Esmaspäev: rahulik jooks. Kuna mu kurk oli veel pühapäeval natuke kare, siis ma ei hakanud riskima trennis teiste nakatamisega ja tegin oma jooksu iseseisvalt päeval ära. Ilm oli väga okei ja jooks isegi päris kerge. Tiirutasin sellistel teedel, kus väga tihti ei käi, aeg läks ruttu. Tegin natuke pikema ringi, kuna nädalavahetuse lühemast pikast jooksust oli hästi taastunud. (10,06 km, 7:20 min/km, 144 l/min)

Teisipäev: BodyPump. Osaliselt vanad head lood, jõudsin isegi pingutada, aga jalad tegin ikka kergelt nagu tavaliselt ja neis mingit erilist powerit ei olnud ka. (58 min, 122 l/min)

Kolmapäev: rahulik jooks. Kuna kolmapäeval olid hallis võistlused, mida vaatamas käisin, siis ühistrenn oli lükatud neljapäeva peale. Tegin oma nädala plaani natuke ümber ja tõstsin jooksud ringi. Kolmapäeval seega tegin lihtsalt ühe lühikese rahuliku jooksu, et neljapäevaks midagi veel jalas alles oleks. (6,02 km, 7:24 min/km, 145 l/min)

Neljapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Iga kord on üllatus, sest kunagi ei oska ette aimata, mis täpselt tuleb. Kas lõigud või fartlek, mis pingutusaste, kui pikalt. Algus on ikka traditsiooniline, originaalis 20 minutit rahulikku jooksu, aga ma lähen alati varem ja teen natuke pikemalt. (5,26 km, 7:16 min/km, 140 l/min) Jooksuharjutused samuti tavapäraselt.

Siis selgusid lõigud: 2 korda 600-400-200, vahele eri pikkusega täielik puhkus (3, 2 ja 4 minutit), iga lõik erineva kiirusega, eelneva ringiaeg miinus 3 sekundit. Võtsime Kairega ette 1:02, 0:59 ja 0:56 ringiajad ning enam-vähem täpselt saime hakkama:

• 600 m: 5:10 min/km, 160 l/min; 5:12 min/km, 163 l/min
• 400 m: 4:55 min/km, 165 l/min; 5:00 min/km, 163 l/min
• 200 m: 4:40 min/km, 157 l/min; 4:30 min/km, 157 l/min

Üldplaanis jäin rahule, sest kuigi pulss kippus lõikude ajal ikka Z5 alumisesse osasse ära ronima (treener soovitas Z4), siis enesetunde poolest jaksas hästi pingutada ja pulsi taastumine oli väga kiire.

Reede: trennivaba.

Laupäev: pikk jooks. Viimane kõige pikem pikk jooks enne sünnipäevajooksu, sest järgmise nädala võtan pika osas kergemalt. Mäletasin seda ühe nädalavahetuse tühja kõhtu ja haamrit nii hästi, et sellega enam ei riskinud. Toppisin tasku kummikomme täis, enam-vähem ühe tunni jagu energiat (ca 550 kcal), planeerisin ringi ette ja minek. 26 km on ikka pikk maa niisama puusalt tulistamiseks.

Ilm oli päris külm, seega panin üpris paksult riidesse. Maika, õhuke fliis, softshell jope. Kartsin, et sai liiga palju, aga kuna tuul oli lõikavalt külm, siis minu kihid töötasid hästi, palav ei hakanudki. Jalg just värske ei olnud, aga päris normaalne. Esimese 7 km peal käisin Ihaste Konsumis WCs, sõin esimese kolmandikku komme ära, siis võtsin suuna Veibri poole ja sealt Räpina maanteele. Seal sai 14 km täis ja sain pika laskumise peal veel kommi süüa. Jõudsin Ihaste sillale ja ikka veel oli 8 km minna. Ulme. Jookse terve linn läbi, et kilomeetrid täis saada.

Lõpp hakkas venima, aga veeresin need kilomeetrid kuidagi täis. Kommienergia oli täiega abiks, seda tundsin väga hästi ja haamrit ei saanudki. Kuna Ihaste WC peatus andis ca 1,5 planeerimata lisakilomeetrit, siis Vaksalisse ei pidanud jooksma ja sain normaalselt allamäge mööda Sadamaraudtee kergliiklust koju tulla. Väga edukas pikk jooks. Andis enesekindlust, et küll saab need 32 sünnipäevakilomeetrit ka tehtud. (26,41 km, 7:33 min/km, 144 l/min)

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Kui nüüd tagantjärele peale vaadata, siis oli igati viisakas nädal.