Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Esmaspäev peaks olema lihtsam päev ja kui aus olla, siis vist oli ka. Alustuseks rahulik jooks, läksin varem ja tegin pikemalt kui ettenähtud 20 minutit. (5,45 km, 7:43 min/km, 141 l/min) Siis terve hunnik dünaamilisi venitusi ja jooksuharjutusi. Kiireteks liigutusteks olid sel nädalal “rongid”, mida eelmise aasta lõpus mõned korras tegime. Kes ei tea, siis 5–10-liikmelistes puntides joostakse suhteliselt rahulikus, püsivas tempos ja iga “rongi” viimase lüli ülesanne on “rongist” mööda spurtida. Kui ta on kohal, läheb järgmine. Niimoodi tegime 2 korda 4 ringi. Tempo kukkus vahepeal ikka kõikuma, aga pole hullu. (1,6 km, 6:12 min/km, 159 l/min) Kõige lõppu 20 minutit ÜKEt kerelihastele.

Esmaspäeva hommikul käisin esimeses füsioteraapias, mis perearst mulle välja kirjutas. 30 minutit puhast valu. Herje masseeris ülaselja ja käe aluseid lihaseid ning surkis korralikult nõelaga. Närv andis veel tunde pärast tunda.

Teisipäev: BodyPump. Kristi vahetas mõned lood ära ja kasutas vanu häid klassikuid, sai veidike vaheldust juba harjumuspärasele kavale. (64 min, 113 l/min)

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Seekord oli trenn asendustreeneriga. Alustasime ikka soojendusjooksuga (4 km, 7:47 min/km, 142 l/min), aga siis hoopis venitasime staatiliselt jupp aega ning alles seejärel tegime mõned jooksuharjutused. Kuna hall oli suhteliselt ülerahvastatud, tegime lõikude asemel hoopis treppe. Dislike. Esiteks ma vihkan treppe ja teiseks tahtsin ma kiireid liigutusi teha. Tuli natuke mõelda, kuidas see probleem lahendada. Trenni lõppu jälle ca 22 minutit ÜKEt.

Neljapäev: trennivaba.

Reede: tempojooks. Reede hommikul käisin jälle Herje juures, kus ta seekord masseeris ja surkis nõelaga mu rinnalihast, eriti väikest rinnalihast. Tundub, et sinna on koer maetud. Pinge rinnalihases paneb õla, käe ja selja valutama. See “nõelumine” oli minu kogetutest seni kõige valusam ja jubedam. Närv tõmbles lihase torkamise peale nii, et isegi jalad vappusid kontrollimatult. Herje soovitas samal päeval kindlasti mitte kangi tõsta, seega tühistasin Pumpi.

Sain lahenduse oma puuduvale tempokama jooksu probleemile. Pumpi asemel jooksin hallis ühe progresseeruva tempoga tempojooksu. Vaatasin välja ühe variandi, mida trennis eelmise aasta jaanuaris tegime. Alustuseks 15 minutit rahulikult 2. tsoonis, siis 20 minutit 3. tsoonis, 10 minutit 4. tsoonis ja lõpetuseks 15 minutit jälle rahulikult. Kokku tund aega. Kui kell tempod õigesti luges, siis tuli välja nii:

• 15′ Z2: 7:50 min/km, 135 l/min
• 20′ Z3: 6:50 min/km, 155 l/min
• 10′ Z4: 6:15 min/km, 164 l/min
• 15′ Z2: 7:50 min/km, 146 l/min

Laupäev: pikk jooks. Külm ja lumine. Absoluutselt polnud mingit motivatsiooni jooksma minna, aga mis sa teed, tuli minna. Plaan on iga nädalaga ca 3 km pikale otsale juurde lisada kuni sünnipäevajooksuni, vahepeale üks kergem nädal ka. Sel nädalal ootas seega 18 km.

Jalad ei olnud väga kerged, ilmselt eelmise päeva jooksust taastumine oli alles poole peal. Lõigud Ihastes ja kesklinnas, mis olid lume- ja soolasi… (khmm) segused, olid absoluutselt kõige rõvedamad. Kõrval läikivalt puhas ja ideaalne sõidutee. Nii närvi ajas see ukerdamine seal sopa sees. Enamik teid õnneks olid lükatud, seega küll lumised, aga soolavabad ja jalale meeldivamad. Maastikutossuga oli piisav pidamine. Ilma podcastita kõrvas ei oleks vist küll viitsinud nii pikalt teha. Jalad ja puusad olid selle 18 kilomeetri lõpuks täiesti läbi omadega. (18,36 km, 7:48 min/km, 143 l/min)

Pühapäev: trennivaba.

Kokkuvõttes:

Järgmise nädala plaane otseselt teha ei julge, eks palju oleneb sellest, kuidas ja mis füsioteraapias teeme. Jooksud on prioriteet, muu osas võib paindlik olla. Kuna TYSKis on terve nädal sTARTUp Day ja selle ettevalmistused, on hall suletud. Jooksud, sh ühistrennid, tuleb teha õues, sadagu või pussnuge. Saab “põnev” olema. Ei oota. Ootan kevadet, nagu viimased kuu aega. 😅