Imestunult vaatasin eile oma blogi postituste rida: viimased kaheksa on olnud nädala kokkuvõtted. Masendav! Kuidas ma isegi puhkuse ajal ei suuda üht teise žanri postitust kirja panna? See viga tuli parandada. Seetõttu otsustasin rääkida kahest võistlusest, mille “näoks” ma sel aastal kuidagi pooleldi läbi juhuse saanud olen.

Helsinki Half Marathon

Eelmisel sügisel saatis trennikaaslane Maria mulle ühe lingi, kus Helsingi poolmaratoni korraldajad otsisid oma sündmuse promomiseks välismaalastest saadikuid (ambassadors). Esimesena panin tähele, et see üritus toimub 9. juunil 2018: Narva Energiajooksuga samal päeval. Narva Energiajooks on mulle sentimentaalne üritus – see oli minu elu esimene jooksuvõistlus aastal 2013 –, mida ma just kergekäeliselt ära jätta ei taha. Helsingi poolmaratoni korraldajad pakkusid tasuta osalust, transporti ja ööbimist. Teadsin juba siis, et see võib olla minu ainus võimalus 2018. aastal välisvõistlusel osaleda, kuna vaba raha liigub praegu teatavasti enamasti suunaga minu pangaarvelt ehituspoodi. Mõtlesin: tühja kah, täidan selle ankeedi ära ja ega nad mind ju nagunii ei vali…

Suur oli minu üllatus, kui sain paari kuu jooksul teada, et vaatamata minu kiiruga ja täiesti hooletult täidetud ankeedi ja motivatsioonikirja põhjal on just mind valitud üheks Helsinki Half Marathoni 2018 saadikuks. Andsin oma kinnituse, et olen üritusele tulemas ja võtan nende promokampaaniast osa. Kuna eelmise aasta kogemused on minus igasuguste koostööde suhtes tekitanud väikese reservatsiooni ja ettevaatuse, ei tahtnud ma asjast avalikult rääkida enne, kui asjad kindlamaks saavad. Nüüd, kui sündmuseni on jäänud umbkaudu 3 kuud, julgen ma öelda, et mina olen #HHM2018 saadik ning 9. juunil jooksen Helsingis oma selle kevade ja võib-olla ka terve aasta ainsa ametliku poolmaratoni. Kui Narva on igal aastal olnud kevadhooaja põhisündmus, siis sel korral on selleks Helsinki Half Marathon. Nagu aru saate, on kõik panused on Helsinki peal. 1:47:53 ootab alistamist, kuigi praegu tundub see võimatu missioonina. Raja kohta ma veel väga palju ei tea, kuid kuuldavasti pidi see olema seni kiireim Helsingi poolmaratoni rada. Jään huviga ootama!

Helsinki Half Marathon saadikuna olen nende kodulehele seni kirjutanud 2 postitust: Dream Locations, Travel to Run ja My Birthday Tradition, kõigi HHM saadikute ja nende lugudega saate tutvuda SIIN. Helsinki Half Marathon Instagrami konto leiab SIIT (peagi võtavad saadikud nende Instagrami üle, hoidke silm peal), sündmuse ametlikud teemaviited on #HelsinkiHalfMarathon, #WeRunHelsinki ja #HHM2018.

PS! Kui keegi soovib minu ja paari tuhande teise jooksjaga 9. juunil liituda, siis kasutades registreerumisel promokoodi HHM2018, saate 20% soodustust. Kes tulemas on? 🙂

Tallink Maijooks

Kes on viimase paari nädala jooksul ajakirju sirvinud, Spordiürituse KorraldamiseKlubilt infomeile saanud, Facebookis, mujal sotsiaalmeedias või jooks.ee kodulehel ringi vaadanud või sattunud TV3 vaatama, siis olete võib-olla märganud üht tuttavat nägu seal jooksmas.

Maijooksu korraldajad otsisid mind üles detsembrikuus. Esimene reaktsioon oli:

“Eeeeem, mina ja Eesti ühe suurima jooksuürituse nägu? Nalja teete?”

Nõustusin, sest tol hetkel oli kõik veel ideefaasis: võib-olla oleks tulnud kuskilt hoopis parem idee ning ma poleks kunagi ühelegi reklaammaterjalile jõudnudki. Tegime ära esimese fotosessiooni ning jäime ootama korraldajate-sponsorite tagasisidet. Kui üldisele teavituskampaania kontseptsioonile oli roheline tuli saadud, kutsuti mind tagasi ja tegime veebruaris veel ühe fotosessiooni, mis seekord kestis juba tunduvalt kauem ehk ca 1,5 tundi.

Sain enam-vähem tund aega sellest stuudios ühe koha peal joosta ja särada. Tehti nii fotosid kui ka videosid. Teate, see modelli elu pole üldse lihtne, muudkui jookse ventilaatori all, naerata, hoia silmi lahti, ole ilus, poseeri, püsi fookuses. 😀 Minu jaoks uus kogemus, sest see oli ka enam-vähem esimene kord, kui olen fotosessioonil modelli, mitte fotograafi rollis. Manasin oma trademark miljoni dollari naeratuse näole ja üllatuslikult tundsin end isegi täitsa vabalt, sest ega muidu sellist naeratust ja energiat kätte poleks saanud, mis lõpuks fotodele ja videole jäi. 🙂 Lõime ametlikult käed ning teavituskampaania algas.

Kui trükimeedia reklaami kohta tuttavatelt-sõpradelt tagasisidet väga palju ei tulnud, vaid üksikud märkamised-imestamised, siis alates esimesest päevast, kui ma TV3-s omajagu reklaamiminuteid sain, hakkas küsimuste laviin pihta. Küsisid sugulased, sõbrad, trennikaaslased, töökaaslased. Kogu see tähelepanu on harjumatu. Pidin muudkui kinnitama, et jah, see olen täitsa mina seal. 🙂 Iseenda teleekraanil nägemine on siiani veider, aga õnneks ei reklaamita minu isikut, vaid Maijooksu, millega innustatakse inimesi sportima, hoolima oma tervisest ja tundma rõõmu liikumisest. Küllap sobis minusugune jooksuarmastaja seda sõnumit oma naeratava näoga piisavalt hästi edasi andma. Aga sellepärast ei tohi kuidagi uhkeks minna; mina olen ikka see tavaline mina. Üritan pidevalt elada selle põhimõtte järgi, et:

B*tch, be humble. (Kendrick Lamar)

Kui mind kuskil meediapildis või -videos märkate, siis tehke pilti ja saatke mulle, eks. 🙂 Näiteks Facebooki vahendusel, Instagramis sõnumina või meili teel (partei.margit@gmail.com). Kindlasti olen sellel aastal ka Maijooksu stardis ja mul oleks jubedalt hea meel, kui vähemalt osasid teist ka seal kohtaks. Naised, tulge kampa!