teatud asjadega siiski. Ma olen väga jäärapäine  ning mida rohkem keegi mulle ütleb, et ma olen rumal, seda vähem ma teda kuulata tahan. Olen ka siiski vaid inimene. 🙂 Mida ma siis mõtisklemise järel välja nuputasin?

Kuni võistluseid pole, saab plaani normaalselt paika sättida. Kui põlv selle nädala ilusti vastu peab, siis tahaks järgmisest nädalast uue plaaniga alustada (10 nädalat enne maratoni). Sellel nädalal on veel nö katseperiood ja saan muid asju teha, mis varsti põhimõtteliselt maha jätta tuleb. :/ Augustis lisandub 2 jooksuvõistlust, kus normaalse treeningrütmi säilitamiseks viimast välja panema ei lähe, pigem kontrollpunktid teekonnal. Triatloni läbima (2. august) tahan jätkuvalt minna, kuigi ilmselt saan ainuüksi selle mõtte eest siin vastu päid ja jalgu.

Teoreetiline nädalaplaan võiks olla umbkaudu selline:

  • E: jooks kuni 60 min (enamasti kerge; kui peaks suur soov ja vajadus tekkima, siis fartlek)
  • T: lühike kerge jooks 30–40 min (+ vahel 15–20 min jooksuharjutused või kerelihased otsa)
  • K: ühistrenn Jooks Jõud Venitus (treeneri juhendamisel vastavalt lähenevatele võistlustele; kerge jooks + kerelihased või lõigutrenn; jooksuharjutused)
  • N: –
  • R: pikk jooks (1,5–2,5 h, alla aeroobset läve, aeglases tempos puhtalt pulsi järgi)
  • L: –
  • P: – (või äärmisel juhul piisavalt hea taastumise korral kerge ratas/ujumine/jooga)

Selle kena plaani järgi saan talitada vaid närused 3 esimest nädalat (N1–N3). :/ Edasi tuleb N4: TriSmile (kui ikka lähen sinna…), N5: taastumisnädal (olen välismaal, kavas vaid paar kerget jooksu), N6: Ööjooksu nädal (ilma pikema otsata, kui käisin TriSmile’il) ja N7: Tartu Suvejooksu nädal (kindlasti ka pikem jooks). Pärast seda veel üks 4 jooksuga nädal (N8), kus on kavas viimane pikk jooks enne maratoni. Ja ongi jäänud 2 viimast nädalat enne maratoni ainult lühemate kergemate jooksudega. Tabeli vormis plaani siia ei lisa, sest see on mulle ainult orientiiriks ja kindlasti võib veel natuke muutuda.

1. Puhkus. Puhkus. PUHKUS!

Puhkepäev on puhkepäev on puhkepäev. See ei ole päev teha üks ‘väike’ rühmatrenn, rattasõit või ujumine. See võib olla päev nt pikemalt (koeraga) jalutamiseks, aga jalgu ja südant on vaja hoida. Minimaalselt 2 päeva nädalas, enamasti arvatavasti 3. Kui puhkeolekupulss ja enesetunne lubavad ning süda kutsub, siis võib üks rattasõit/ujumine/jooga nädala lõppu ära mahtuda, aga neljapäev ja laupäev on vabad. Punkt.

2. Jooks on esmatähtis

Esialgu plaanin 4 jooksu nädalas: üks pikk jooks, üks lühike jooks (30–40 minutit) + jooksuharjutused / kerelihased (15–20 min), üks tunniajane jooks ja üks Jooks Jõud Venitus oma treeningrühma ja Marisega. Täpsemalt vaata ülalt täpploendist, igal trennil on eesmärk. Peaks kuskilt miski valutama hakkama, tuleb mõni jooks asendada jalgu säästva tegevusega (loe: ratas või bassein).

3. Kõik muu on teisejärguline

Kui jaksu on ja keha lubab, siis viies trenn (ja seega viimane) nädalas on kerge ratas/ujumine/jooga. Kui taastumine pole piisav, siis jääb 3 puhkepäeva ja 4 treeningpäeva. Pigem üle puhata kui üle treenida. Ma ei saa kurnatuna maratonile minna (märksõna: superkompensatsioon).

Triatloni pärast pole mõtet muretseda: kui ma sinna lähen, siis mitte aega tegema ja jooksutreeningute baasilt peaks olema see läbitav. Ratta- ja basseinikilomeetreid on juba kogutud, päris nulli pealt minek ei ole. No worries! (Aga tegelikult ma kardan küll. 😀 )

4. Kerelihased on olulised, aga BodyPump jääb sügist ootama

Kerelihaseid võib treenida, jooksuharjutusi võib teha, lihastrenni võib teha. Mõistuse piirides. Ma tean, et osad lugejatest ütlevad, et seda pole praegu vaja, aga teine osa midagi ikka teeb, ka hooaja vältel. BodyPumpist ütlen siis mõneks ajaks kuni sügiseni lahti 😦 , sest niisama seal pooltühja kangiga midagi tegemas käia ei paku mulle ju ka eriti pinget. Lühema jooksu juurde kord nädalas 15–20 minutit jooksuharjutusi või kerelihaseid teha tuleb pigem kasuks kui kahjuks. Kolmapäevases ühises JJV-s saab jooksuharjutusi kindlasti teha. Juulikuus ilmselt ka kerelihaseid. (Juuli ja augusti kohta eraldi loe punktist nr 7.)

5. Treeningtsüklid ja taastumisnädalad

Koormus ei saa kogu aeg aina suureneda. Treeningtsüklile järgneb taastumine. Kerge koormusega nädalad on plaanis täiesti olemas. Mitte 100% ideaalsete kohtade peal, aga nad on olemas.

6. Plaan on orientiir. Kuula oma keha (ja jälgi puhkeolekupulssi)!

Plaan on plaan, aga elu on elu. Kui peab tegema korrektiive, siis peab (kuigi ma tean, et ma ei taha). Kui kuskilt valutab, siis peab natuke pidureid vajutama. Kui taastumine pole see, mis peaks, peab rohkem puhkama. Puhkeolekupulsi mõõtmine on kindlasti ainult kasuks. Kui ise veel enesetundest aru ei saa, et väsimus on liigselt kuhjuma hakanud, siis puhkeolekupulss peaks seda näitama. Pean oma keha signaale väga korralikult jälgima hakkama.

7. Iga asi omal ajal

Juulis võtan asju rahulikumalt. Kergemad aeglasemad jooksud, kiiruslikku tööd veel ei tee. Laon põhja ja hoian intensiivsust all ning loodan igas mõttes terveks jääda. Juuli lõpp-august saan mõned kerged jooksud asendada tempotrennidega või 5 ja 10 km võistlusega. Kui lähen triatlonile, siis nende jooksukilomeetritega pärast rattadistantsi saab maratonimaitse hästi suhu (kui keegi pole pärast rattasõitu kohe jooksma hakanud, siis proovige 😉 ). 

8. Personaalse & detailse kavaga olen veidi hiljaks jäänud

10 nädalat ja paar päeva on maratonini alles jäänud. Kuna mul on oma treener olemas, kes teab mind, minu ajalugu, vigastusi, eesmärke, võistlusgraafikut ja võimeid kõige paremini, siis nädala kaupa saan Marisega oma graafiku läbi arutada. Edukaks koostööks peab oma treenerit usaldama. Ma ei kujuta väga ette, et keegi ‘võõras’ mulle plaani tegema tuleks… Lisaks on siin veel minu veebikonstaablid, kes mind vajadusel korrale kutsuvad, eksole. 🙂

9. 100 väikest detaili

Kas peaks veel koormustestil ära käima? Kas äkki peaks veel uued tossud hankima või on millegi uue katsetamiseks liiga hilja? Kas peaks investeerima füsioterapeudi ja/või massööri külastustesse? Kas peaks oma menüü rohkem luubi alla võtma? (Ausalt, ei viitsi, aga vist peaks…) Kas peaks hakkama rohkem vett jooma? Mingeid vitamiine-toidulisandeid tarbima? Kus Tartus vajadusel ujumas käia, kui Aura suletud on? Mul on nii palju küsimusi. Ilmselt mõtlen lihtsalt üle… 

10. Tunne asjast mõnu.

Trenn ei ole kohustus. Trenn on hobi ja rõõm. Ära muretse nii palju. 🙂


Nonii, kommentaatorid-jooksuhuvilised-spordisõbrad, break it down. Päriselt ka, ootan tagasisidet.

allikas
allikas

Eelmise postituse alla ja minu postkasti kogunes seda juba piisavalt, aga mul on põnev teada, mida sellest plaanist nüüd arvatakse. Loodetavasti “Maratoni treeningplaan vol 3” enam tulema ei pea.