Esmaspäev: haigus. Ööl vastu esmaspäeva tabas meie kodu kõhuviirus. Hommikul oli selge, et minust pole tööle minejat. Õnneks päeva peale olukord nii palju stabiliseerus, et sain töö juurest kodukontoriks vajaliku ära tuua. Päeva teises pooles sain veidi isegi tööd teha, kuid järgmisel õhtul/ööl pööras kõik jälle halvemaks. Kokku olin kaks ööd ja poolteist päeva haige ja suhteliselt näljas. Elasin rohtude, keefiri, kuivikute, tee, spordijoogi ja kõrsikute peal. Milline elu.

Teisipäev: rahulik jooks. Õhtul tundsin end peaaegu tervena ja julgesin minna rahulikku jooksu tegema. Valisin sellise raja, et vajadusel saan 2, 3, 4 või 5 km ringi valida. Tunne oli õnneks okei, kõht oli väga õõnes ja tundlik, aga haigusest terve. Andis natuke kindlust juurde, et saan peatselt normaalselt töökohustuste ja trennide juurde tagasi minna. Ei jäägi paljust ilma. (5.19 km, 7:02 min/km, 135 l/min)

Kolmapäev: fartlek. Pikk fartlek: 8 korda 3’/2′ pluss 1’/2′, kõik kokku 84 minutit. Ei osanud midagi oodata peale ühe raske fartleki, sest mida head saab sellest kaks päeva nälginud kehast tulla? Täielik üllatus, sest pärast paari esimest kilomeetrit tuli järsku selline lennuk sisse, et võtsin neid kilomeetreid täiesti lenneldes. Väga mõnus oli olla ning kiirus oli jalgades. Aasta suurim üllatusjooks? Ilmselt küll. (14.04 km, 6:05 min/km, 154 l/min)

• 3′:
  5:33, 158
  5:30, 157
  5:15, 160
  5:50, 161
  5:14, 161
  5:25, 162
  5:03, 166
  5:18, 165
• 1′:
  5:29, 155
  5:40, 152
  5:36, 159
  5:00, 165
  5:16, 158
  5:13, 158
  5:09, 162
  5:03, 162

Neljapäev: trennivaba.

Reede: Lossi tõus. Et Linnamaratoni lõpukilomeetriteks valmis olla, tegime veel ühe Lossimäe tõusutrenni. Läksin väikese ringiga soojenduseks Toomemäele, esimese rahuliku Lossi tõusu tegin juba sinna minnes. Ilm oli vihmane, aga õnneks siiski soe. Linnas liikusid ringi mitmed ‘rebased’, inimesi oli nagu murdu. Õnneks Lossi tõusule mahtusime kõik ära.

Väikese jooksuharjutuste ploki järel asusime asja kallale, sel nädalal tegin neli tõusu. Sama pikad kui eelmisel korral ja üpris sarnaste aegadega, 50 ja 60 sekundi vahele. Seekord oli aga raskem, sest pärast Inglisilda hakkas tugev vastutuul kõvasti jooksmisele vastu töötama, seega pidi rohkem pingutama. Tehtud sai. Trepid jätsin seekord ära ja enne päris pimedat jõudsin veel koju tagasi.

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: pikad lõigud. Rahulik pikem, ca 80-minutiline jooks jäi ära, sest olulisem oli sellel nädalal sisukad jooksud tehtud saada ning fartlek ja lõigutrenn olid nii pikad, et katsid mõneti ka mahu ära. Tegin nädala lõpetuseks järele pika lõigutrenni: 6 kuni 8 korda 1 km üle 2 minuti sörgi, ette 2 km, järele 1 km. Huh, tegin 8 lõiku ja oli raske jooks. Esimesed lõigud olid muidugi allatuules väga mõnusad, aga siis tulid väiksed ronimised Ihastes ja tohutu vastutuul. Tagaliin andis tugevalt märku, et reedel sai Lossimäel käidud. Suutsin etteantud 5 kuni 10 sekundit poolmaratoni tempost kiiremini peaaegu igal lõigul hoida, aga lõpus oli päris keeruline. Kes praktiliselt samas tempos peaks 21 km jooksma – selgusetu. Vist mitte mina? (13.24 km, 6:05 min/km, 158 l/min)

• 5:16, 161
• 5:26, 164
• 5:28, 165
• 5:29, 168
• 5:34, 163
• 5:33, 166
• 5:41, 166
• 5:33, 169

Kokkuvõttes:

Juba järgmisel nädalal ootab Tartu Linnamaratoni poolmaraton. Praegu mingit tunnet ega eelaimdust selle võistluse osas pole, ei oska midagi oodata ega ennustada. Saab näha!