Esmaspäev: trennivaba. Pärast laagrit ja 90 km nädalat tegin kohustusliku puhkepäeva.

Teisipäev: rahulik jooks. Õues oli jälle megapalav (üllatav, eksole?) ja otsisin võimalikult varjulise teekonna. Töölt otse spordiklubisse ja sealt kuhu mujale kui dendroparki tiirutama. Laagriväsimus oli pea täielikult kadunud ja kuidagi hea ja lihtne oli, isegi palavusele vaatamata. Üle jupi aja üks päris hea jooks. (6.12 km, 6:44 min/km, 138 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Kui teisipäeval oli palav, siis kolmapäev oli põrgu. Juba soojenduse ajal mõtlesin ikka väga tõsiselt oma eluvalikute peale. Jooksin kevadel maratoni, et suvekuumuses ei peaks maratonitrenni tegema. Nali minu kulul, enda tehtud. Harjutuste ajal ähkisime, puhkisime ja surime nii piisavalt, et Treener võttis plaani tagasihoidlikumaks ja andis meile ette 500-meetrised. Mulle sobis, mul siiski ju puhkenädal.

Staadion oli jälle märg ja tegime kergliiklusteel. Treener tegi meile koos Väikese Treeneriga joogipunkti. Ei hakanud end ülesmäge piinama ja tegime mõnusad kerivad kergelt allamäge lõigud. Kella 19st oli päike puude varju minemas ja see aitas palju. Täitsa asjalikud lõigud said.

• 4:51, 160
• 5:02, 165
• 4:45, 163
• 5:00, 162
• 5:02, 159
• 5:01, 167

Neljapäev: trennivaba.

Reede: rahulik jooks. Käisin õhtul pärast töönädala lõppu kiirel Sadamaraudtee ringil. Paras troopika, tore rada, aga midagi seal eriti selles ilmas nautida ei olnud. Päris jalgade järel vedamist ka õnneks polnud. (6,06 km, 6:43 min/km, 145 l/min)

Laupäev: pikk jooks. Hommikul ärkasin ilma kellata varakult, päeval koristasin ja broneerisin sügis- ja kevadreisi (sest millalgi peab inimene puhkama ka). Oma lühikese pika jooksu sättisin õhtutundidesse, kui enam pole põletavat päikest ja on veidigi mõõdukam temperatuur. 100% õige samm. Härra Jooksja tuli kaasa tiksuma, sest ta oli terve päev füüsilist tööd teinud meie maja ümber “kaevikuid” kaevates ja oma trenni ei viitsinud. Tegi mulle mõnusat tempot ja pulss oli isegi selle juures väga ilus. Ikka hoopis teine tera, kui saab vähegi inimlikemates oludes joosta. Nauditav isegi! (15,37 km, 6:31 min/km, 144 l/min)

Pühapäev: trennivaba. Tegin härra Jooksjale pikal jooksul liikuvat joogi- ja kastmispunkti, hiljem tegin oma sammu- ja poeringikese ning ajasin tubaseid toimetusi.

Kokkuvõttes:

Sellega saigi minu tore kolme puhkepäevaga kergem nädal läbi. Mingit erilist tunnet ei ole, et oleks puhanud, aga eks sellest vist saab alles järgmise nädala trennides päriselt aru. Võib-olla halastab lõpuks ka see ilm… Uued pikad ja rasked trennid ootavad.