Narva Linna Jooks 2024

Narva ja kuum ilm – see on reegel, mida enam naljalt ei muuda. Selle aasta ilmaennustus järgis reeglit. Ennustus oli 27 kraadi ja osaline pilvisus. Õnneks pilvi anti rohkem kui lubatud. Poolmaratoonarite teekond kulges peaaegu täielikult kaitsva pilveloori all.

Aga alustame kaugemalt. Reede veetsin härra Jooksjaga Käsmus tööd tehes ning ilusat ilma ja vaateid nautides. Õhtul nimelt toimus seal härra Jooksja tööandjafirma suur juubelipidu ühes etteastete ja Smilersiga. Oli meeleolukas õhtu, mille lõpetasime südaöö paiku, sest järgmisel päeval oli Võsu ranna asemel plaan päikest ja kuuma “nautida” Narvas jooksurajal.

Kaalusime üht- ja teistpidi, kas üldse sinna sinna kuumalainesse poolmaratonile. Nädala sees käis mitu korda mõte läbi, et äkki ei läheks? Aga kuidas ma ei lähe? Minu Narva. Seal jooksin oma esimesel jooksuvõistlusel 2013. aastal ning täpselt 10 aastat tagasi jooksin Narvas oma esimese poolmaratoni. Mis mõttes ma ei lähe seda aastapäeva tähistama? Rääkimata sellest, et Narva on kuidagi nii hea vaibiga jooksuüritus. Hästi korraldatud, toredate kaasaelajatega, alati huvitava rajaga. Ükskõik kui kuum ja raske poleks olnud, kunagi ei sõida sealt ära mõttega, et oli mõttetu tulek. Alati on hea tunne.

Seega tuli end vähem kui 6 tunni une pealt üles raputada, väike kiirpuder sisse kallata ning kell 6.30 teele asuda. Uni niimoodi murdis, et jube. Aga 8.40 olime Narvas pargitud ja võtsime suuna stardipaika. Juba oli väljas 21 kraadi ning maikaga jahe ei hakanud. Kahjuks.

Inimesi oli veel kell 9 ülivähe. Natuke võttis kõhedaks, et kas tõesti nii vähe ongi? Leidsin oma #mariseinglite pundi üles ja läksime koos soojendusele. Jalg jumala tühi. Mitte midagi polnud seal sees. Aga no mis sa teed? Plaan oli paigas. Pulsi järgi. Vähemalt pool maad alla 165 ja edasi alla 170. Sellega võiks enam-vähem ellu jääda isegi selles kuumas ja niiskes.

Stardikoridoris olles kuulasime linnapea kõnet ja saime omajagu itsitada, kui ta 23-kraadist sooja ilma ideaalseks jooksuilmaks nimetas. Naljanina! Soojenduse treener pani endale teadmata hea killu maha, kui kerepööreteni jõudes manitses, et naabrit ei tohi segada. Narvakad peaksid juba teadma, et naabrit ei tasu torkida.

Lõpuks kell 10 kõlas stardipauk. Enne sai särk, müts ja juuksed korralikult märjaks kastetud, et keha maksimaalselt jahe hoida. Hoidsin pilgu tugevalt pulsikellal ja üheskoos Kairega hakkasime minema. Juba teisel kilomeetril ütlesin talle, et pean tempo natuke allapoole võtma, pulss kisub liiga kõrgeks. Ta jäi siiski minuga, meie tempo stabiliseerus ilusti 6:00 ümber ja niimoodi me muudkui neid kilomeetreid võtsime.

5 km: 29:53, 5:59 min/km, 343. koht

Joogipunktid olid umbes iga 3,5 km tagant. See oli ka enam-vähem maksimum, millega sellises ilmas kannatab ellu jääda. Kreenholmi lõik oli ikka äge ja eriline, täpselt nagu 5 aastat tagasi, aga kahjuks ei õnnestunud sealt kaht veetopsi kätte saada, oli vaid üks poolik. Sealt sain napilt suu niisutatud, kuid pea ja keha jäid jahutamata. Ees ootas pikk keriv tõus ja ma tundsin selgelt, kuidas hakkan üle kuumenema.

Kuskil vanalinna kandis möödus meist Grete, aga meil polnud jõudu ega plaani kaasa minna. Kaire utsitas, et ma läheks. Pidin talle teada andma, et mul on pulss 169, seega ma ei lähe kuskile. Vaikselt hakkas tulema ka allamäge lõigukesi, mis aitasid oma 165 juurde tagasi tulla, aga üldiselt hakkas päris raskeks minema.

10 km: 30:00, 6:00 min/km, 345. koht

Kõige raskem lõik oli minu jaoks 12.–15. kilomeeter. Olime vanalinnast väljas, rühkisime Äkkeküla suunas ja ma sain täitsa otsa. Praktiliselt tundsin juba haamri lõhna, sest kilomeetrid ja minutid nii venisid. Olin juba valmis, et nüüd on varsti pidu läbi.

15 km: 30:23, 6:05 min/km, 337. koht

Jõudsime Äkkeküla spordibaasi, nägin temperatuuritablool kraade 26.8 ja võtsin ära oma teise geeli. Lugesin juba 13. kilomeetrist oma peas kilomeetreid. 8 minna. 7 minna. Nüüd 6 minna. Kõik teed ja lõigud olid nii tuttavad, sest läbi aastate on erinevad võistlustrassid neis kõigis juba käinud. Sellel aastal oli üks huvitavamaid radu, kus ei hakanud igav ja tõusud olid joostavad. Sellist jookseks järgminegi kord.

Jõudsime suvilate ja aiamaade rajooni taha ja minna oli juba vähem kui 5 kilomeetrit. Kofeiiniga geel äratas üles, rada hakkas vaikselt suunaga allapoole kerima ja pea läks jälle selgemaks. Nüüd olime juba jupp aega anaeroobse piiri peal kütnud ning tempo püsis ühtlane, ikka 6:00 kandis. See kohutav haamriohus lõik jäi seljataha, sest Kaire vedas mind sealt läbi. Üksi oleksin ilmselt leinama jäänud. Aitäh, Kaire, sinu peale saab alati loota!

Jäi viimane joogipunkt kalmistu juures. Sealt sain kenasti oma kaks topsi vett kätte, aga korraga oli mul Kaire tagant kadunud. Vaatasin ikka tahapoole ja nägin, et ta vehib, et mingu ma edasi. Mis mõttes? Koos pidime ju minema. Aga ta hakkas ikkagi vapralt mulle järele tulema ja kilomeetriga olime jälle koos. Ootasin jupp aega, millal juba alla jõe suunas pöörame, sest siis on vaid 2 km jäänud. Lõpuks see hetk tuli. Saime headelt kohalikelt uuesti kastmisvoolikust jahutust ja hakkasime finiši poole uhama. Tempo vaikselt muudkui keris.

20 km: 30:26, 6:05 min/km, 330. koht

Lõpuks olime jälle bastionimüüri ääres ning vähem kui kilomeeter jäi minna. Olime just möödunud ühest neiust, keda kiirabiautosse sätiti, seega ettevaatlikkus oli sees. 500 meetrit enne lõppu oli veel viimane joogipunkt (korduv rajalõik), aga sealt ei võtnud enam muidugi midagi. Tundsin, et Kaire on täpselt seljataga, vaatasin kella ja juba finiš paistiski. Tehtud!

Finišis sätiti järgmist jooksjat raamile ja kiirabisse. Ikka juhtus asju seal rajal. Meie punt aga oli kenasti ja tervelt kohal. Vahetasime esimesed mulje ja sättisime end Joaorus jõkke suplema. Nii hea ja värskendav. Tõdesime taas, et olgu need ilmavingerpussid millised tahes: Narva tasub alati tulla.

Kokkuvõttes:

  • Aeg (neto): 2:06:39
  • Distants: 21,1 km
  • Keskmine tempo: 6:00 min/km
  • Keskmine pulss: 166 l/min
  • Max pulss: 177 l/min
  • Koht: 333/493
  • Koht naiste seas: 69/144
  • Koht N vanusegrupis: 41/87
  • Jooksu dünaamika:
    • Sammu tihedus: 171 s/min
    • Sammu pikkus: 0,97 m
    • Vertikaalne ostsillatsioon: 9,1 cm
    • Vasakul jalal 51,2% ja paremal jalal 48,8% ajast

43. Tartu Rattaralli

Ammu pole siia kirjutama jõudnud, sest vahepeal on palju juhtunud. Maikuu oli täidetud sündmustega. Kuu sai avapaugu Viljandi järvejooksuga. Esimesel nädalavahetusel toimus Panga pidu, järgmisel päeval minu tüdrukuteõhtu parima pundiga. Järgneval nädalavahetusel, emadepäeval jooksin poolmaratoni Elva metsade vahel, aga mul tõesti polnud mahti seda blogis kokku võtta. Teen siis praegu lühidalt: oli äge, esimesed 7 km ajasin Mariat taga, järgmised 7 km jooksin temaga koos ja viimased 7 km jooksin tema eest ära. Seejärel jätkus suurem sahmimine igal vabal hetkel, sest nagu juba eelmisest postitusest nägite: alates 24. maist olen ma abielunaine.

Maikuu järgmine suur sündmus oli Tartu Rattaralli. Selleks olin ma koos härra Jooksjaga trenni teinud täpselt kaks korda ja sel aastal kokku sõitnud ei vähem ega rohkem kui 80 km. Tõeline rattasportlane, eksole. Pärast pulma olin ma korralikus unevõlas ja laupäeva õhtul, kui oli plaan võistluseks ratas ja asjad valmis panna, ma hoopis magasin sügavat und. Vähemalt rajakaardile olin korraks enne otsa vaadanud, abiks seegi.

Pühapäeval oleks nii hea meelega edasi maganud, aga kahjuks ei saanud. Sõime ikka veel pulmatoitu, panime vaikselt asjad kokku ja rattad korda. Õnneks oli meeles üks geel kaasa võtta. Elus esimest korda tuli julgeda Tartus mööda Riia tänavat rattaga sõita, et starti minna. Kulgesin turvaliselt härra Jooksja taga ja õnneks oli teisigi rattureid omajagu ning autojuhid olid väga viisakad ja arvestasid kõigi liiklejatega.

Stardialas kohtusime Hannaga, tegime paar pilti, nägime veel mõnda tuttavat ning otsisime minu stardikoridori üles. Härra Jooksja nimelt sõitis elus esimest korda pikka rallit. Oli tema viies ralli ja nagu ta kord lubas: sinna läheb isikliku rattaga ning pikale distantsile. Tegi edukalt oma sõidu ära. Minul oli kindel plaan minna 25 km/h tempogruppi, sest milleks rühkida ja kannatada üksi, kui võib kolm korda väiksema pingutusega sõita pundis? Kohtusime naiste rattapundist tuttava Kristiinaga, kellega võtsime algusest peale tempomeistrite seljataha ja jäime sinna kuni sõidu lõpuni.

Tempogrupid startisid kõige lõpust. Nii mõnus ja muretu oli minna, ei mingit tõmblemist stardialas ja saime kohe ilusti sõitma asuda. Kilomeetrid läksid nagu lennates, mis sest, et oli ikka väga kuum ja päikseline ilm. Pidasin meeles iga 20 minuti tagant juua.

Foto: Klubi Tartu Maraton

Algusest peale oli tempo mõnevõrra kõrgem, 27 km/h. Väike puhver oli sisse arvestatud, sest ees ootasid tõusud ja ka teeninduspunktide jaoks hoiti väikest varu. Esimeses punktis keegi peatuda ei soovinud, seega panime aga edasi. Grupis oli täielik lust sõita, eriti eespool, sest seal ei tee keegi kahtlasi manöövreid ja tõesti pulss oli okei ja pingutus madal.

Kuskil poolel maal avastasin, et juba nii palju on sõidetud, nii et arugi ei saanud. Juba Kambjast läbi. Võtsin oma kaasavõetud geeli sisse. Mitmed rasked tõusud olid juba seljataga, aga nii mõndagi ootas veel ees. Mina, tõusudel jube kehv sõitja, läksin grupis neist üles, nii et eriti teist nägugi ei teinud. Kõik individuaalsõitjad vaatasid, et kurat see punt on, kes neist nagu postist mööda vurab. Pea kõiki sai punti kutsutud, osad vist julgesid liituda. Said ka nautida grupisõidu võlusid.

Foto: Klubi Tartu Maraton

Sel korral ei näinud ma mitte ühtegi kukkumist ega verist ratturit. See on vist tõesti täiesti esimene kord, kui nii õnnestus. Ca 10 km enne lõppu nägin veel Treenerit perega kaasa elamas ja see aitas sealt viimasest laugest tõusust nagu nipsti üles minna. Jäidki veel vaid üksikud kilomeetrid minna ja kerkis esile jutt, et kui natuke nüüd Ringtee ja Turu tänaval allamäge lõikudel hagu anname, siis jõuame isegi alla 2 tunni finišisse. Sai natuke pulsi üles ja täpselt alla kahe tunni me finišisse jõudsime. Ametlikult ajaga 1:55, sest aeg läheb käima 2 km pealt pärast linnast väljumist. Aga tegelikult loetud sekundid alla kahe. Äge! Praktiliselt kõige kiirem Rattaralli, mis mul kunagi olnud on.

Kokkuvõttes:

  • Aeg: 1:55:11 (tehnilisest stardist; joonest: 1:59:52)
  • Distants: 56 km
  • Keskmine kiirus: 28,1 km/h
  • Max kiirus: 45,4 km/h
  • Keskmine pulss: 139 l/min
  • Max pulss: 165 l/min
  • Koht: 642/1047
  • Koht naiste seas: 103/253
  • Koht N vanusegrupis: 93/235