Autor: Margit Partei

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Esmaspäev peaks olema lihtsam päev ja kui aus olla, siis vist oli ka. Alustuseks rahulik jooks, läksin varem ja tegin pikemalt kui ettenähtud 20 minutit. (5,45 km, 7:43 min/km, 141 l/min) Siis terve hunnik dünaamilisi venitusi ja jooksuharjutusi. Kiireteks liigutusteks olid sel nädalal “rongid”, mida eelmise aasta lõpus mõned korras tegime. Kes ei tea, siis 5–10-liikmelistes puntides joostakse suhteliselt rahulikus, püsivas tempos ja iga “rongi” viimase lüli ülesanne on “rongist” mööda spurtida. Kui ta on kohal, läheb järgmine. Niimoodi tegime 2 korda 4 ringi. Tempo kukkus vahepeal ikka kõikuma, aga pole hullu. (1,6 km, 6:12 min/km, 159 l/min) Kõige lõppu 20 minutit ÜKEt kerelihastele.

Esmaspäeva hommikul käisin esimeses füsioteraapias, mis perearst mulle välja kirjutas. 30 minutit puhast valu. Herje masseeris ülaselja ja käe aluseid lihaseid ning surkis korralikult nõelaga. Närv andis veel tunde pärast tunda.

Teisipäev: BodyPump. Kristi vahetas mõned lood ära ja kasutas vanu häid klassikuid, sai veidike vaheldust juba harjumuspärasele kavale. (64 min, 113 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Seekord oli trenn asendustreeneriga. Alustasime ikka soojendusjooksuga (4 km, 7:47 min/km, 142 l/min), aga siis hoopis venitasime staatiliselt jupp aega ning alles seejärel tegime mõned jooksuharjutused. Kuna hall oli suhteliselt ülerahvastatud, tegime lõikude asemel hoopis treppe. Dislike. Esiteks ma vihkan treppe ja teiseks tahtsin ma kiireid liigutusi teha. Tuli natuke mõelda, kuidas see probleem lahendada. Trenni lõppu jälle ca 22 minutit ÜKEt.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: tempojooks. Reede hommikul käisin jälle Herje juures, kus ta seekord masseeris ja surkis nõelaga mu rinnalihast, eriti väikest rinnalihast. Tundub, et sinna on koer maetud. Pinge rinnalihases paneb õla, käe ja selja valutama. See “nõelumine” oli minu kogetutest seni kõige valusam ja jubedam. Närv tõmbles lihase torkamise peale nii, et isegi jalad vappusid kontrollimatult. Herje soovitas samal päeval kindlasti mitte kangi tõsta, seega tühistasin Pumpi.

Sain lahenduse oma puuduvale tempokama jooksu probleemile. Pumpi asemel jooksin hallis ühe progresseeruva tempoga tempojooksu. Vaatasin välja ühe variandi, mida trennis eelmise aasta jaanuaris tegime. Alustuseks 15 minutit rahulikult 2. tsoonis, siis 20 minutit 3. tsoonis, 10 minutit 4. tsoonis ja lõpetuseks 15 minutit jälle rahulikult. Kokku tund aega. Kui kell tempod õigesti luges, siis tuli välja nii:

• 15′ Z2: 7:50 min/km, 135 l/min
• 20′ Z3: 6:50 min/km, 155 l/min
• 10′ Z4: 6:15 min/km, 164 l/min
• 15′ Z2: 7:50 min/km, 146 l/min

Laupäev: pikk jooks. Külm ja lumine. Absoluutselt polnud mingit motivatsiooni jooksma minna, aga mis sa teed, tuli minna. Plaan on iga nädalaga ca 3 km pikale otsale juurde lisada kuni sünnipäevajooksuni, vahepeale üks kergem nädal ka. Sel nädalal ootas seega 18 km.

Jalad ei olnud väga kerged, ilmselt eelmise päeva jooksust taastumine oli alles poole peal. Lõigud Ihastes ja kesklinnas, mis olid lume- ja soolasi… (khmm) segused, olid absoluutselt kõige rõvedamad. Kõrval läikivalt puhas ja ideaalne sõidutee. Nii närvi ajas see ukerdamine seal sopa sees. Enamik teid õnneks olid lükatud, seega küll lumised, aga soolavabad ja jalale meeldivamad. Maastikutossuga oli piisav pidamine. Ilma podcastita kõrvas ei oleks vist küll viitsinud nii pikalt teha. Jalad ja puusad olid selle 18 kilomeetri lõpuks täiesti läbi omadega. (18,36 km, 7:48 min/km, 143 l/min)

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Järgmise nädala plaane otseselt teha ei julge, eks palju oleneb sellest, kuidas ja mis füsioteraapias teeme. Jooksud on prioriteet, muu osas võib paindlik olla. Kuna TYSKis on terve nädal sTARTUp Day ja selle ettevalmistused, on hall suletud. Jooksud, sh ühistrennid, tuleb teha õues, sadagu või pussnuge. Saab “põnev” olema. Ei oota. Ootan kevadet, nagu viimased kuu aega. 😅

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Vaikselt hakkab mingi süsteem tekkima. Treener lubas, et järgmised neli kuud on meil ees progresseeruv kava, mis sobib võistlejatele distantsidel 1 km kuni maraton. No vaatame siis, kuidas minema ja mis tulema hakkab.

Alustasime ikka soojendusjooksuga (4,07 km, 7:10 min/km, 144 l/min), seejärel pikk plokk erinevaid dünaamilisi venitusi ja jooksuharjutusi peale. Lisaks tegime mitmesuguseid astumisi üle tõkete, mis puusale kindlasti pahasti ei mõju. Trenni lõpuks jooksime 4x300m, vahele 100m rahulikku kõndi. Esimese tegin rahulikumalt, tempo 5:07 min/km, järgmised tulid kõik 4:47. Pulss keris ikka iga lõigu lõpus punasesse ära. Alustuseks pole viga.

Teisipäev: BodyPump. Oluliselt parem enesetunne kui eelmisel nädalal. Suuri raskusi ei tõsta ja erilist arengut ei oota, aga lihased saavad jooksmist toetava koormuse ilusti kätte. (63 min, 124 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Fartlek-püramiidi päev. Lõpuks midagi sellist, mida olen jupp aega oodanud. Väike soojendus (5,26 km, 7:22 min/km, 142 l/min), harjutused ja siis andis treener ettevaatlikult meile trenni kätte, lisaklausliga, et tuleb raske trenn. Mina ütleks, et ei olnud midagi hullu.

Tegime kiired lõigud minutite kaupa, 2-3-4-5-4-3-2, iga kiire vahele 2 minutit kõndi. Jooksin koos Aveliisiga, kell näitas kiirete lõikude tempoks ca 5:30–6:00, aga meie kellade vahe tuli umbes 500 meetrit, seega jumal teab, palju ja mis tempos me tegelikult jooksime. Ega praegu eriti vahet ka pole. Enesetunne oli okei, pulss taastus okeilt ja lõpuks oli tunne, et äkki viimaks kaob see juberaske tunne ära. Siia peale saab ehitada küll? (5,14 km, 7:13 min/km, 157 l/min)

Neljapäev: trennivaba.

Reede: BodyPump. Pikka juttu ei tee, ikka sama kava, ikka väike viilimine, et jalad kannataks joosta ka. Jalad olid kolmapäevast veidike süldid nii ehk naa, väljaasted oli paras kannatamine ja tasakaal ei olnud parim, aga tegin kõik ilusti ära. (63 min, 120 l/min)

Laupäev: pikk jooks. Eelmise nädala katastroofi mälestustes suuri ootusi ei seadnud. Jälle päris krõbedalt külm ilm, lumised, aga üldiselt siiski sahatatud teed, üpris sarnased olud, vaid veidike soojem. Toppisin soojemalt riidesse, kasutasin oma õhukest sulejopet (down hoodie), mis tegelikult pole jooksmiseks mõeldud. Aga eelmise nädala lõikav külm oli liiga hästi meeles.

Alguses oli korraks 1. kilomeetril majade varjus palav ja lukud olid pooles vinnas lahti, aga kohe, kui sain linna varjust välja, tuli tuul ja enam polnud palavust kuskil. Minusugusele suurele higistajale pole selles ilmas head lahendust. Higistan ja auran ma isegi siis, kui mul on külm. 🤷🏻‍♀️ Seega jooksu lõpuks oli sulejope läbimärg, aga vähemalt oli keha soe. Jooksu ajal oli enesetunne sada korda parem kui eelmisel laupäeval. Oleks juba kevad, puhtad teed ja üks kiht riideid – see oleks ikka hoopis teine tera.

Eks tõsi ta on, et meie ‘talvises’ talves jooksmist naudin harva, aga et kevadel oleks midagi üldse nautida, tuleb teha, mis tuleb teha. Iga aasta kahjuks ei saa talve eest Portugali peituda.

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal tahaks laias laastus samas rutiinis edasi minna ja pikka jooksu pikendama hakata, sest sünnipäevajooksu traditsioon veebruari lõpus vajab korralikku ettevalmistust.