Rapla Selveri Suurjooks 2018

Minu reaktsioon: hell yeah! 😍 Taaskord oli Rapla väärt seda pikka edasi-tagasi sõitu ja kogu päeva investeerimist. Kohe pikemalt.

Ilmateade andis mõned päevad enne võistlust veidi järele: 27 kraadi ja päikese asemele lubati 3 kraadi jahedamat ilma. Arvestades, et jooks toimub puhtalt asfaldil ja täiesti ilma varjuta, siis tegelikkus on muidugi jupp maad kuumem.🙄 Aga selline ilm on selle kevade võistlustel pigem reegel kui erand…

Startisime Tartust kell 8.30 ja Raplas olime kohal 10.40. Eelmise aasta “jõuan 40 minutit varem kohale ja jooksen ringi nagu peata kana” ei tahtnud enam korrata. Saime ilusti end ära parkida, suurema järjekorrata WC-s käidud ja kiirelt soojendusele minna. Soojendusel saime juba aru, kui kuum ilm on. Õnneks oli omajagu tuult, mis jahutas, aga tuuleta kohtades oli korralik saun. Lahtijooksude ajal sain aru, et jalad on ikka kuratlikult head.😳 Parema jala põlveõnnal on jätkuvalt natuke valus, aga üldiselt: megapriima!

IMG_8919

Enne starti oli veel piisavalt aega koridoris hea koht sisse võtta, end veega üleni märjaks kasta ja 4 minutit enne starti sõin ka ühe geeli sisse. See tundub minu puhul positiivselt mõjuvat. Edusoovid TYSKi inimestele ja blogijatele ning tuligi teele asuda.

1. km: 4:35

Esimene kilomeeter läks kuidagi väga kiirelt. Ega eriti midagi ei mäleta. Palav oli. Hakkasin jälle oma sekundite mängu mängima: eelmise aasta rekorditempo (4:55) oli ees ja muudkui liitsin ja lahutasin sekundeid. Esimesega 20 sekundit varus. Positiivne.

2. km: 4:40

Teisel kilomeetril on juhe juba suhteliselt koos. Mingid ringteed, kuskil oli vist mingi tõusuke või kaks. Ahjaa: kilomeetripost oli kuskil 1,55 km peal.😅 Võimalik, et see oli 5 km raja oma, aga korraks ajas segadusse. Juba mõtlesin hirmuga, kas oleme kuskilt valesti jooksnud ja lõiganud, aga mälu järgi ma sellist kohta tuvastada ei suutnud.

3. km: 4:44

Kui 3. km post lõpuks tuli, oli vähemalt selge, et kuskil mingit lõikamist toimunud ei ole. Vaikselt hakkas raskeks minema, aga ma ei lubanud endal sellest mõelda. Lihtsalt jookse! Ajavaru oli natuke kogunenud, aga järele anda veel kindlasti ei tohtinud.

IMG_9011

4. km: 4:49

3. ja 4. kilomeetril oli üpris vastik ja rõve olla, seda mäletan ma päris selgelt. Kurk oli konkreetselt ära kuivanud ja väga palav oli ka. Teadsin, et 4 km täitumisel saab viimaks juua ja ootasin seda punkti ikka täiega. Kahjuks olid veetopsid otsas 🤐 ja sain endale vaid spordijoogitopsi, kus oli põhjas naaaaatukene magusat jooki. Õnneks oli seal üks kastmisdušš üleval, kust selle sekundiga isegi natuke vett pähe lendas. Vastasel juhul: game over. Ootas ees 4 km pikka lauget sirget. Seal on lihtne murduda.

5. km: 4:55

Kui 5. km täis sai ja kell ainult 23:43 näitas – mis muideks on minu 5 km isiklik rekord! –, siis sain aru, et täna on isegi mingi rekordilootus olemas. Teadsin eelmistest aastatest, et raskeimad kilomeetrid on 6–8 km. Need tuleb hambad ristis ära kannatada. 6. km lõigi kohe ühe neetult valusa kilomeetriajaga.

6. km: 5:12

6. km oli täpselt nii raske, nagu oodanud olin. Rohkem polegi midagi öelda.

7. km: 4:59

Suutsin end korraks natuke kokku võtta, aga üldiselt oli ikka päris raske jooks. Püsisin õnneks ühe meeste pundi taga tugevaima vastutuule eest peidus, samas tõi tuul veidigi jahutust ja värsket õhku. Mina aga ootasin muudkui järgmist päästvat joogipunkti. Ja finišit. Seda kõige rohkem. 😂

8. km: 5:08

graphs

Lõpuks sai 7. km lõpus juua. Võtsin kohe kaks topsi, üks läks kõhtu ja teine pähe. Veel oli mingi imelik maitse, mis tõi mulle kohe üle-eelmise aasta Ööjooksu halva vee meelde, mis pooltel tuttavatel ja ka mul kõhu valutama ja/või iivelduse ja/või oksenduse esile kutsus. Õnneks Rapla veega nii halvasti ei läinud. Jäi vaid 2 km lõpuni. Aeg end kokku võtta. Jalg jala ette ja lõpuni!

9. km: 4:58

9. km posti ootasin pikisilmi. Kuna olime sinna soojenduse ajal jõudnud, teadsin täpselt, kui kaugel/lähedal on sealt juba finiš, mis vaikselt 9. km keskel juba silmaga paista on. Nii lähedal, aga nii kaugel, lisaks kohe kruusatee lõik tulemas. Kops oli jumala koos ja samm ilmselt inetuse tipp, aga vaatasin kella, sain aru, et rekord tuleb, lihtsalt minust oleneb, kui hea. Võtsin end kokku. It’s go time!😏

10. km: 4:45 min/km

splits

Viimane kilomeeter algas päris pika kruusase osaga. Mingi vanem mees jäi mulle vahepeal ette ja pidin vaeva nägema, et temast mööda saada. Tagasi asfaldile saades läks samm kohe kiiremaks, aga see-eest ka pulss kohe kõrgemaks. Veel viimased pöörded, teadmata midagi oma lõpuajast. Jõudsin finišisirgele, otsisin finišikella, mida ma ei leidnud, kraapisin jõu kokku ja spurtisin lõpuni.

Pilk kellale näitas uskumatuid numbreid: 48:20. Netoaeg oli veelgi ilusam: 48:12. 😍

Enam rohkem rahul ei saagi olla.

Sellise kuumaga, pärast mitmeid kahtlusi, mis minu kevadhooajast üldsegi saab… 10 km reks on joostud! Nüüd saab täiskäigul järgmiste eesmärkide poole rühkima hakata. 🙂

Never stop believing. 

Kokkuvõttes:

  • Aeg: 48:12
  • Distants: 10 km (minu kell: 9,92 km)
  • Keskmine tempo: 4:50 min/km (minu kell: 4:52 min/km)
  • Keskmine pulss: 176 bpm
  • Max. pulss: 181 bpm
  • Koht: 317/743
  • Koht naiste seas: 48/290
  • Koht N vanuseklassis: 31/177
  • Jooksu dünaamika:
    • Sammu tihedus: 179 spm
    • Sammu pikkus: 1,14 m
    • Vertikaalne ostsillatsioon: 8,5 cm
    • Maaga kokkupuuteaeg: 230 ms
    • Paremal jalal 49,7% ja vasakul jalal 50,3%

PM Kodustiil: lammutusnipid

Postitus ilmus Postimees Kodustiil portaalis 21. mail 2018 (LINK).


Suvi läheneb kiire hooga ning õue vaadates on ta täie rauaga juba mai keskel kohale jõudnud. Mida ilusamaks ilmad lähevad, seda pikemaks lähevad ehituspoodide järjekorrad, sest järsku tundub pool linna midagi oma kodus nokitsevat. Erilised aktivistid nagu meie ei saa aga alustada kohe millegi uue ehitamisega, vaid peavad esmalt lammutama maha vana. Peaaegu aasta jooksul etapiviisiliselt ehitades ja lammutades oleme jõudnud lammutustöödega 95% ulatuses lõpuni. On aeg jagada nippe ja tarkuseterasid, mida meie lammutamise – laest ja seintest krohvi ja roomati, vana puitmaterjali, mulla ja liiva eemaldamise – käigus õppisime. Võrreldes aasta taguse ajaga, oskame tänaseks kordi puhtamalt ja kiiremalt tegutseda.

24-04-2018-101624-04-2018-102724-04-2018-1029

Meie korteri üks osa enne lammutust (1), pärast ahju lammutust (2) ja pärast lae ja seinte lammutust (3)

  1. Maskid, prillid, kaitseülikond

Et mitte iseenda tervist tuksi keerata, on ülimalt oluline muretseda endale sobilikud tööriided ja “-aksessuaarid”. Kui me esimest korda lammutama hakkasime, polnud mul aimugi, kui musta tööga on tegemist. Abiks olid vaid paar töökindaid, miskisugused kaitseprillid ja õhuke ühekordne mask. Kuna mask ei olnud korralik, et saanud prille ette pannagi, kuna sekunditega olid need seest täiesti udused. Pole vist tarvis öelda, kui tohutult mu silmad hõõrusid ja et ma veel nädal aega muda köhisin ja nuuskasin, sest pool tolmu pääses läbi ühekordse haiglamaski imelihtsalt hingamisteedesse. Juuste lahtikammimiseks tegin neile kaks korda järjest niisutavat maski, kuna krohvitolmused pusad ei olnud harutatavad.

Lõpuks olime juba palju targemad: enda heaolu nimel peabkandma õhukest (noka)mütsi, nn ühekordset valget ufoülikonda, mis hoiab keha imehästi tolmuvabana, korralikke kaitseprille, mis on õhutihedalt näo küljes, filtritega hingamismaski, mis hoiab ka peentolmu hingamisteedest eemal, lisaks loomulikult korralikud töökindad.

  1. Kattematerjalid

Kui lammutus- ja ehitustööde ajal korteri/maja teistes osades sees elada, siis muutub lammutamine veelgi keerulisemaks, kuna teisi kodu osi tuleb leviva (peen)tolmu eest kaitsta. Krohvi- ja mullatolm liigub läbi igast pisemastki praost. Mõistlik on teistes tubades mööbel jm katta näiteks kergete tekstiilidega. Väga oluline on aga piirata lammutavaid alasid. Meie praktika põhjal on efektiivseim lahendus avad katta kahekordselt: esiteks klammerdada kinni kilega, teiseks katta (paksude) tekstiilidega, näiteks meie kasutasime vanu kaltsuvaipasid, tekke jm. Kui lammutasime seinu, ehitasime kahe toa vahele ajutise kilest ja õhukesest puitroovist seina. Lammutama asudes viisime kõik tööriistad jm vajalikud esemed (sh joogivesi) lammutatavasse tuppa, seejärel klammerdasime kile ja vaibaga kinni ka viimase ukse. Välja tulime alles siis, kui vajalik osa oli lammutatud ja praht kottidesse aetud.

  1. Tööriistad

Üle ega ümber ei saa tööriistadest. Krohvi ning puitsõrestiku lammutamisel palju muud peale sõra ja haamri vaja ei lähegi. Kui krohv on nii lahti nagu meil, siis piisas vaid ühest kergest haamrilöögist, kui juba pool seina krohvi alla varises. Enne krohvi lammutamist soovitan soojalt eemaldada tapeet, kuna tapeediribad muudavad prahi koristamise keerulisemaks ja utiliseerimine kallimaks. Puitsõrestiku lammutamiseks piisas sõrast ja toorest jõust. Prahi kokku ajamiseks on vaja tugevat luuda/harja ning korralikku kühvlit. Kiviseinalt krohvi eemaldamiseks kasutasime kohati ka piiki ja haamrit.

  1. Suhkrukotid (või ükskõik millised tugevast materjalist kotid)

Kuna meie korter asub teisel korrusel, oli vaja krohvipuru ja muld-liiv kuidagi ülevalt alla saada, ilma et kaetud saaks kogu trepikoda ja õu. Esialgu katsetasime tavaliste tugevamate prügikottidega, kuid need kippusid pidevalt purunema ning tassimisel katki venima. Parim lahendus olid valged kilejad polüpropüleenkangast “suhkru”kotid, mida saab osta näiteks Pakendikeskusest. Ilmselt sobiksid ka vanaaegsed kangast kartulikotid. Oluline on, et kott ei oleks venivast materjalist. Samuti on see lahendus loodussõbralikum, kuna kotte saab korduvalt kasutada.

Soovitan prahti ära viia mitmes jaos: esiteks lammutasime krohvikihi, mille kottidesse viisime ja seejärel tassisime alla konteinerisse/haagisesse, teiseks lammutasime lahti lauad, mille tagajärjel kukkus alla mulla- ja liivakiht. Puidu eraldamise järel sai mugavalt mulla ja liiva ära viia samade kottidega, mida kasutasime krohvi jaoks.

  1. Ventilaator

Parim avastus tolmu minimeerimiseks oli hiiglaslik ventilaator, mida paaril korral rentisime. Kahjuks igal korral meil seda saada ei õnnestunud, sest kõik rendipunktid olid omad juba välja laenutanud. Panime selle ventilaatori akna alla ning kui selle tööle vajutasime, imes ta lenduva peentolmu üpris efektiivselt aknast välja. Siinkohal tuleb muidugi olla lugupidav ja arvestav naabrite ja tänaval liikuvate inimeste suhtes.

  1. Abivägi

Üks olulisemaid punkte on (tasuta) abivägi. Meil käisid abiks nii minu kui ka elukaaslase perekond. Mitu paari käsi on ikka mitu paari käsi. Kutsu sõbrad ja pere talgutele. Kui oled sama õnnelik kui meie, pakuvad nad end ise appi.

  1. Utiliseerimine 

Kui lammutada korraga suuremat ala, on oma aja ja närvikulu mõttes ilmselt mõistlik tellida prügifirmast konteiner koos utiliseerimisega. Nii tegime me viimasel korral, kui lammutasime korraga ära neljandiku korterist ja lisaks massiivse pottahju. Kui aga korraga mitmeid tonne prügi ei teki, on võimalik ise prügi (rendi)haagisega jäätmejaama viia. Eelnevalt tasub läbi uurida kõik lähiümbruse jäätmejaamade hinnad: näiteks Tartus on krohvi- ja muud kivipuru mõistlik viia Karimekki, kus seda kasutatakse täitematerjalina. Sellisel juhul tuleb maksab sõiduauto haagise täie materjali eest maksta vaid kaalumistasu (2 eurot). Võrreldes konteineri tellimise võikallimate kohtadega, kus tonni krohvipuru utiliseerimine maksab kuni 80 eurot, on sääst mitmekümnekordne.

  1. Tööstuslik tolmuimeja

Et viimaks lammutatud ala korralikult koristada, on mõistlik rentida tööstuslik tolmuimeja. Hakkama saab ka harja, kühvli, tavalise tolmuimeja ja mopiga, kuid tööstuslik tolmuimeja kiirendab koristamise protsessi omajagu ning samuti ei pea muretsema tavalise tolmuimeja rikkiminemise pärast. Meie ostsime korterisse kolides spetsiaalselt ühe odava tolmuimeja, millega muretult ka viimase krohvitolmu sisse tõmbame. Pärast lammutamist tuleb ka sellega arvestada, et põrandaid tuleb pesta vähemalt 5 korda, et nad päriselt puhtaks saada.