Rubriik: Tervis

ARVUSTUS: Nahrin kadakakreem ja ürdiõli*

Published on by Margit Partei3 kommentaari

Pärast Narva Energiajooksu rääkis mu treener Maris sellest, kuidas ta end eelnevalt soojendava kreemiga kokku määris, et seal 8 kraadi ja vihma sees lihased soojas püsiksid, aga see kreem hakkas alles 2 tunni pärast bussis mõjuma, kui jooks ammu läbi oli. 😀 Mina ausalt öeldes üldse nendesse soojendavatesse ja jahutavatesse kreemidesse varem üldse ei uskunud: jäägeel näiteks minu keha üldse ei jahuta. Täielik null. Aga sai vaid paar päeva mööda minna, kui mulle pakuti võimalust proovida Nahrin kadakakreemi ja ürdiõli*.

nahrin

Sain kingituse kätte ühel neljapäeval. Eelmisel päeval olime Jooks Jõud Venituses teinud korraliku jalalihaste päeva ning esimene samm hommikul voodist välja tõestas, et see trenn oli vägagi tõhus olnud. 😀 Nimelt olid reie tagaküljed, aga eriti tuhar ikka päris valusad. Toolile istumine nõudis parajat pingutust. Õnneks sain just sellel päeval kätte soojendava kadakakreemi ning õli, mis peaksid lihasvalu leevendama. Sain neid kohe testima asuda.

Tootja väidab, et kadakakreem on ideaalne vahend selja- ja õlavaludega võitlemisel, samuti sobib reuma ja artriidi kaebuste leevendamisel ning enne ja pärast trenni lihaste soojendamiseks ja lihasvalu vähendamiseks. Kreem sisaldab rohkelt eeterlikke õlisid (kadaka-, mägimänni-, eukalüpti- ja küpressiõli), lisaks E-vitamiini. Alguses pelgasin ma natuke, et kuna on tegu loodusliku tootega, siis jäängi seda oma naha sisse masseerima. Õnneks imendub kreem ilusti ega jäta nahale kleepuvat kihti. Lõhn meenutab natuke mõnda saunatoodet, ilmselt just nende tugevate eeterlike õlide pärast. Kui ravimtaimede lõhn on sulle vastumeelne, siis sulle ma seda kreemi ei soovitaks. Minul õnneks sellega probleemi ei ole.

Kui valu on tugev, tuleks kreemi sisse segada lisaks paar tilka Olio Plus 33+7 eeterlikku õli (sisaldab 33 eeterlikku õli ja 7 taime ekstrakti). Olio Plus õli saab kasutada vabalt ka ilma kadakakreemita, näiteks peavalude vastu tuleks seda masseerida oimukohtadele, külmetushaiguse puhul saab sellega teha hingamisteid vabastavat auru ja vastikute sääsehammustuste puhul toob see leevendust sügelusele. Viimase olen ära proovinud: töötab ise kihulase hammustuse peal! 🙂

Aga kas ja kuidas toimis soojendav ja valu leevendav kadakakreem?

Selles, et toode tõesti soojendab, pole mingit kahtlustki. Kuna mul tegid esimesel kasutuskorral kõige rohkem valu tagareis ja tuhar, siis sinna ma seda kreemi määrisingi, lisasin ka natuke ürdiõli juurde. Mõni minut pärast kreemitamist tundsin, et okouuu, midagi vist tõesti toimub. 😀 Vaatasin end peeglist ja täpselt nagu toote kirjeldus ütleb: nahk oli punaseks tõmmanud. Umbes selline vaatepilt, nagu oleks saunas korralikult vihelnud. Tundsin kerget kihelust ja soojust, õnneks ei olnud see ebameeldiv ega valus. Umbes poole tunni jooksul see punetus tõmbas tagasi. Nüüdseks olen kreemi kasutanud juba mitu korda, nii lisaõliga kui ilma, samuti on katsejäneseks olnud härra Jooksja jalad. Soojendavas efektis pole kahtlustki.

Lihasvalu leevendamine on muidugi omaette küsimus. Kuna ilmad on parajalt soojad olnud, siis pole mul olnud eriti suurt tahtmist seda enne trenni peale määrida. Teate küll, mis suhe mul trenni ajal soojaga on (kes ei tea, siis trennis mulle soe ei meeldi). 😉 Seega täisefekti, kreemitades end enne ja pärast trenni, pole ma proovida saanud. Aga ilmselgelt soe lihas liigub paremini ja seega aitab kadakakreem juba tekkinud valuaistinguid vähendada küll.

Valu ennetamisel mingil määral aitab kreem samuti, eriti kui pärast trenni jalad 10–15 minuti jooksul massaažirulliga läbi rullida ning siis korralikult kreemiga sisse määrida / masseerida (kreem sobib ka massaažiks). Omaette küsimus, kas trenn oli üldse nii intensiivne, et lihas oleks üldse järgmisel päeval valusaks jäänud, aga pigem karta kui kahetseda, eksole. 🙂

Kuidas mina veel kreemi kasutanud olen? Kuna mul on natuke kehv vereringe, siis kipuvad mul tihti jalad ja käed külmaks minema, isegi kui panen toas villased sokid jalga. Mu ema võib teile rääkida lugusid, kuidas ta väikese Margiti voodit ja jalgu enne tuttu minekut fööniga soojendas, sest mul oli kogu aeg külm. :/ 😀 Seega vahel, kui jalalabad jäätükikesed olnud on, olen nad kadakakreemiga kokku määrinud ja siis villasesse sokki pistnud. Soojendav efekt on väiksem kui õhema nahaga piirkondades nagu tuhar ja reis, aga soojaks teeb jalalabad küll. Talvel ilmselt proovin enne õue minekut selle kreemiga käsi ja jalgu masseerida, kui on teada, et peab pikemalt pakase käes viibima. Äkki aitaks isegi 30-kraadise külmaga käed-jalad kinda-saapa sees paremini soojas hoida? Peab proovima.

Nahrini tooteid saab uurida ja tellida SIIT. Kadakakreem maksab hetkel 16€ ja ürdiõli 13€.

Kas Sina oled soojendavaid kreeme proovinud? Milline on sinu lemmik?

* Postitus on sponsoreeritud.

Synlab Tervisesportlase pakett

Published on by Margit Partei22 kommentaari

Kus on nõudlust, seal on pakkumist. Ehk täna kirjutan pikemalt Synlabi Tervisesportlase paketist.

Kogu protsess on lihtne: saad osta paketi kas internetis või kohapeal (minul oli üldse trennikaaslastest sünnipäevaks saadud kinkekaart). Kui internetist osta, siis saad teha endale kasutajakonto ja kui ma õigesti aru sain, tekivad kõik vastused sinna. Mina sain vastused enda e-mailile krüpteeritult, avamiseks kasutasin ID-kaardiga dekrüpteerimist. Lähed kohale, annad tühja kõhuga (10-14 tundi söömata) 5 ampullikest verd ära ja järgmisel tööpäeval (või kõige hiljemalt 3 tööpäeva jooksul) saad juba tulemused.

  • Hind: 36€
  • Kus testitakse: Synlabi laborites üle Eesti (vaata asukohti SIIT)

Test koosneb 12 analüüsist (ja hemogramm veel väga mitmest näitajast). Toon kohe oma tulemused ka juurde, mul pole kahju neid kellegagi jagada, kuigi tegu on üpris personaalse infoga. Üks suur hunnik numbreid, aga kedagi ikka huvitab. Olulisemad näitajad panin boldi.

NB! Selgitused pärinevad suuremal jaolt Synlabi enda kodulehel antud infol. Kellel on soovi, saab Synlabist juurde osta ka arsti konsultatsiooni, kus teile kõik üksipulgi lahti seletatakse.

  • Hemogramm koos 5-osalise leukogrammi ehk valgeverepildiga:
    1. Hemoglobiin: 130 g/l (norm: 118–150). Nagu enamus lugejaid ilmselt teab, siis hemoglobiin on oluline tegelane hapniku transportimisest. Selle väiksed väärtused annavad endast enesetundes enamasti märku. Mina jäin normi piiresse ja eelmise kevadega üpris samasse auku (127 vs 130). Samas, suviti on mul hemoglobiin alati kõrgem: eelmisel aastal 137 ja mäletan, et kunagi nägin ka üle 140 numbrit. Ilusad ajad olid…
    2. Hematokrit: 38,4% (37-47). Punaste vereliblede % veres. Iseenesest üpris alumise piiri lähedal ja spordiga tegeleval inimesel võiks kindlasti kõrgem olla.
    3. Leukotsüüdid: 5,2*10ˆ9/l (4,1-9,4). Leukotsüütide ehk valgevereliblede üldhulk ja leukogrammi hinnang võimaldab selgitada haigusliku protsessi olemust: põletik, allergia, pahaloomuline haigus, immuunsupressioon ehk organismi vähenenud kaitsevõime haiguste vastu, infektsioon jt.
    4. Erütrotsüüdid: 4,47*10ˆ12/l (4-5,1). Erütrotsüüdid ehk punaverelibled on vererakud, milles sisalduv hemoglobiin transpordib hapnikku kopsudest kudedesse. Erütrotsüütide arv on langenud aneemiate korral ja tõusnud vedelikukaotuse, hapnikuvaese keskkonna (nt kõrgmäestikes viibimine) või erinevate verehaiguste korral.
    5. MCV: 85,9 fl (82-99). Punaste vereliblede keskmine maht. Jällegi tahaks siin natuke kõrgemat numbrit näha.
    6. MCH: 29,1 pg (28-36). Hemoglobiini sisaldus ühes punases verelibles. Sama jutt, mis eelmise juures.
    7. Trombotsüüdid: 239*10ˆ9/l (150-450). Vere hüübimisega seotud näitaja.
    8. Neutrofiilide suhtarv: 37,5% (40-80). Viitab põletikulisele protsessile.
    9. Eosinofiilide suhtarv: 5,2% (1-5). Viitab allergilisele reaktsioonile.
    10. Basofiilide suhtarv: 0,4% (0-1). Müeloproliferatiivsed haigused, hüpersensitiivsuse sündroomid, lümfotsütoosid (reaktiivsed, maliigsed). Arstidele äkki ütlevad need sõnad midagi. 😉
    11. Monotsüütide suhtarv: 6,6% (1-11). Kroonilised põletikud, koekahjustusega kulgevad seisundid, kroonilised müeloproliferatiivsed ja müelodüsplastilis-müeloproliferatiivsed haigused jt.
    12. Lümfotsüütide suhtarv: 50,3% (20-45). Viitab põletikulisele protsessile.
    13. Neutrofiilide arv: 1,9*10ˆ9/l (1,5-6,7).
    14. Eosinofiilide arv: 0,3*10ˆ9/l (0,03-0,44).
    15. Basofiilide arv: 0,0*10ˆ9/l (0,00-0,1).
    16. Monotsüütide arv: 0,3*10ˆ9/l (0,2-0,8).
    17. Lümfotsüütide arv: 2,6*10ˆ9/l (1,3-3,6).
  • Ferritiin: 45,6 mikrogrammi liitri kohta (10–150). Tundub, et rauavarudega on kõik väga kenasti korras. 🙂
  • C-reaktiivne valk (kõrgtundlik): analüüsilehel hsCRP. 0,13 mg/l (<5). Tundlik põletiku ja südame-veresoonkonnahaiguste riski marker.
  • Glükoos: 4,8 mmol/l (4,1-6,1). Diabeediohtu ( = liiga kõrged väärtused) õnneks ei ole. 🙂 Samuti tundub, et saan süsivesikuid kehalisele koormusele vastavalt (= ei ole liiga madalad väärtused).
  • Aspartaadi aminotransferaas: 18 U/l (<32). Lihaskudede ja maksaga: OK. ASAT võib paigast ära olla ka väga tugeva füüsilise koormuse korral.
  • Kreatiniin: 68 mikromooli liitri kohta (45–84). Aitab hinnata neerude töö efektiivsust. Tundub, et olen efektiivne. 😀
  • Kreatiini kinaas: 88 U/l (<192). Kõrgenenud väärtused võivad olla tingitud suurest lihaskoormusest või traumadest. Kasutatakse füüsilise koormuse ja treeningu järgse taastumise jälgimisel. 
  • Uurea: 3,4 mmol/l (<8,2). Võib viidata lihaskonda tugevalt kahjustanud treeningutele ja/või neerutalitluse häiretele. Koos kreatiini kinaasiga näitab treeningujärgse taastumise efektiivsust. Nende põhjal taastun ma normaalselt. Samas olid need näitajad mul normi piirides ka eelmisel kevadel, kui ma kindlasti ei taastunud enam normaalselt… Seega: ettevaatust.
  • Kolesterool: 4,8 mmol/l (<5). Üle tüki aja on mu kolestrool normis. Kahjuks eraldi HDL ja LDL ei mõõdetud, aga mul on sügav kahtlus, et mu varem ülikõrge (= ülihea = südamehaiguste riski vähendav) HDL on langenud. :/
  • Kaltsium: 2,25 mmol/l (2,15-2,6). Üle normi olev näit võib viidata luude hõrenemisele. Alla normi jääv näit võib viidata D-vitamiini puudusele. Oluline ka lihaskrampide korral.
  • Magneesium: 0,77 mmol/l (0,53-1,11). Osaleb süsivesikute ainevahetuses, valkude sünteesis ning lihaste ja närvide talitluses. Magneesiumivaegus põhjustab lihasnõrkust ja krambivalmidust.
  • Vitamiin D: 31,7 nmol/l (>75). Ilmselgelt olen D-vitamiinipuuduses. Kevad ja päike, kus te oleteeeeee? 😦 Peab vist sammud apteeki seadma….

Üldiselt: kõik kõige olulisemad näitajad on mul korras. 🙂

Aga mis mind natuke häirib…

1. Suhteliselt madalad vaevu normi mahtuvad näidud punaste vereliblede, MCV ja MCH juures. Olen viimase 3 aasta jooksul 4 korda korralikult oma verd uurida lasknud ja saan asju hästi võrrelda. Kui veel LCHFi põhimõtete järgi toitusin, oli mul hemoglobiin parem, samuti ka MCV ja MCH. Loogiline kah, sest sai siis ju palju rohkem liha söödud. Eks see ikka mõjutas neid näitajaid.

2. Neutrofiilide, eusinofiilide ja lümfotsüütide suhtarvud. Jällegi: LCHFi ajal oli nendega kõik parimas korras ja viimase 3 vereprooviga (mitte enam LCHF-ides) on need läbi teinud hüpped vales suunas. Mul on tekkinud kuri kahtlus, et mu keha ütleb mulle vaikselt, et Margit, toitumises on midagi, mis organismile just kõige parem ei ole. Vaatan vaikselt kurja pilguga teraviljade, õigemini kõige rohkem just nisu ja gluteeni poole. Ilmselt peaksin proovima gluteeni sisaldavate teraviljade tarbimist vähendada. Leib ja nisupasta – nuuuks. 😦

3. D-vitamiin. Suundun ilmselt apteeki ja teen kuni päikselisemate ilmadeni lühikese kuuri läbi. Kes oskab midagi täpsemalt soovitada, siis olen üks suur kõrv. 🙂

Vaata varasemaid postitusi samal teemal: 1, 2

Põhjalikud analüüside kirjeldused leiad ka TÜ Kliinikumi kodulehelt ja vastuste interpretatsioonid Synlabi lehelt