Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Fartleki päev. Sünnipäevajooksust olid kõik ikka väga hästi taastunud, seega sai ühe kergema fartleki ette võtta.

• 15 min: 130–145 bpm. 6:35 min/km, 130 bpm;
• 10 min: 145–155 bpm. 5:52 min/km, 147 bpm;
• 10 min: 155–165 bpm. 5:27 min/km, 155 bpm;
• 5 min: 165+ bpm. 4:54 min/km, 166 bpm;
• 10 min rahulikult peale.

Alguses andsid sääred tunda, et midagi on nendega eelnevalt nädalavahetusel ikka tehtud ka, aga lõpuks oli juba täiesti tip-top olla. 🙂 Pulsid jäid pigem nõutust veidi madalamaks, sest liiga kaua oli vaja valimiste teemal jutustada. 😅

ÜKE jättis Treener ülipikka jooksu teinutel ära, et me endale liiga ei teeks. Venitasime ja rullisime pikemalt.

Teisipäev: trennivaba. Sunniviisiline puhkepäev, kuna olin töökohustusega seoses kuni hilisõhtuni Lätis lähetuses.

Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Lõigutrenni päev. Üle pika aja tegin selle vea, et sõin liiga palju liiga vähe aega enne trenni ja oioioi kuidas see kätte maksis. Raske oli olla ja kõhus pistis. 😕 Soojendus ja jooksuharjutused tegid asja natuke paremaks, kuid sellele vaatamata sain esimeste lõikude ajal korralikult läbi pistmisvalu joosta.

Plaan oli “lihtne”: 10×300 m. 😁 Nii hea, et Maria ja Britiga ühe pundi tegime ja igaüks sai 3 lõiku vedada. Mina sain 4, sest ma olen kõige noorem. Tempod tulid sellised:

• 4:01 min/km
• 3:53 min/km
• 3:58 min/km
• 3:56 min/km
• 3:48 min/km
• 3:56 min/km
• 3:56 min/km
• 3:54 min/km
• 3:56 min/km
• 3:40 min/km

Korralik trenn. Mis ajast 4 min/km lühikeste lõike default tempoks sai? 😉

Neljapäev: kerge jooks. Õues oli pime, külm tuul ja jäine vihm. Aga kui oli plaan paigas, siis tuli minna. Jooksin kiirelt oma 3,5 km ära ja pöörasin otsa ringi ning hakkasin sama teed pidi linna tagasi tulema. 40 minutiga sai korralikult märjaks, aga nagu ikka: kui jooks tehtud saab, on tunne alati hea. 🙂 Eriti selliste numbritega: 7 km, 6:05 min/km, 150 bpm.

Reede: BodyPump. Kuna mul oli sääre pealt natuke valus, vist pisike luuümbrise valu, siis jätsin Pumpi eelse soojendusjooksu kindlalt ära. Pumpis tuli välja uus kava numbriga 109. Esimene emotsioon oli lihtsalt… meh. No ei meeldinud just eriti väga. Veider rinna- ja seljalugu eelkõige. Väljaastete ja õlalugu samas meeldisid. Eks järgmised trennid annavad parema aimduse. Vähemalt ei ole paari nädala pärast väga kahju, kui jooksutrennide tõttu Pumpi vähemaks võtta tuleb ja mingi hetk see nädalaplaanist üldse ära kaob.

Laupäev: pikk jooks. Kui ma neljapäeval mõtlesin, et ilm oli kehv, siis laupäeval oli see ikka päris võeh. 😳 Pidin ärkama kell 6.30, et enne maale sõitu jõuaksin oma 1,5-tunnise jooksu Tartus ära teha. Tuule kiirus oli 37 km/h ja öösel oli jälle mingi kiht lund maha sadanud. Minu õnneks minu kodu-Anne kanal-Ihaste-tagasi koju otsal just väga palju otsetuulega lõike ei olnud. Valdavalt oli tuul küljelt, küljelt vastu või küljelt tagant. Kui otsetuulest pidi läbi murdma, oli küll ehtne sein ees. Aga tehtud sai, lumi õnneks ei seganud ja isegi päike paistis pool aega. Täitsa okei jooks kokkuvõttes. 14 km, 6:21 min/km, 150 bpm. Ja muideks: selle tempo juures on sammutihedus juba 175 spm ehk optimaalsele – 180 spm – väga lähedal.

Pühapäev: trennivaba. Olin maal, lebotasin, sõin, magasin ja käisin kutsaga lumetuisus jalutamas.

Kokkuvõttes:

Sel nädalal algas Prorunneri kevadlaager Hispaanias, kust ka sel aastal pidime jälle kõrvale jääma. 😪 Neid fotosid nähes tuleb ikka nukrus peale küll. Tahaks ka soojale maale laagrisse, kus tuleb ainult treenida, süüa ja puhata…

Mind aga ootab järgmisel nädalal ees jälle omajagu trenni ja palju tööd. Ei miskit uut siin päikese all. Vähemalt ei ole igav, eksole…