Rubriik: Spordijutud

Workout Week 5.–11.03.2018

Published on by Margit2 kommentaari

5.–11.03.2018

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Kauaoodatud ja kardetud NATO testi päev. Ehk siis korduste arvu peale 2 minutit kätekõverdusi, 2 minutit kõhulihaseid ja seejärel aja peale 3200 m jooks. Huuuuh! Alustasime muidugi mõista kerge soojendusjooksu ja jooksuharjutustega. Kõige lihtsamad – kui nii üldse tohib öelda – olid kätekõverdused. 2 minuti jooksul tuli 48 kätekõverdust päkkadel, sh ei tohtinud kordagi põlvi maha panna, ka puhates mitte. 46 oli 100 punkti piir, seega 100 punkti sain kätte. Kõhulihased olid tunduvalt raskemad. 100 punkti saamiseks oleks pidanud tegema 78 ülakehatõstet, mina sain kirja 69 ja seega 88 punkti. Kuskil 50 peal sai jõud täielikult otsa.

Peale ca 10 minutit puhkust pidime alustama oma põhiala ehk jooksuga. Lihased oli kätekõverdustest ja ülakehatõstetest täiesti kutud. Isegi reielihased olid kanged, seljast ja kaelast rääkimata, kõik puhtalt ülakehatõstetest, sest tõstma pidi end nii palju, et küünarnukid puudutavad põlvi. Esimese ringiga oli juba aru saada, et rütmijooksude ajal lennukatena tundunud jalgadest pole midagi alles. Üks raskemaid 3 km jooksmisi minu elus ilmselt. Esimese kilomeetri lõpus mõtlesin, et kurat need ülejäänud 11 ringi ära jookseb. Kuskil 4 ringi enne lõppu mõtlesin, kuidas mitte finišeerudes sisikonda põrandale lennutada, nii raske oli. Jalad olid nagu tinast, veremaitse suus. 12 minuti peal näitas kell 2,2 km: sain aru, et nagu viimane kord sügisel Cooperit joostes, valetab kell ka seekord. Tegelikult olin läbinud 12 minutiga ca 2460 m. Kuidagi jõudsin siiski lõpuni ja kell näitas 15:52 (tempo: 4:58 min/km, pulss: 173 bpm), mis andis mulle 100 punkti (piir oli minu vanuseklassis 16:06).

img_4665

Kokku läbisin NATO testi 288 punktiga. Eelmisel aastal sain 249 punkti, tegin 13 kätekõverdust ja 6 istesse tõusu vähem ning jooksin 1 minut ja 21 sekundit aeglasemalt. Areng!

Teisipäev: lihashooldus. Kogu keha oli eelmisest päevast valus, eriti kõht, selg, triitseps ja õlad. Kael muidugi ka. Jalalihased olid pigem lihtsalt väga väsinud. Rullimine tegi olukorra tunduvalt paremaks, kuigi kohati oli ikka päris valus olla.

Teisipäeval käisin Sibulateel. Väga tore oli! Tahaks väga suvel paar päeva seal veeta ja puhata…

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Alustasime kerge fartlekiga, s.o 50 minutit jooksu, 5 blokki, mis nägid välja järgmised: 7 min rahulikult, 3 min kiiremalt, edasi sama loogikaga 5+5, 7+3, 5+5, 7+3 minutit. Aeg läks ruttu ja Kairega joosta on ikka tore. 🙂 6:18 min/km, 150 bpm. Edasi läksime järgmiste väljakutsete juurde ehk aja peale plank ja wall-sit. Kuna lihased olid, nagu olid, siis ma palju ei oodanud. Planku hoidsin 3:05, nagu igal eelmisel aastal, hakkas mul esimesena valu tegema alaselg. Kui tundsin, et puus hakkab vägisi ülespoole tõusma, siis otsustasin, et kehva tehnikaga pole mõtet teha ja lõpetasin ära. Wall-sitis tuli 5 minutit ainult mõttejõu abil, reied põlesid terve aeg. Tehnikale pöörasime samuti rohkem tähelepanu: käsi reitel hoida ei tohtinud ja kui nurk ikka põlves liiga suureks läks, oli aeg lõpetada.

Neljapäev: 60 min jooks. Ei saa kirjutada, et kerge jooks, sest pulss oli 155 bpm, tempo 6:25 min/km. Asfalt oli valdavalt kuiv ja proovi siis ennast pidurdada, eriti kui veel külm tuul vägisi kisub kiiremalt kodu poole. Ei tulnud sellest rahulikust jooksust midagi välja. Üldiselt oli mõnus.

Reede: BodyPump. Enne Pumpi tegin väikese jooksu, 6:29 min/km, 147 bpm. BP-s uuesti kava 105 ja täpselt sama raske oli nagu eelmisel korral. Jalad tudisevad all ja õlalooni jõudes on käed nii makaronid, et ei jõua enam üldse sirgetel jalgadel kätekõverdusi teha. Tõhus kava.

Laupäev: puhkus.

Pühapäev: pikk jooks. Alustasime jälle nädalavahetuse pikkade jooksudega, sest kevad ja võistlused koputavad juba ukse taga. Seekord tegime 1,5 tundi, kokku 12 km. Kohati oli küll vastutuul natuke ebameeldiv, aga üldiselt puhas asfalt ja kevad õhus – mõnus! Selle tempo juures võiks pulss muidugi madalam olla, aga kui kaal on selline, nagu ta on, siis ega siit muud loota ei saagi. Aga VO2max lõpuks tõusis, seega major success! 7:18 min/km, 143 bpm.

Kokkuvõttes:

5.–11.03.18

Täitsa asjalik nädal, ei saa üldse vinguda. Eks nüüd tuleb ilusti veel kilomeetreid koguda, kiirust üles ehitada ja juba 4 nädala pärast avame Parkmetsa jooksuga hooaja. Maist kuni juunini on mul võistlused 5 nädalavahetusel järjest. o_O Seni aga vaatan ohates Prorunnerite laagripilte soojas ja päikselises Hispaanias. Some day, some day…

Eelmise aasta vaated Monte Gordos ja selleaastane ilm uues laagripaigas Denias. Vähe ei ole kade. 😀

Helsinki Half Marathon & Tallink Maijooks

Published on by Margit4 kommentaari

Imestunult vaatasin eile oma blogi postituste rida: viimased kaheksa on olnud nädala kokkuvõtted. Masendav! Kuidas ma isegi puhkuse ajal ei suuda üht teise žanri postitust kirja panna? See viga tuli parandada. Seetõttu otsustasin rääkida kahest võistlusest, mille “näoks” ma sel aastal kuidagi pooleldi läbi juhuse saanud olen.

Helsinki Half Marathon

Eelmisel sügisel saatis trennikaaslane Maria mulle ühe lingi, kus Helsingi poolmaratoni korraldajad otsisid oma sündmuse promomiseks välismaalastest saadikuid (ambassadors). Esimesena panin tähele, et see üritus toimub 9. juunil 2018: Narva Energiajooksuga samal päeval. Narva Energiajooks on mulle sentimentaalne üritus – see oli minu elu esimene jooksuvõistlus aastal 2013 –, mida ma just kergekäeliselt ära jätta ei taha. Helsingi poolmaratoni korraldajad pakkusid tasuta osalust, transporti ja ööbimist. Teadsin juba siis, et see võib olla minu ainus võimalus 2018. aastal välisvõistlusel osaleda, kuna vaba raha liigub praegu teatavasti enamasti suunaga minu pangaarvelt ehituspoodi. Mõtlesin: tühja kah, täidan selle ankeedi ära ja ega nad mind ju nagunii ei vali…

Suur oli minu üllatus, kui sain paari kuu jooksul teada, et vaatamata minu kiiruga ja täiesti hooletult täidetud ankeedi ja motivatsioonikirja põhjal on just mind valitud üheks Helsinki Half Marathoni 2018 saadikuks. o_O Andsin oma kinnituse, et olen üritusele tulemas ja võtan nende promokampaaniast osa. Kuna eelmise aasta kogemused on minus igasuguste koostööde suhtes tekitanud väikese reservatsiooni ja ettevaatuse, ei tahtnud ma asjast avalikult rääkida enne, kui asjad kindlamaks saavad. Nüüd, kui sündmuseni on jäänud umbkaudu 3 kuud, julgen ma öelda, et mina olen #HHM2018 saadik ning 9. juunil jooksen Helsingis oma selle kevade ja võib-olla ka terve aasta ainsa ametliku poolmaratoni. Kui Narva on igal aastal olnud kevadhooaja põhisündmus, siis sel korral on selleks Helsinki Half Marathon. Nagu aru saate, on kõik panused on Helsinki peal. 1:47:53 ootab alistamist, kuigi praegu tundub see võimatu missioonina. Raja kohta ma veel väga palju ei tea, kuid kuuldavasti pidi see olema seni kiireim Helsingi poolmaratoni rada. Jään huviga ootama!

Helsinki Half Marathon saadikuna olen nende kodulehele seni kirjutanud 2 postitust: Dream Locations, Travel to Run ja My Birthday Tradition, kõigi HHM saadikute ja nende lugudega saate tutvuda SIIN. Helsinki Half Marathon Instagrami konto leiab SIIT (peagi võtavad saadikud nende Instagrami üle, hoidke silm peal), sündmuse ametlikud teemaviited on #HelsinkiHalfMarathon, #WeRunHelsinki ja #HHM2018.

PS! Kui keegi soovib minu ja paari tuhande teise jooksjaga 9. juunil liituda, siis kasutades registreerumisel promokoodi HHM2018, saate 20% soodustust. Kes tulemas on? 🙂

Tallink Maijooks

Kes on viimase paari nädala jooksul ajakirju sirvinud, Spordiürituse KorraldamiseKlubilt infomeile saanud, Facebookis, mujal sotsiaalmeedias või jooks.ee kodulehel ringi vaadanud või sattunud TV3 vaatama, siis olete võib-olla märganud üht tuttavat nägu seal jooksmas.

28168067_10160208584375637_5888941375268164964_n
Puhas liikumisrõõm. PS. Ma ise ka imestasin ja küsisin fotograafilt, kas need on kõik minu juuksed või on see Photoshop. Tuli välja, et minu juuksed. 😀
28618788_10160255484835637_1541637905714255178_o
Täna registreerides saad boonuseks soodsa kruiisi Stockholmi 🙂
MJ_kinkekaart copy
Selline on Maijooksu kinkekaart.

Maijooksu korraldajad otsisid mind üles detsembrikuus. Esimene reaktsioon oli:

“Eeeeem, mina ja Eesti ühe suurima jooksuürituse nägu? Nalja teete?”

Nõustusin, sest tol hetkel oli kõik veel ideefaasis: võib-olla oleks tulnud kuskilt hoopis parem idee ning ma poleks kunagi ühelegi reklaammaterjalile jõudnudki. Tegime ära esimese fotosessiooni ning jäime ootama korraldajate-sponsorite tagasisidet. Kui üldisele teavituskampaania kontseptsioonile oli roheline tuli saadud, kutsuti mind tagasi ja tegime veebruaris veel ühe fotosessiooni, mis seekord kestis juba tunduvalt kauem ehk ca 1,5 tundi.

Sain enam-vähem tund aega sellest stuudios ühe koha peal joosta ja särada. Tehti nii fotosid kui ka videosid. Teate, see modelli elu pole üldse lihtne, muudkui jookse ventilaatori all, naerata, hoia silmi lahti, ole ilus, poseeri, püsi fookuses. 😀 Minu jaoks uus kogemus, sest see oli ka enam-vähem esimene kord, kui olen fotosessioonil modelli, mitte fotograafi rollis. Manasin oma trademark miljoni dollari naeratuse näole ja üllatuslikult tundsin end isegi täitsa vabalt, sest ega muidu sellist naeratust ja energiat kätte poleks saanud, mis lõpuks fotodele ja videole jäi. 🙂 Lõime ametlikult käed ning teavituskampaania algas.

Kui trükimeedia reklaami kohta tuttavatelt-sõpradelt tagasisidet väga palju ei tulnud, vaid üksikud märkamised-imestamised, siis alates esimesest päevast, kui ma TV3-s omajagu reklaamiminuteid sain, hakkas küsimuste laviin pihta. Küsisid sugulased, sõbrad, trennikaaslased, töökaaslased. Kogu see tähelepanu on harjumatu. Pidin muudkui kinnitama, et jah, see olen täitsa mina seal. 🙂 Iseenda teleekraanil nägemine on siiani veider, aga õnneks ei reklaamita minu isikut, vaid Maijooksu, millega innustatakse inimesi sportima, hoolima oma tervisest ja tundma rõõmu liikumisest. Küllap sobis minusugune jooksuarmastaja seda sõnumit oma naeratava näoga piisavalt hästi edasi andma. Aga sellepärast ei tohi kuidagi uhkeks minna; mina olen ikka see tavaline mina. Üritan pidevalt elada selle põhimõtte järgi, et:

B*tch, be humble. (Kendrick Lamar)

Kui mind kuskil meediapildis või -videos märkate, siis tehke pilti ja saatke mulle, eks. 🙂 Näiteks Facebooki vahendusel, Instagramis sõnumina või meili teel (partei.margit@gmail.com). Kindlasti olen sellel aastal ka Maijooksu stardis ja mul oleks jubedalt hea meel, kui vähemalt osasid teist ka seal kohtaks. Naised, tulge kampa!