Workout Week 5.–11.11.2018

5.–11.11.2018

Esmaspäev: trennivaba. Pärast laagrit tegin ühe puhkepäeva.

Teisipäev: BodyPump. Treener oli teinud vanadest kavadest kokku miksitud kava. Issand jumal, ma surin kõige paremas võtmes tund aega järjest. 😂 Need vanad kavad on mul nii hästi meeles ja nostalgia tuleb täitsa peale. Näiteks kava 90, mida ma ühel suvel üksi vanematekodus teha nühkisin… Lihased jäid ikka päris kangeks ja valusaks ka – toimis!

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Jalapäev. Proovi sa neid jalgu treenida, kui eelmise päeva Pumpist kõik valus on. Isegi jooks (7:00 min/km, 144 bpm) oli jalakestele väsitav. Aga sain kõik harjutused tehtud, kuigi kõige raskemad olid siiski igasugused puusatõsted matil. Ma kohati mõtlesin, et ma jäängi sinna. Boonuseks saime teha ka ca 105 kätekõverdust, millest ma lihasvalus vaeveldes vaid mõne üksiku päkkadel teha jaksaksin. Oh well.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: jooks + BodyPump. Kerge 4 km jooksu (6:58 min/km, 151 bpm) alla, et jalad liikuma saada ja siis üks Pump otsa. Jälle miksitud kavad ja jälle surin ja pulss oli Pumpi kohta rekordilised 135 bpm ning kalorikulu lausa üle 500. 😳 Tavaliselt on need numbrid ikka omajagu madalamad, aga sellise andmise peale täiesti loogiline. Oli ikka hea trenn küll. 🙂

Laupäev: pikk jooks. Tegin trenni kohe hommikul ära, et ülejäänud päev rahus oma nädalavahetuse kohustustega tegeleda. Ka lihasvalu ei olnud hommikul veel nii tugev, seega lihtsalt jooksin valu eest ära. 😅 Kulgesin uduvihmas Ihaste kandis 13 km ja täitsa enam-vähem oli. Maratonitrennid tulid meelde. 🙂 153 bpm, 6:49 min/km.

Pühapäev: trennivaba.

5.–11.11.18

Järgmine nädal kulgeb ilmselt üsnagi sarnases rütmis.

Advertisements

3 thoughts on “Workout Week 5.–11.11.2018

  1. Tere!

    Mul oleks jooksmise kohta küsimus. Õigemini sooviks nõu ja ma loodan, et oskad aidata või vähemalt juhendada, kust lugeda või infot saada. 🙂
    Eesmärk oleks siis rasva ehk kaalu vähendada, olgugi, et seni pole õnnestunud, aga olen vist lihtsalt kärsitu… Seetõttu lugesin optimaalse pulsivahemiku kohta ka. Kuna puhkeolekus on mul pulss päris madal (kuskil 45-50 lööki minutis), siis treenima peaksin ma vahemikus 130-140 lööki minutis. Kui mu arvutused ja arusaamine õige on. Vanuseks 31 aastat.
    Lühidalt võin öelda, et olen alati jooksmist vihanud. Olen mitu korda proovinud alustada, aga alati lõpetanud, sest väsin ja pole võhma ja lõpuks mõtlen, et miks end piinata. Seda seni, kuni ühes trennis pidin jooksma ja sain täitsa kenasti hakkama. Üllatusin ja kui järgmine kord trenažööril tempokat kõndi läksin tegema, siis mõtlesin, et prooviks joosta. Jooksin umbes 500 m ja siis kõndisin mingi aja, kuni sai 5 km täis. Tempo oli siis “jooksu” ajal 7,2 km/h. Nüüd olen vahelduva eduga käinud (kuskil 1,5 kuud) ja kõige pikem vahemaa, mis ma nüüd olen suutnud joosta, on 2 km tempoga umbes 7,5 km/h.
    Nüüd olen siis omadega probleemi juures. Kui ma teen kiirkõndi 6 km/h, siis püsib pulss kuskil 100-110 kandis. Kui ma jooksen tempos 7,4-7,5 km/h, siis kipub pulss ronima juba sinna 150 kanti, mis tundub juba liiga palju minu jaoks. Loogika ütleb, et peaksin püsima kuskil vahepealses tempos, aga see on selline tempo, mis pole “liha ega kala” ehk siis kõndimiseks kiire ja jooks ka päris pole. 😀 Mida ma siis tegema peaks, et hoida optimaalset tempot ja samas saaksin ikkagi joosta… Kas peaks üldse pulssi jälgima?
    Ütlen veel nii palju, et pulsikella mul pole, aga trenni ajal olen pulssi mõõtnud trenažööri peal. Ma tean, et see ei pruugi õiget näidata, aga samas ei usu, et ta ka väga valesti näitab. On plaanis muretseda ka kell (on see üldse vajalik?), aga pole hetkel veel välja valinud. Ma ei plaani kuskile võistlustele minna, aga hetkel tunnen, et see trenn imekombel sobib mulle. Kui mitte muud, siis vastupidavust ja võhma annab see kindlasti. Sellepärast ei tahaks asja ka pooleli jätta.
    Sai nüüd pikk kommentaar, aga ehk oskad aidata või suunata. 🙂 Kui leiad aega, siis suur aitäh! Ma küsiks mõne tuttava käest, aga ma ei tea kedagi, kes jooksmisega tegeleks.

    Meeldib

    1. Tere! Otseselt juhiseid anda ma kunagi ei julge, kuna ma ei taha kellegi tervisega riskida. 🙂 Aga mida ma soovitaksin, kui peaksin ise algana alustama?

      Su puhkeoleku pulss tundub madal, mis on hea. Usun, et hea oleks soetada pulsikell, mis näitab pulssi ja kiirust, sobib vabalt näiteks mõni soodsama otsa Garmin või Polar. See pole kohustuslik, aga minu trennidele algajana andis palju juurde (aasta treenisin ilma kellata ja liiga kõrge pulsiga).

      Et sellest kellast miskit kasu oleks või isegi kui kella ei osta, siis igal juhul soovitan käia kardiopulmonaalsel koormustestil, kus pannakse paika aeroobne ja anaeroobne lävi. Tartus saab teha näiteks VOmaxis või TÜ Kliinikumis. Maksab ca 130–150€. Saab sooritada nii jalgrattal kui ka jooksulindil. Kui spordiga tegeled, võiks korra aasta/paari jooksul tervist kontrollida lasta. Koormustestist olen mitmel korral ka oma blogis kirjutanud.

      Minul näiteks on baasvastupidavuse arendamise tsooniks 142–162 bpm. Oma kerged ja ka pikad jooksud üritan teha 150 pulsiga või veidi alla ja see toimib minu puhul hästi. Muidugi iga inimene on erinev ja seetõttu ongi hea koormustestil käia.

      Viimaks soovitaksin küsida nõuandeid/treeningplaani mõnelt jooksutreenerilt. Klubisid on mitmeid. Kui oled Tartust, soovitaksin minu jooksupundiga liituda (TÜASK Fitnessklubis). 🙂 Koos pundi ja treeneriga treenimine annab rohkelt teadmisi, õpid parandama oma jooksutehnikat, saad pidevalt tagasisidet.

      Kui treenerit kasutada pole võimalust/huvi, siis internetist leiab samuti kavasid algajatele. Näiteks Garmin Connecti keskkonnas on neid mitmeid (kui peaksid Garmini kella soetama, siis info laed just sinna üles). Soovitaksin teha alustuseks pigem jooksu ja kõnni segu, hästi vaikselt kilometraaži suurendada, tempo on teisejärguline. Üle 3 jooksutrenni ma algajana nädalas ei teeks ja kindlasti 2 puhkepäeva võiks nädalas ka olla, kui mitte isegi 3. Lisaks sobivad ka muud vastupidavusalad nagu ratas, ujumine, rulluisk jm. Jooksmine on kehale (lisaks südamele kindlasti ka lihased, liigesed, skelett) siiski kõrge intensiivsusega (high impact) spordiala, alustada tuleb ettevaatlikult, et mitte katki minna. Räägin siinkohal kogemustest. 😉

      Edu ja anna vahel teada, kuidas läheb. 🙂

      Meeldib

      1. Suur tänu põhjaliku kommentaari eest. 🙂 Oli abiks ikka ja ma arvan, et pean ise enne selgeks mõtlema, mida ma üldse saavutada tahan selle jooksmisega, et siis vastavaid plaane mõelda.
        Kuna olen nii algaja (ka üldises mõttes enda treenimisega) ja suuri plaane siiski pole, siis koormustestile ei raatsi hetkel minna. Ehk mingil ajal tõuseb see tõesti päevakorda.
        Mõtlen ka treeneri peale, kuna kahjuks tõesti hetkel ei tea enda tutvusringkonnast kedagi, kes jooksmisega tegeleks. Hetkel ise olen käinud 2-3 korda nädalas jooksmas ja 1 kord on TRX trenn, mis on pigem jõudu arendav. Pean end jooksmisega tagasi hoidma, sest ma kipun ikka pigem läbitud maad hindama ja seejuures mida tempokamalt, seda parem. Proovin end selles osas tagasi hoida, sest ega ma ennast “lõhkuda” ka ei soovi. 🙂
        Olen su blogi küll vahelduva eduga jälginud (kuigi jooksmine mulle siiani väga võõras teema olnud), aga hetkel ei mäleta, kas sa oled varem kirjutanud sellest, kuidas sa jooksmiseni jõudsid, kuidas alustasid, kuidas said aru, et see on sinu ala. Ma loeks huviga.

        Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.