Esmaspäev: kerge jooks. Enne suuremaid jõulusöömisi ja maale sõitu käisin sisehallis, et üks tunnike rahulikult joosta. Jälle oli tunne, et hallis vist ventilatsioon üldse ei tööta, sest isegi hommikul olin seal täiesti hapnikupuuduses. Jõululaupäeva hommiku kohta oli seal sagimist omajagu ja rajal ei olnud ma sugugi üksi. Aeg läks õnneks ruttu. 6:59 min/km, 145 bpm.

Teisipäev: trennivaba. Jõulud.

Kolmapäev: Vatsast Vabaks vol 3. Ka sel aastal tegime jõulupekist vabanemise ürituse oma jooksupundiga, et omas tempos kulgeda ja pärast matka rahulikult sauna ja istumist nautida. Lahkelt võttis meid taaskord vastu Kaasiku puhkemaja oma hubase interjööri ja tasemel saunade, tiigi ja basseiniga. 🙂

Matkal oli plaanis teha 20 km + 10 km ringid. Osad tahtsid teha lühemalt, osad pikemalt, osad käisid ka lihtsalt kõndimas. Meie tegime ikka 5 min jooks ja 5 min kõnd süsteemis. Teed ja metsad olid ilusalt valged ja talvised. Värsket lund sadas veel saabumise ajal ning ka matka ajal piisavalt. Vahepeal lausa tuiskas näkku. See lumine pehme pinnas tegi teekonna jalgadele üpris koormavaks. Korra õnnestus mul ka jalga hüppeliigesest väänata. 😕

Olemine oli kuidagi raske ja jalg oli eriti allamäge kõndides ja joostes hüppeliigesest valus. Raske südamega otsustasin 20 km ringi lõpus teistega koos puhkemaja poole ära pöörata. Olin täitsa kurb ja vihane, et lõpuni koos teistega matkata ei saanud, aga kartsin natuke oma jala pärast. Puhkemaja ette jõudes näitas kell täpselt 21,1 km. Otsustasin natuke veel omas tempos peale matkata ja sain kokku 25 km. Rohkem minu jalg edasi minna poleks enam tahtnud. 25 km, 8:29 min/km, 124 bpm, 1149 kcal. Kahju, et 30 km täis ei saanud, aga mis seal ikka.

Käisin kiirelt saunas ja pesus, et kergelt ära külmunud käed üles soojendada, tarbisin rohkelt vedelikku ja pidimegi juba härra Jooksjaga ära sõitma, et veel tema perega natuke jõule pidada.

Neljapäev: trennivaba. Ärkasin pärast matka hommikul valusa kurgu ja poolkinnise ninaga. Olemine oli kergelt öeldes kehv. “Tore”. 🙄 Päeva peale läks olukord õnneks paremaks. Kuna ma ei ole just väga tihti haige, siis alati kipun unustama, et kui mul pealtnäha midagi viga ei ole, aga mitu päeva järjest trennides on täiesti jõuetu olla ja pulss hüppab isetahtsi, siis järelikult hakkan ma haigeks jääma. Eelmise nädala jõuetu olek trennides ilmselt ligitikkuvast haigusest just põhjustatud oligi…

Reede: kerge jooks + BodyPump. Mõtlesin, et proovin siiski trenni minna, kuigi hommikul oli kurk jälle valus. Joostes olid jalad ikka totaalselt väsinud ja säärtes oli isegi veidike lihasvalu. Tegime koos Kairega 3 km ja ronisime BodyPumpi. Hoidsin veidi raskustega tagasi ja kükkides panin poole loo pealt üldse kangi seljast maha. Üldiselt oli minu natuke haigel kehal isegi lihtsam kui eelmisel nädalal, kui ma totaalselt surin Pumpis.

Laupäev: trennivaba.

Pühapäev: trennivaba. Plaanisin küll nädalavahetusel veel ühe jooksu teha, aga kuna öösiti ja hommikuti on mul kurk ikka valus, siis ei hakanud igaks juhuks millegagi riskima: homme on siiski vaja 3 tundi BodyPumpi teha. Tegime hoopis remonti ja olen päris suure osa aastalõpu postitustest valmis kirjutanud, kuid omajagu on veel kirjatöid teha. Kui hästi läheb, siis ehk saab aasta kokkuvõtet juba täna õhtul lugeda.

---

Kokkuvõttes:

Järgmisel nädalal oleks tarvis täiesti terveks saada, sest juba kolmapäevast alates tuleb taas töökohustuste juurde asuda ja neid on juba pääääris palju ees ootamas. Homme on plaan osa võtta traditsioonilisest aastalõpu 3-tunnisest BodyPumpist ja õhtul see 2018. aasta kenasti ära saata. Uuel aastal loodetavasti saab trennide mõttes end tavarütmi tagasi: nädalas paar JJV-d (kus loodetavasti juba peagi kiiremaid liigutusi teha saab), paar BodyPumpi ja üks pikem jooks.