Artikkel ilmus PM Kodustiilis 12. novembril 2018.
Just paar päeva tagasi lõpetasin ühe suuremat sorti to-do listi koostamise, kuhu said kirja (loodetavasti) kõik tööd, mida on vaja veel teha, enne kui saame öelda, et meie korter on valmis sisutamiseks. Osad tööd olid kokku pandud, et mitte minna liialt detailseks, ja tööde nimekiri tuli Excelis ikka üle 80 rea pikk. Tööde juurde ajakulude kirjutamisest olen loobunud, kuna elu näitab, et need ei lähe meil ühel või teisel põhjusel kunagi reaalsusega kokku. Rääkimata siis rahanumbrite juurde arvestamisest…😅 Lõppkokkuvõttes on meil teatud põhimõtted, mida oma korteri ümberehitusel järgime, seega sealt suurt kokku hoida nii või naa ei saa.
Viimane punkt meie nimekirjas on uus korteri uks. Tegu on sellise huvitava uksega, et päris välisuksega tegu ei ole, kuna kumbki pool ei ole avatud õue, kuid siseukseks seda samuti pidada ei saa, sest trepikojapoolne külg saab talviti omajagu miinuskraade tunda, sest meie trepikoda on hetkel väga nigelas seisus: nurkadest saab õue piiluda ja tuul tõmbab läbi pragude.😕 Trepikoja välisukse vahetasime välja juba eelmisel sügisel, aga kui lagi, seinad ja aknad sooja ei pea, pole sellest suurt kasu. Kuna trepikoja remondini jõuame ilmselt alles mõne aasta pärast korteri täielikku valmimist ja sisustamist, siis oleks tarvis, et korteri uks oleks piisavalt soojapidav ning kannataks ka miinuskraade.
Praegu lahutab meie korterit trepikojast kaks vana siseust. Üks avaneb korteri poole ja on kahe klaasosaga, teine on klaasideta ja avaneb trepikoja poole. Uued tihendid nende vahel eriti püsida ei taha, seega on külma õhu sissevool päris korralik. Eks neid saab siis aeg-ajalt jälle putitatud, et nad remondi lõpuni ja uue ukse tellimiseni oma töö tehtud saaks, sest enne korteri valmimist pole mõtet uut ust ette panna, kui on suur oht see ehitusmaterjale sisse ja lammutusjääke välja tassides mõlki lüüa või ära kraapida.
Sellegipoolest oleme juba hakanud vaikselt mõtteid mõlgutama, milline saab olema tulevikus meie korteri uks. Ukse valimise keeruliste detailidega kohtusime juba siis, kui trepikojale välisust tellisime. Meie puhul on olulised piirkond ja maja vanus, sest vana puitmajaga ei sobi minu arvates iga uks kohe kindlasti kokku. Kvaliteetne eritellimusuks koos kõigi vajalike lisade ja paigaldusega maksab enamasti (peaaegu) neljakohalise summa, seega valida tuleb targalt.
Mida siis silmas pidada?
Ukse tüüp
Eelkõige tuleb enne ukse valikut veenduda, kas tootja klassifitseerib selle sise- või välisukseks. Linnas jalutades või jooksutrenni tehes olen ma näinud kahjuks rohkelt siseuksi, mis mitte just palju aastaid tagasi välisukse pähe maja välisukseks paigaldatud on. Pilt on kurb, sest siseuks ei ole mõeldud taluma selliseid temperatuurierinevusi. See paistab esmalt välja ukse välimusest, millele temperatuur ja niiskus 1-0 teinud on. Kindlasti on vale valik tuntav ka majas sees, vähemasti sügisest varakevadeni kindlasti.
Materjalid
Tänapäeval on materjalide valik lai ja igaüks peaks leidma midagi oma maitsele ja majale sobilikku. Puit, klaas, metall, MDF, puitlaast, kärgpapp ja nii edasi. Meie korteri uks tuleb ilmselt (vähemalt osaliselt) sarnane sellele, millised uksed meil praegu ees on ja mis 19. sajandi puitmajasse sobib: profiiliga ja puidust, võib-olla ka klaasiga või valgmikuga.
Komplekssus
Uste hindade võrdlemisel peab olema hoolikas, kuna see, mis ukse komplekti kuulub, ei pruugi olla sugugi ühesugune. Nö täiskomplekt koosneb ukselehest, ukselengist koos lävepakuga, hingedest, lingist ja lukustussüsteemist; vahel võivad siia lisanduda veel ka sisemised ja välimised katteliistud ning kogu komplekti paigaldus. Seega võib neli korda odavam uks kokkuvõttes osutuda tükkmaad kallimaks, sest juurde tuleb soetada rohkelt kulukaid osi. Ukse hinna juures võib näiteks kvaliteetne lukustussüsteem moodustada koguhinnast kolmandiku või enamgi.
Käelisus ja avanemine
Minu jaoks on uste käelisus olnud alati kehvasti mõistetav kontseptsioon, sest keegi pole suutnud mulle seda loogiliselt lahti seletada. Kõige lihtsam seletus oleks selline, et käelisuse määrab see, kus pool asuvad ukse hinged, kui avad ust enda poole. Ehk: kui tõmbad ust enda poole lahti ja hinged asuvad paremal pool ning link vasakul pool, siis järelikult avad sa mugavalt ukse parema käega, järelikult on tegu paremakäelise uksega.
Meie jaoks on aga huvitavam küsimus see, kas paneme ukse avanema trepikoja või korteri poole. Mulle endale tundub pika mõtlemise järel loogilisem, et uks avaneb trepikoja poole. Seal on veidi rohkem ruumi kui meie kitsas esikus ja see tundub loogilisem tuleohutuse mõttes: kui peaks olema näiteks tulekahju, oleks hea, kui uksed avaneksid kõik õue suunas. Sama loogikat järgivad ka meie korteri siseuksed. Seega: trepikoja poolt vaadates saab meie siseuks olema trepikotta avanev paremakäeline uks.
Lukustamine
Eestlasele on enim tuttavad ilmselt kahelt poolt võtmega lukustatavad “vanakooli” uksed ja snepperlukuga uksed. Väga paljudes kortermajades on tänapäeval olemas ka fonolokk. Tegelikult on valikuid jällegi nii palju, et võtab silme eest kirjuks. Näiteks on olemas tänapäeval ka eramutele ja korteritele olemas turvalukud, mida saab avada koodiga, vastava võtmekaadri või -kiibiga või hoopiski distantspuldiga. Meie korteriuks saab ilmselt trepikoja välisuksele sarnase turvaluku, mida väljaspoolt saab avada võtmega, aga seest vastava pöörd”nupu” ehk “liblikaga”. See on turvaline ja mugav lahendus, ent ei tee rahakotti liialt suurt auku. Kindel on see, et luku pealt väga kokku hoida pole mõtet, sest see kaitseb meie vara võõraste näppude eest.
Disain
Enamik uksi valitakse esmajärgus siiski disaini järgi. Profiiliga või sile? Klassikalise või modernse joonega? Klaasi(de)ga, valgmikuga või ilma? Nupuga, lingiga või käepidemega? Peitsitud, spoonitud, värvitud, õlitatud, lakitud? Ühevärviline või mitme tooniga? Seest ja väljast sarnase või erineva viimistlusega? Rääkimata siis lingi, lengide ja liistude värvivalikutest.
Nagu mainisin, siis meie uks tuleb klassikalise joonega, profiiliga ja puidust. Viimistluseks tuleb ilmselt kaht tooni värvi, kuid värvitoone pole ma kaugeltki veel välja valida suutnud. Tõenäoliselt sobib meie korteriga kõige paremini midagi hallide ja tumehallide perekonnast. Suurima tõenäosusega saavad mõlemad pooled olema identsed. Link tuleb hõbedast tooni ning peab sobituma valitud lukusüsteemiga.
Suurim küsimärk on hetkel klaas: kas ja kui palju seda kasutada. Kuna meie esik saab olema pisike ja ilma aknata, siis meeldib mulle teoorias see idee, et uksel oleks kaks/neli klaasist “akent”, et suure aknaga trepikojast valgust ka esikusse langeks. Samuti jätab klaaspind esikust ehk veidigi avarama illusiooni.
Küsimus on nüüd selles, millise kujuga ja kui palju peaks neid klaasosi olema. Kas valida horisontaalsed ristkülikukujulised avad, et uks oleks sarnane maja välisuksega, või hoopis neli piklikku, vertikaalselt klaaspinda, mis imiteeriks meie korteri siseuksi? Või peaks neid klaaspindu olema hoopis kaks? Kas üldse? Selge on see, et mida rohkem klaasi, seda kallim tuleb ukse lõpphind. Ilmselt tuleb võtta hinnapakkumised mitmele variandile ja mitmest ettevõttest – ehk aitab see ka otsuse langetada.
Nourish, Train & Flourish 