Workout Week 28.01–3.02.2018

Tere, veebruar! 🙂 Alanud on minu sünnipäevakuu ja loodetavasti ka viimane tõsine talvekuu.

Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fartleki päev. Mulle endale tundus, et olin juba terve, aga igaks juhuks võtsin veel kergemalt. Fartlekis tegime sellist süsteemi: 7+3, 6+4, 5+5, 5+5. Tegu on siis minutitega ja neist esimene märgib kerget jooksu ja teine veidi tempokamat jooksu, aga mitte nii hullu, et veri ninast väljas, vaid sellist meeldivat tempotõusu. Mina võtsin need tempo tõstmised eriti kergelt (5:45–6:10 min/km) ja hästi mõnus jooks oli kokkuvõttes. Tundsin end hästi, mitte haigelt ja väsinult: jei! 🙂 6:38 min/km, 151 bpm.

Peale tegime otseloomulikult pika ringi ÜKEt kogu kerele ja seljale. Ikka täitsa läbi võeti need lihased. Nii võib isegi kevadeks ja kogu hooajaks äkki tugevaks saada? 😅

Teisipäev: BodyPump. Arvasin, et hoian veel igaks juhuks end natuke tagasi, juhuks kui haigus pole veel kehast kadunud, aga kui Treener jälle sama listi peale pani, mis reedelgi mängis, oli minu pea kohe game on režiimis. Võtsin korralikult raskusi, eriti rinna- ja seljaloos (7,5+7,5 kg kangil), nautisin ja kõik pingutasin ära. Nii hea oli kohe olla pärast üht korralikku trenni üle nädala tõbist olemist. 😍 Koju tulles oli lisaks vaja kogu sissesõidutee, majaesine tänav ja hoov lumest puhtaks rookida. Ja seda lund oli ikka palju…

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Mina tundsin end täiesti normaalselt ning juba soojendusjooks ja jooksuharjutused andsid märku, et haigus vist selleks korraks on mu kehast lahkunud. Lahtijooksude ajal olid jalad ikka müstiliselt head. Kerged, lennukad, mõnusad.

Lõigud olid aga sellised, kokku kolm identset blokki:

  • 200 m: 4:01, 4:31, 4:12 min/km
  • 300 m: 4:27, 4:23, 4:20 min/km
  • 200 m: 4:29, 4:11, 4:10 min/km

Vahele üks ring rahulikult ja blokkide vahel 5 minutit rahulikult. Kõndima ei pidanud üldse, sest pulss tegi jube hästi koostööd ja langes täpselt nagu pidi. Tempod olid ju tegelikult minu kohta väga korralikud. Jäin väga rahule selle trenniga. 🙂 6:13 min/km, 151 bpm.

Lõppu tegime veel natuke alakehale ÜKEt ja pöiale tõusud andsid endast veel reede õhtuni tunda.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: jooks + BodyPump. Nii masendav ja kiire päev oli, et kuidagi ei saanud õigeks ajaks TYSKi mindud, seega joosta sain ainult 20 minutit. 😕 Asi seegi. 7:04 min/km, 131 bpm. Pumpis tegime jälle vanadest kavadest miksitud trenni ja nii mõnus vaheldus oli. Laupäeval oli ikka kogu kere natuke hell, kõige hullem vist selg. Järelikult: toimis. 😉

Laupäev: trennivaba. Sõna otseses mõttes terve päev koristasin ja korrastasin korterit. Saaks kuidagi juba ehitustolmust ja tööriistadest ning materjalidest vabaks selle olemise siin, oleks ikka nii palju lihtsam…

Pühapäev: pikk jooks. Plaanis oli 1:40, aga tuli natuke rohkem ja täiesti planeerimata sai kodu ukse ees 15 km täis. Õues oli nii mõnusalt soe ja natuke isegi kevadine, aga kahjuks käis sellega kaasas märg, lompe täis ja plögane teekate. Seltskond oli aga ikka hea – pundiga pikka jooksu teha on ikka palju mõnusam kui üksinda – ning aeg läks lennates. Las suusatajad peavad oma Tartu Maratoni ära ja siis võiks küll kevad juba tulla. 🙂 147 bpm, 7:13 min/km. 

Pärast jooksu sain muidugi jälle lund rookida, mis tänu sulale oli ikka väga märg ja raske. Aga vähemasti sai minu rookimisnädal nüüd jälle läbi.

Kokkuvõttes:

Täiesti korralik nädal, üks kolmest sellest kasvava koormusega blokist jälle tehtud.

Järgmisel nädalal saab kolmapäevane trenn ilmselt raske olema, sest koos tänasega tuleb mul neli trennipäeva jutti. Hea meelega jätaks teisipäevase Pumpi vahele ja teeks ainult reedese, aga reedel ma töö tõttu kahjuks Pumpi ei jõua ning asendan selle ilmselt ühe õhtuse kerge jooksuga, pärast pikka istumisepäeva. Pikk jooks läheb ikka pikemaks ja muu annab Treener ette, seega ise midagi palju mõtlema ei pea, see on alati suurepärane. 😅

Sünnipäevajooksuni: 4 nädalat.

Kamin: kas ja millise kasuks otsustada?

Uus aasta on käes, tehnoruum vaikselt valmib (EDIT 29.01: nüüdseks on juba tükk aega valmis olnud) ja järgmiseks tuleb ette võtta veel viimaste põrandate lammutamine ja üles ehitamine (EDIT 29.01: ka see on elutoas valmis – v.a kamina koht – ja järge ootab köök-esik-söögituba). Põranda ehitust elutoas mõjutab aga veidi see, kas meie korterisse tuleb kamin või mitte. Kui jah, siis milline on parim valik?

Nüüdseks juba enam kui aasta tagasi, kui sai lõplikult selgeks, et amortiseerunud ahi läheb lammutamisele, tekkis mul kohe mõte, et üks kergekaaluline ja väiksemõõtmeline kaminake sobiks meie elutoa ühte nurka nagu rusikas silmaauku. Elav tuli on lihtsalt nii mõnus. Magamistoa uue ahju valmides on minust saanud ahikütte fänn, sest saan nüüd voodis pikutades läbi ahju klaasukse leeke vaadata ja tule praksumist kuulata. Imeline! 😍Seda enam tekkis tahtmine ka elutuppa ikkagi kamin tekitada. Sellega seoses on meil aga üks suur mure: suitsulõõr. 

Vana ahi oli slepe abil ühendatud korstnaga, mis asub köögis tuletõkkemüüri sees. Uus elutuba asub aga korstna suhtes nö nurga taga. Lisaks on uue kamina asukoha ja vana korstnajala vaheline kaugus ca 3 meetrit, lisaks veel potentsiaalse suitsulõõri vertikaalse pikkuse osa. 😕

Uurisime ja arutasime mitmete asjapulkadega. Selgus, et suitsulõõr jääks kas koledalt ja terves ulatuses näha või peaks seda keeruliselt läbi seinte viima ja leiliruumi ning tehnoruumi lage veelgi allapoole tooma, lisades mõlemasse ruumi luugid lõõri puhastamiseks. Mitmete põlvede ja lõõri peaaegu horisontaalse pikkuse tõttu peaks ilmselt korstnapühkija meil külas käima iga paari kuu tagant. Selline lõõri lahendus, arvestades tuleohutuse nõudeid, oleks ka väga kulukaks läinud. See plaan ei olnud lihtsalt mõistlik.

Korraks kaalusime ka bioetanoolil töötavat biokaminat, aga see ei ole ikka päris see, mida me soovime. Ainus mõistlik variant, kuidas endale puuküttega kamin saada, on viia läbi vahelae uus moodulkorsten, mis läbiks katust peaaegu harja kohalt. 

Esimesena hakkasid mul silme ees lendama suured rahanumbrid, sest moodulkorstna hind just odav ei ole. Ilmselt peab arvestama vähemalt 1000-eurose väljaminekuga, pigem mõnisada eurot rohkemgi. Teiseks meenus mulle, et me peaksime hakkama jälle asju ajama kohaliku omavalitsuse ja Päästeametiga – ka see ei olnud meeldiv mõte. Ja kolmandaks peaks selle plaani suutma ära selgitada kõigile naabritele, kes kõik peaks sellega ka nõus olema. See tundus veelgi võimatum ülesanne… 🙄

Hetkel seisabki otsuse langetamine esiteks selle taga, et ootame pottsepalt infot, kas selline lahendus oleks Päästeameti ja KOVi jaoks vastuvõetav. Kui sealtpoolt saaks positiivse vastuse, pean end kokku võtma ja naabritega suhtlema hakkama. Kättevõtmise asi, aga juba ehitusteatise protsess ajas mul nii juhtme kokku, et praegu tundub järgmine läbirääkimine ja paberimäärimine justkui võimatu missioon.

Ära ootamata otsust, oleme muidugi ette mõelnud juba variante, milline see kamin siis olema saaks. Vahepeal leidsime internetist väga ilusaid nurgaklaasiga (salvestavaid) kaminaid, millele saime ka hinnapakkumise, mis oli täpselt ahju hinnaklassis. 😳 Sellist summat me kindlasti enam kulutada ei soovi, seda enam, et toa soojaks kütmise jaoks me seda kaminat ei ehita, sest neid ruume kütab meil õhksoojuspump. Tagavaraküttena võiks kaminake muidugi toimida, aga ma ei usu, et ta selleks tuhandeid eurosid maksma peab, lisaks veel moodulkorstna ehitamise kulu.

Tänu ühele kodublogile, kes väga detailselt oli kirjeldanud, kuidas neil majas kaminat ehitati, ja ise internetis uurimisele ja pottsepaga konsulteerimisele saime aru, et kui kaminasüdamiku paigaldaks ja kõik suitsugaase puudutavad tööd teeks pottsepp, saaks kaminale mittesalvestava korpuse ehitamise ja viimistlusega me isegi hakkama. 

Kahtlus jäi aga ikkagi sisse: kamina asukoht on mõeldud ruumi kõige kitsama avaga peaaegu kohakuti. Ruumi ei ole meil siin piiramatult, seega võtaks ca 700x700x2000 mm kast meil visuaalselt väga palju ruumi ära. Või kas võtaks? 🤔

Seni oleme jäänud selle juurde, et pigem soetame endale mõne kena soojustsalvestava ja väiksemamõõdulise valmiskamina. Näiteks leidsime potentsiaalseid kamina kandidaate samalt ettevõttelt, kust pärinevad meie uue ahju luugid ja uksed: nende valikus on imekenad voolukiviga viimistletud kumera uksega kaminad, mis suuruse poolest oleks meie elutoas täpselt piisavad ning jätaks samas ruumist avara mulje. 🙂

SVT Thorma sarja salvestav kamin. LINK

Kõigepealt tuleb aga ära oodata vastus, kas saaksime soovitud moel uue korstna lisada (EDIT 29.01: mitu nädalat hiljem pole meil ikka mingit vastust…), kas naabrid sellega nõus oleks ja siis saab alles disaini peale mõtlema asuda. Kuna aga põrand tahab juba peagi ehitamist, pole nende otsuste langetamiseks enam üldsegi kaua aega…