Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Üle 3 nädala sain lõpuks jälle võimaluse minna esmaspäevasesse ehk kerelihastele suunatud JJV-sse. Huh, päris raske oli. Ikka vanad head seljaharjutused ja kõhule topispalliga. Imekombel polnud mul esimest korda 1,5 aasta jooksul puusapainutaja pea üldse valus! 
Järgmiseks päevaks said kerelihased korralikult valusaks.
Teisipäev: BodyPump. Iga nädal tõestab uuesti, et teisipäeval kell 16 on minu jaoks kõige parem Pumpi aeg. Jõudu on palju ja miski omanäoline power tuleb sisse. Lisasin jälle natuke raskusi ja pingutasin kõik endast välja. Näiteks seljaloos 7,5+7,5 kg, huh. Biitsepsis tegime ühe lühikese osa raske kangiga, mul oli peaaegu 5+5 kg kangi peal. Nii raske oli, et muud ei osanud teha kui nägu krimpsu tõmmata ja/või naerda. 😀 Raskused hakkavad vaikselt paari aasta tagust head aega meenutama. Ma tunnen, kuidas iga korraga arenen natuke. 🙂 2 korda nädalas Pumpi arendab, saan tugevamaks ja keha võtab tasapisi ilusamat vormi. Ühest korrast on arengu nägemiseks natuke vähe.
Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Traditsiooniline lõigupäev. Seekord saime lõike jälle pikendada. Kavas olid sellised blokid: 200+400+200+800 meetrit kiireid lõike, lõikude vahel 230 m aeglast sörki ja blokkide vahel 3 x 230 m aeglast sörki. Blokkide vahel ka kõndisime natuke, kui pulss 800 m lõigult tulles ikka liiga kaugel punases oli. Üldiselt oli megahea trenn: tundsin kohe, et vorm on hakanud natuke paranema. Baby steps. Lõigud olid pikemad, keskmine pulss oli 1 löök madalam (165 bpm, siin on sees ka aeglased ringid), aga tempo oli eelmise nädalaga võrreldes pea pool minutit ja üle-eelmisega võrreldes pea terve minut kiirem. Enesetunne oli ka parem. Kui see ei ole areng, siis mis on?
Neljapäev: Yin jooga. Õnnestus Tallinna tööpäevalt üks kord ka normaalsel ajal tagasi jõuda ja sain ikka joogasse minna. Seda treeningut loen ma ideaalseks puhkepäeva trenniks ( = pikad venitused lamavas asendis, pulss täiesti rahulik). Seekord olid fookuses vaagen ja puusad. Minul on need tavaliselt väga kinni… Seega kulus selline pikk ja rahulik venitamine väga ära. Alguses oli mul raske tundi sisse elada ja oma mõtetest välja tulla, selleks kulus pea tund aega… Aga siis suutsin tõesti asenditesse vajuma hakata ja tundsin, kuidas keha natuke rohkem lahti läheb. 🙂 Ilmselt olen ka järgmisel nädalal Yin joogas kohal.
Reede: BodyPump. Lühidalt: tegime 100. kava alternatiivlugusid ja saime surma. 😀 Raskused jäid tagasihoidlikumaks kui teisipäeval, aga tubli olin sellegipoolest. Seekord tegime 2 seljalugu, mõlemad 7+7 kg kangiga. Hea trenn oli. Nagu ikka.
Laupäev: pikk jooks. Tahtsin küll pühapäeval joosta, aga kuna läksin maale ja täna poleks mul olnud kuidagi aega joosta, siis tuli see laupäeval ära teha. Väljas oli lumesopane ja kohati libe, aga võtsin motivatsiooni kokku ja läksin. Mis ma oskan öelda: parim pikk jooks väga pika aja jooksul. Sain ilusti 8 km ühes suunas joosta ja siis sama tee tagasi. Kilomeetrid läksid lennates, alles kuskil 5 km enne lõppu hakkasin tundma, et jalalihased on Pumpist ikka kanged küll. Aga polnud vigu. Muidugi keskmine pulss oleks pidanud palju madalam olema (kui see trükimusta kannatama hakkab, siis kunagi kirjutan :D), aga siiski: veidi kiirema tempo (6:49 min/km) ja pikema distantsi juures kui eelmisel nädalal joosta 6 lööki madalama pulsiga on ikkagi areng. Vaikselt hakkab tulema. 🙂 Suudaks end veel piisavalt aeglaselt jooksma sundida, et pulss madalam oleks…
Pühapäev: puhkus.
Kokkuvõttes:
Selle nädala saab kokku võtta ühe sõnaga: areng. Ma ei mäletagi, millal end viimati jooksutrennides nii lennuka ja jõutrennides nii tugevana tundsin. Vist pea 3 aastat tagasi? Tuleb nüüd ettevaatlik olla ja ennast hoida. Siis võib ju asjast veel asja saada. 🙂
Ja nüüd põhjus, miks selle nädala kokkuvõte nii öösel tuleb. Täna sai lõplikult kinnitatud Prorunneri Portugali jooksulaager! 🙂 Seega hakkasime kibekähku lennupileteid broneerima, mis õudselt kaua aega võttis. Kogu see asi läks natuke kallimaks, kui lootnud olime, aga enam pole midagi teha. Süda tilgub nagunii verd, et see raha kodufondi ei läinud. Te ei usu ka, kui kehv see tunne on, täielikult bittersweet… 
Lohutame ennast sellega, et see on järgneva 5+ aasta jooksul suurima tõenäosusega meie viimane reis, sest edaspidi ei ole selleks enam ei aega ega raha.
Ehk siis: 10.–20. märtsini olen ma Portugalis puhkamas ja jooksmas ning 19. märtsil osalen oma elu esimesel välisvõistlusel ja jooksen Lissabonis poolmaratoni. Selle aasta esimene võistlus registreeritud. Ja milline veel. 🙂 Pöidlad pihku! (Ja rahapuud kasvama…)
Nourish, Train & Flourish 