Rubriik: Trenn

Esmaspäev: haigus. Ööl vastu esmaspäeva tabas meie kodu kõhuviirus. Hommikul oli selge, et minust pole tööle minejat. Õnneks päeva peale olukord nii palju stabiliseerus, et sain töö juurest kodukontoriks vajaliku ära tuua. Päeva teises pooles sain veidi isegi tööd teha, kuid järgmisel õhtul/ööl pööras kõik jälle halvemaks. Kokku olin kaks ööd ja poolteist päeva haige ja suhteliselt näljas. Elasin rohtude, keefiri, kuivikute, tee, spordijoogi ja kõrsikute peal. Milline elu.

Teisipäev: rahulik jooks. Õhtul tundsin end peaaegu tervena ja julgesin minna rahulikku jooksu tegema. Valisin sellise raja, et vajadusel saan 2, 3, 4 või 5 km ringi valida. Tunne oli õnneks okei, kõht oli väga õõnes ja tundlik, aga haigusest terve. Andis natuke kindlust juurde, et saan peatselt normaalselt töökohustuste ja trennide juurde tagasi minna. Ei jäägi paljust ilma. (5.19 km, 7:02 min/km, 135 l/min)

Kolmapäev: fartlek. Pikk fartlek: 8 korda 3’/2′ pluss 1’/2′, kõik kokku 84 minutit. Ei osanud midagi oodata peale ühe raske fartleki, sest mida head saab sellest kaks päeva nälginud kehast tulla? Täielik üllatus, sest pärast paari esimest kilomeetrit tuli järsku selline lennuk sisse, et võtsin neid kilomeetreid täiesti lenneldes. Väga mõnus oli olla ning kiirus oli jalgades. Aasta suurim üllatusjooks? Ilmselt küll. (14.04 km, 6:05 min/km, 154 l/min)

• 3′:
  5:33, 158
  5:30, 157
  5:15, 160
  5:50, 161
  5:14, 161
  5:25, 162
  5:03, 166
  5:18, 165
• 1′:
  5:29, 155
  5:40, 152
  5:36, 159
  5:00, 165
  5:16, 158
  5:13, 158
  5:09, 162
  5:03, 162

Neljapäev: trennivaba.

Reede: Lossi tõus. Et Linnamaratoni lõpukilomeetriteks valmis olla, tegime veel ühe Lossimäe tõusutrenni. Läksin väikese ringiga soojenduseks Toomemäele, esimese rahuliku Lossi tõusu tegin juba sinna minnes. Ilm oli vihmane, aga õnneks siiski soe. Linnas liikusid ringi mitmed ‘rebased’, inimesi oli nagu murdu. Õnneks Lossi tõusule mahtusime kõik ära.

Väikese jooksuharjutuste ploki järel asusime asja kallale, sel nädalal tegin neli tõusu. Sama pikad kui eelmisel korral ja üpris sarnaste aegadega, 50 ja 60 sekundi vahele. Seekord oli aga raskem, sest pärast Inglisilda hakkas tugev vastutuul kõvasti jooksmisele vastu töötama, seega pidi rohkem pingutama. Tehtud sai. Trepid jätsin seekord ära ja enne päris pimedat jõudsin veel koju tagasi.

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: pikad lõigud. Rahulik pikem, ca 80-minutiline jooks jäi ära, sest olulisem oli sellel nädalal sisukad jooksud tehtud saada ning fartlek ja lõigutrenn olid nii pikad, et katsid mõneti ka mahu ära. Tegin nädala lõpetuseks järele pika lõigutrenni: 6 kuni 8 korda 1 km üle 2 minuti sörgi, ette 2 km, järele 1 km. Huh, tegin 8 lõiku ja oli raske jooks. Esimesed lõigud olid muidugi allatuules väga mõnusad, aga siis tulid väiksed ronimised Ihastes ja tohutu vastutuul. Tagaliin andis tugevalt märku, et reedel sai Lossimäel käidud. Suutsin etteantud 5 kuni 10 sekundit poolmaratoni tempost kiiremini peaaegu igal lõigul hoida, aga lõpus oli päris keeruline. Kes praktiliselt samas tempos peaks 21 km jooksma – selgusetu. Vist mitte mina? (13.24 km, 6:05 min/km, 158 l/min)

• 5:16, 161
• 5:26, 164
• 5:28, 165
• 5:29, 168
• 5:34, 163
• 5:33, 166
• 5:41, 166
• 5:33, 169

Kokkuvõttes:

Juba järgmisel nädalal ootab Tartu Linnamaratoni poolmaraton. Praegu mingit tunnet ega eelaimdust selle võistluse osas pole, ei oska midagi oodata ega ennustada. Saab näha!

Esmaspäev: fartlek. Pärast rahulikumat nädalat alustasin uut fartlekiga. Õues oli täielik suvi ja megapalju väikseid putukaid. Mul polnud prille, seega sain fartleki jooksul umbes 6–7 putukat silma. Kui TYSKi tagasi jõudsin, jooksid silmad vett ja olid tulipunased. Tuleb igal trennipäeval prille kaasas kandma hakata. Fartlek oli minutifartlek püramiidi vormis. Kõigepealt ronisin 1 minutilt 5 minutile ja siis samamoodi alla tagasi., igale poole sama palju rahulikku vahele. (10.41 km, 6:21 min/km, 149 l/min) Välja tuli isegi päris kena:

• 1′: 5:31, 153
• 2′: 5:26, 155
• 3′: 5:30, 155
• 4′: 5:38, 153
• 5′: 5:42, 158
• 4′: 5:32, 158
• 3′: 5:25, 156
• 2′: 5:51, 159
• 1′: 5:25, 160

Teisipäev: rahulik jooks. Lihtsalt üks väike rahulik jooks. Kuskil mingit värskust ei olnud, jalad kergelt lohisesid järel ja pigem tekitas natuke ärevust eesootava lõigutrenni pärast. (6.1 km, 7:07 min/km, 136 l/min)

Kolmapäev: lõigud. See kardetud lõigutrenn. Treeneril oli meile ette nähtud 4 kuni 6 plokki 100-, 200- ja 400-meetriseid lõike (2×100, 1×200, 1×400). Otsustasin jooksvalt, mis teen. Staadionile minnes seal õnneks väga palju kedagi veel polnud, kuigi jalgpallitrenn murul oli aktiivne ja tekkis oma jooksurajale lendava palliga mulle kergelt post-traumaatilist stressi. Päike paistis ka täpselt sellise madala nurga alt, et ühel sirgel pimestas. Kuidagi ei tahtnud uuesti seal tartaanil maanduda.

Tegin oma soojenduse ja väikese võimlemise ära ning asusin siis asja kallale. 100-meetrised olid naljakalt lühikesed, 200-meetrised ja 400-meetrised kuidagi omasemad. Taastumine õnneks väga hea. Jalad olid hulka värskemad kui eelmisel päeval. Vaikselt läks muudkui raskemaks, aga lõpuks tegin ikkagi 5 plokki ära (8.1 km, 6:19 min/km, 156 l/min). Võib rahule jääda: ilmselt selle nädala kõige parema tundega trenn.

• 100m:
  4:20, 137; 4:31, 158
  5:00, 155; 4:50, 158
  4:48, 156; 4:58, 157
  5:07, 154; 5:06, 157
  5:14, 155; 4:53, 159
• 200m:
  4:52, 164
  5:00, 161
  4:50, 163
  5:13, 161
  5:04, 162
• 400m:
  5:19, 164
  5:06, 166
  5:12, 165
  5:21, 163
  5:23, 163

Neljapäev: trennivaba.

Reede: Lossi mägi. Treener kutsus Lossi mäele, sest kuidas muidu 5. oktoobril sealt edukalt üles rühime? Igal aastal on selleks eraldi trenni või kaks teinud ja mitte kunagi ei jookse need mööda külge maha. Härra Jooksja kasutas head võimalust ja tuli ka meiega trenni, seega soojenduse tegime koos (3.42 km, 6:54 min/km 139 l/min).

Kui punt koos, tegime mõned jooksuharjutused ning siis tuli enne pimedat see Lossi mägi ette võtta. Seekord 5 tõusu, kuskil 50–60 sekundit suremist ja laktaati iga jumala kord. Iga korraga läks jalg varem ‘täis’. Rõve trenn, aga vajalik. Lõpetuseks tegime veel 3 kiiret lühikest tõususutsakat Uppsala tänaval ja mõne trepi. Korralik.

Laupäev: pikk jooks. Oli mõte, et teen täna kaks trenni. Pika jooksu alla ja Pumpi peale. Pika jooksu esimesed kilomeetrid tõid maa peale tagasi. Pärast eilset Lossi mäge ei olnud täna neid jalgu, et joostagi, rääkimata hiljem veel Pumpi minekust. Algus oli puine, siis said jalad laugete tõusude peal Räpina maantee suunas soojemaks, siis jõudsin Ihastesse ja oligi kõik. Ostsin Konsumist juua, sest väga soe oli ning energiavaru vajas täiendust. Natuke justkui aitas, aga viimased pool tundi oli ikkagi täielik jalgade lohistamine ja väikest viisi haamrike. Aga noh, tehtud ja nädal lukus. (17 km, 7:05 min/km, 142 l/min)

Pühapäev: trennivaba. Kuna täna sai omajagu koduseid toimetusi aetud, siis ehk on homme aega natuke rohkem puhata ja logeleda. Taastumisele abiks ikka.

Kokkuvõttes:

On olnud igati tegus nädal, mis ehk päästab veel midagi Tartu Linnamaratoniks. Eks näis, kuidas see poolik seal läheb. Kaks nädalat veel minna.