Rubriik: Rühmatrennid

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Taaskord fartleki päev. 15 minutit kerget soojendust, seejärel 1+2+3+3+2+1 minutit kiiret jooksu, vahele 3 minutit kergemalt. Üldiselt võib rahule jääda, kuigi ikka päris raske oli. Tempod kiiretel osadel olid vastavalt 4:33, 4:49, 4:53, 4:57, 4:55, 4:45. Kõige peale tegime veel 4×80 m rütmijookse ning ühe lühikese ringi ÜKEt + venitus.

Teisipäev: BodyPump. Tegime Halloweeni meeleolule vastavaid lugusid. Harjumatud lood = valusad lihased = tõhus trenn. Hoidsin küll jalgades tagasi, aga üldiselt oli olemise järgmise päeva lõigutrennis ikka väga raske.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Nagu juba öeldud, siis mitte midagi kerget sellel päeval ei olnud. Lihased olid väsinud, endal oli olemine imelik (mitu nädalat kergelt tatine ja köhane olemine vist ei aita ka…) ja lõigud tulid väga raskelt. Plaanis oli 4×600 meetrit sellise süsteemiga, et pärast lõiku puhkame istudes 1 minut, jookseme ühe ringi rahulikult ja siis puhkame veel istudes 1 minut ning siis lähme uuele lõigule. Tundub kerge, aga polnud seda mitte. Enesetunne lihtsalt ei olnud õige. Õhtul vajusin kiirelt unne (tavaliselt mul nii vara und ei ole) ja järgmisel päeval olin loid ja köhas. Lõikude tempod: 4:44, 4:50, 4:56, 4:49. Korralik langemine ja viimasel suutsin end kokku võtta.

Neljapäev: puhkus.

Reede: BodyPump. Enne Pumpi tegin paar jooksusammu, et jalad liikuma saada. Pump ise oli üks viimase aja raskemaid: kokku miksitud kavadest 101–103. Joppenpuhh. Kõik kohad värisesid trenni lõpuks. Lemmik oli siiski rinnalugu oma parimate sõnadega (kavast 101, Spoken Word). Triitepsile ja biitsepsile saime topelt lugusid, mille tagajärjel oli mul laupäeval käte pööramine väga valus, sest mingile lihasele küünarvarres sai vist liiga tehtud. Aga üldiselt: väga hea trenn. Seljalihased näiteks on siiani valusad.

Laupäev: puhkus.

Pühapäev: pikk jooksumatk. Täna oli Prorunneritega koos plaanis 2-tunnine matk Käärikul Kekkose rajal koos väikse sauna ja koosviibimisega. Mina kujutasin ette, et teemegi tempokat kõndi. Yeah right. 😀 Ikka pandi jooksuga minema ja esimesed 6–7 km oli mul pulss tänu tempole ja maastikule ikka üle 160, mida on ikka liiga palju pika trenni jaoks. Enamus tõuse vähemalt lõpuks kõndisime, seegi hea. Ilm oli mõnus ja vaatasime ära ka kurikuulsa Seinamäe tõusu, mida õnneks võtma ei pidanud. 😀 See oligi täiesti konkreetne sein, foto petab päris palju. Õhtu lõppes sauna ja söögiga, mis peaaegu selle trenni raskuse meelest pühkis.

Kokkuvõttes:

Järgmisel laupäeval saab lõpuks ära joosta selle aasta (suurima tõenäosusega) viimase võistluse ning siis lõpuks natuke jooksutrenne kergemalt võtta. Keha annab märku, et on aeg puhata, jalad ei taha enam kiiresti joosta ning ootan “puhkust” pikisilmi. Ülejärgmisel nädalal ootab mind ees välislähetus natuke soojemasse kliimasse.

Samuti peaksin hankima endale (kaks?) paari uusi jooksutosse, sest minu kallid Mirage 5 on omadega läbi joostud ning jäänud praeguste väheste õuetrennide tarbeks ning kaua ma “suvaliste” tossudega ikka sisehallis trenni teen (õuetossuga halli ju ei lähe). Tossul ja tossul on ikka mäekõrgune vahe. Ilmselt tuleb rahakotti tuulutada ning see investeering iseendasse kiirkorras lõpuks ära teha.

Homme peaks mind ees ootama Cooperi test: eks näis, mis sellega saab, sest kell ütles tänase matka järel 30 tundi taastumist. Üldiselt läheb järgmisel nädalal koormus alla, teeme selle võistluse ära ja tõmbame hooajale joone alla ära.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Alustasime miniettevalmistust Tartu Novembrijooksuks ühe fartlekiga. Plaanis oli 10 min kerget jooksu, siis 4 blokki järgnevas süsteemis: 3 min 10 lööki kõrgema pulsiga (minu puhul kuni 160 bpm) ja 2 min kiires tempos, nagu torust tuleb. Johhaidii kui rasked need kiired osad olid. Keha, jalad ja mõistus ei ole harjunud enam kiirelt liigutama ja kogu organism on täiesti hooajavälises puhkerežiimis. Kuidagi hambad ristis sai see fartlek ära joostud. Peale veel 10 min kerget jooksu ja lühike jupp harjutusi kerelihastele. Täiesti läbi olin trenni lõpuks.

Teisipäev: BodyPump. BodyPumpi kohta mäletan ainult nii palju, et päris raske trenn oli, sest unetunde oli taaskord vähem, kui oleks pidanud olema, ning sellise elutempo juures ei tohiks sellist koonerdamist endale tegelikult lubada. Olin tööpäeva lõpus nii väsinud, et plaanisin otse koju magama minna, kuid siis vedasin end siiski trenni kohale. Kõige õigem otsus: trenni lõpuks oli tülitav peavalu läinud ja tuju umbes sada korda parem. Maris ei lubanud lõigutrenni eel väljaasteid teha, selle peale tegin kutsikasilmi ja lasin kuuldavalt ühe haleda: “Miks?”, aga loomulikult oli tal õigus. Tegin siis kerelihastele lisaloo ja see ei jookse kunagi mööda külgi maha. Rullima ei läinud, sest kodus oli veel väga palju toimetusi, mis tegemist vajasid.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenn. Neid, kes lõike jooksid, oli vähe, sest Novembrijooksule meid palju minemas ei ole. Teised tegid harjutusi jalalihastele, aga meile oli välja mõeldud lõigutrenn, seejuures veel igaühele natuke erinev. Mina jooksin järgmised blokid:

• 2 x 200 m (4:38 min/km, 4:39 min/km)
• 2 x 400 m (4:52 min/km, 4:53 min/km)
• 2 x 200 m (5:01 min/km, 4:42 min/km)

vahele 7 minutit taastavat jooksu ja seejärel lõppu:

• 200 m (4:55 min/km)
• 400 m (4:54 min/km)
• 200 m (4:25 min/km)

Peale veel mõned ringid kerget jooksu. Esimene blokk oli raske, aga siiski mitte enam nii raske kui oli esmaspäevane fartlek. Oli tunda, kuidas esmaspäevast oli tunduvalt kasu olnud. Teine blokk oli juba enesetunde poolest päris okei, jalad olid isegi päris lennukad. Küll see pulss ja kops ka järele tuleb. 🙂 Tempot ei vaadanud üldse, puhtalt tunde järgi jooks. Jäin trenniga rahule.

Neljapäev: puhkus. Võtsin töö endaga kaasa (te ei kujuta ette, kui palju asju õnnestus mul ühte väiksesse seljakotti ära mahutada 😀 ) ja lendasin 2 päevaks Norrasse härra Jooksja juurde. Ise ka ei usu, kui palju üks pikk nädalavahetus meeleolu ja enesetunde paranemisele kaasa võib aidata. 🙂

Reede: kerge jooks. Pärast mitut tundi IKEAs möllamist läksime õhtul enne Bergenist ärasõitu veel jooksma. Plaanis oli küll tol päeval Floyeni otsa joosta ja mäkkejooksude trenn ära teha, aga kuna jooks venis pimeda peale, siis mäkke me enam ei läinud. Jooksime ühe mõnusa peaaegu 6 km ringi, mis Norra kohta on ikka väga lame ja lihtne jooks. Tempo tuli 6:14 min/km ja pulss 149 bpm, kuigi oli kohati ikka natuke kõrgem, kui kergeks jooksuks vaja oleks (kõikus 153–155 vahel), aga ma ei tahtnud lasta härra Jooksjal minu kõrval oma 110-löögise pulsiga ära jäätuda. 😀

Laupäev: puhkus. Sõitsime 17 tundi Bergenist autoga Stockholmi. Olen korra varem seda teekonda juba läbinud, aga seekord oli kogu asi tunduvalt raskem: saime paduvihma, lumetuisku, paksu udu, tuult… Ühes kohas seisime südaööst kuni kella 2ni öösel ühe teerremondi taga. Väsinud ja unise peaga ei ole see just mõnus tunne. Kokku siis ca 17 h sõitu (+ tund aega sadamas ootamist), 68 erinevat tunnelit (kõige pikem neist 24 km!), peaaegu 1100 km. Ainult sellest on kahju, et läbi mägede alati pimedas sõitma peab.

Pühapäev: puhkus. Jõudsime lõunaks Tartusse, käisime teatris ja tegime koduseid toimetusi. Homme tuleb jälle kontorilaua taha asuda. Oeh.

---

Kokkuvõttes:

Nagu näete, siis trenni mõistes oli üpris lahja nädal. Järgmisel nädalal on plaanis ikka joosta ja pumpida, võib-olla nädalavahetusel Prorunnerite pundiga üks matk ette võtta, kui vähegi inimlik ilm on. Eks seda näeb siis, kui see aeg käes on. Järgmisel kaks nädalat võiks igal juhul hääääästi aeglaselt minna, et maksimaalselt palju kvaliteetaega koos oma lemmikinimesega veeta. 🙂