Artikkel ilmus PM Kodustiil portaalis 16. oktoobril 2018.
Sellele postitusele ootan kohe eriliselt muljeid ja tagasisidet nendelt, kes selle köögiplaneerimise võlu ja valuga kokku puutunud on. Kirjutage julgelt. 🙂
Viimased paar kuud on koduehitus kuidagi rahulikumas tempos kulgenud. On see nüüd hea või halb – ma ei oskagi seisukohta võtta. Tuleb tõdeda, et veidi üle aasta on 90% oma vabast ajast remonditöödeks pühendatud ja viimasel ajal on meie tempo, jõud ja ilmselt ka motivatsioon omajagu langenud. Enam ei ole tahtmist öötundidel rabada ja loobuda oma huvidest ehk jätta trennid tegemata. Mida pikemaks see remont venib, seda aeglasemaks jääme ja mida aeglasemaks me jääme, seda pikemaks see remont venib. Nõiaring!
Üldiselt on meil üpris hästi teada, mida me järgmiseks tegema asume. Peame ajutiselt toestama, lammutama ja uuesti püsivalt toestama kandva seina, milles üks laia ava meetrijagu nihkub, et luua meie uus poolavatud planeering. See tegemata töö takistab meil hetkel nii paljude teiste töödega edasiminekut. Lõpuks oleme oma asjadega nii kaugele jõudnud, et kõik “põlevad” asjad, mis oli vaja enne tehtud saada (loe: vannituba ja aknad), on tehtud ja et kodu talveks lõplikult soojaks saada, on ainsaks takistuseks see sein. Ausalt öeldes ootan juba põnevusega, et selle seina maha saaks: siis näen viimaks reaalelus, milline meie planeering välja nägema hakkab.
Pärast seina lammutust ja toestamist saame ning peame ära vedama kõik ventilatsioonitorud, et saaksime laevilla elutoa viimases kolmandikus ja terves söögituba/köök/esikus viimaks paika panna ja aurutõkkega katta. Praegu elan ma lootuses, et seda sooja sügist veel veidikeseks jaguks, sest miinuskraadide tulekuga läheb see seis siin muidu väga “huvitavaks”. Samas ei ole mul erilist optimismi, et selle nädalaga, mis elukaaslane Eestis on, need seina- ja villatööd valmis saavad, sest kandva seina tööd nõuavad erilist tähelepanelikkust, hoolt ja aega. Ega see lae alla villa toppimine ka just kiire töö ole… Eks näis.
Seniks kui ma üksi siin korteris jälle midagi praktiliselt ära teha ei saa, on minu ülesanne planeerimine. Ühel päeval köögitehnika kohta uurides avastasin juhuslikult, et gaasipliidi puhul peab õhupuhasti paiknema pliidi ülemisest servast tunduvalt kõrgemal kui elektripliidi puhul. Mina loomulikult polnud sellele kunagi mõelnudki, kuigi iseenesest on see ju ülimalt loogiline: gaasileek=lahtine tuli. Vaadates üle oma ligi aasta aega valmis olnud köögi joonised, sain kiirelt aru, et enam see plaan ei tööta. Mulle lihtsalt ei meeldi see variant, et see köögikapp, mille sisse on peidetud õhupuhasti, ei ole teiste kappidega ühel joonel, vaid paarkümmend sentimeetrit kõrgemal. Teisi kappe nii kõrgele (õhupuhasti tuleks praktiliselt minu pealaega samale kõrgusele) paigutada ei ole aga mõtet, kuna siis peaks ma turvaliselt asjade kättesaamiseks iga asja järele pingiga turnima – see ei ole mõistlik.
Eelmine vs praegune plaan.
Istusin ühel hilisõhtul taaskord arvutiga voodisse ja lõin uuesti IKEA Kitchen Planneri lahti. See on siiani olnud kõige mõistlikum tasuta tarkvara köögi planeerimiseks. Meil on suurima tõenäosusega plaanis peaaegu kogu köögimööbel ja võib-olla ka tehnika just IKEAst soetada. IKEA tarkvara on mugav kasutada ja annab lisaks kätte ka hinnad.
Kuna meie köök on pisike (2,5×2,7 m) ja ühest küljest avatud, siis saame mööbli paigutada sinna L-kujuliselt. Väga palju tööpinda just ei tule, kuid arvestades, millistes tingimustes elame praegu (väike söögilaud ja üks põrandakapp, eraldi pliit ja valamu) ja kui väike oli meie köök hruštšovkas elades, saab meie jaoks olema see köök päris suur edasiminek.
Esialgu oli meil plaanis pliit jätta praktiliselt samale kohale, kus on ta praegu ehk siis külmikuga samasse seina. Õhupuhasti probleem aga muutis selle plaani võimatuks. Proovisin küll igatpidi plaani ülemiste kappide osas ringi mängida, aga parempoolsesse seina ei sobinud seinakapid kuidagi, kuna need muudavad niigi pisikese ruumi veelgi väiksemaks. Mida teha?
Otsesein ja parempoolne sein.
Ainus visuaalselt ilus ja praktiline lahendus oli viia pliit parempoolsesse seina. Siin tekkis muidugi küsimus, kuidas tohib gaasitorusid liigutada? Seina taga need ilmselt olla ei tohi, aga kas kapi taga (s.o seina peal) võib? Kuhu panna gaasimõõdik? Kes soovitab head firmat, kes selliseid väiksemaid gaasitöid Tartus teeks ja head nõu annaks? Kui pliidi teise seina viime, tuleb meil kasutada mitte integreeritud, vaid eraldiseisvat õhupuhastit. Kas soovitate õhupuhastile paigaldada söefiltrid ja suunata filtreeritud õhk tagasi korterisse või mitte kasutada filtreid ja suunata õhk toruga õue?
Ahi jääks täpselt pliidiplaadi alla ning kahele poole ahju tulevad 60 cm laiused sahtlitega kapid. Mõlemas kapis on tegelikult neli sahtlit, aga kaks neist on peidetud mõlema sügava sahtli sisse. Minu arvates näeb see lahendus kena välja ja peaks vähemalt teoorias olema ka praktiline. Teise seina ehk otseseina tuleb (alates vasakult poolt) integreeritud külmik koos ülemise kapiga, 45 cm laiune nõudepesumasin, valamu- ja prügikasti kapp ning nurgakapp.
Asendiplaan.
Kas 45 cm laiune nõudepesumasin on halb mõte? Enamasti inimesed laidavad mõtte kitsast nõudepesumasinast kiirelt maha. Ma ise pole kunagi nõudepesumasinaga kodus elanud, seega kogemused mul puuduvad. Kahjuks laiem masin meile aga kuidagi sellesse seina ei mahu, sest vastasel juhul varastaksime ruumi esiku arvelt, mis on meil niigi äärmiselt kitsas. Seda 15 cm ei ole sealt lihtsalt enam võtta.
Nurgakapist ma samuti loobuda ei taha. Kui seda sinna mitte panna, kaotan ainsa koha, kuhu mugavalt potid-pannid panna. Kitsama valamuga ma aga nõus ei ole, minu jaoks on see 60 cm valamu kapp juba kompromiss. Raske olukord. On 15 cm laiem nõudepesumasin väärt nurgakapist või tavasuuruses valamust loobumist?
Ülemised kapid on mõeldud eeskätt igasuguste nõude tarbeks. Ülemised, klaasustega kapid saavad asetsema pea 2,7 m kõrgusel, seega sinna on plaanis sättida mõned ilusamad (veini)klaasid, mida on sobilik “väljanäitusele” panna. Peaaegu nurgas saab olema 20 cm laiune kõrge, aga kitsas riiul. See tuleb samuti hall, aga kahjuks joonisel pidin ta pruuni tegema.
Tööpinna laseme ilmselt teha täispuidust ja viimistleme Osmo õlivahadega. Kapid, süsteemid ja kapiuksed tulevad tõenäoliselt IKEAst, sest nii palju, kui olen nende köökidega kokku puutunud ja neid poodides näppinud, on nende hinna ja kvaliteedi suhe väga hea. Lisaks meeldib mulle see, et iga kell on mul lihtne uksed välja vahetada, kuskile sahtleid lisada jne. Eritellimusköögi puhul on see keerukam. Ustest on minu lemmik hall Bodbyn ja uksenuppudest Eneryda hõbedane sari. Sahtlid saavad olema vaikselt isesulguvad ehk Maximera sarjast. Tehnika võiks kapinuppudega sobida ehk olla roostevabast terasest viimistlusega.
Köögitehnika osas võtavad valikud silme eest kirjuks. Olen piilunud nii IKEA mudeleid kui ka meie kohalikus kaubandusvõrgust pakutavat. Kindel on see, et tehnika peab olema A energiaklassist. Nõudepesumasina osas ei oska ühtegi teisele eelistada. Külmikutel on tänapäeval nii palju lisafunktsioone, et see paneb mind lihtsalt küsima, on mul seda kõike vaja? Õhupuhasti peab olema võimas, kuna poollahtise planeeringuga muudmoodi ei saa. Gaasipliidi valik on ilmselt kõige lihtsam, kuna erilisi lisafunktsioone neil õnneks ei ole. Ahjuga on aga kõige keerulisem. Olen kindel, et tahan elektriahju, aga millist? Kas pürolüütilised seinad on praktilised? Mille poolest auruahjud teistest paremad on? Mida ahju puhul veel peaks jälgima? Kellel on häid soovitusi, siis ootan huviga.
Sellised on siis hetkel minu köögiplaanid. Kuna hetkel pole meil köögis veel kolmest seinast kaht, normaalset põrandat ega lage, siis ilmselgelt on mööbli valikuni aega veel maa ja ilm. Ilmselt jõuan veel sada korda ringi mõelda, aga vähemasti mingisugune idee on olemas. Ootan teie tagasisidet.
Nourish, Train & Flourish 