Nädal pärast maratoni. Kokkuvõttes sain ainult ühe trenni teha, sest esmaspäeval ja teisipäeval olid lihased veel väga valusad. Ladusime puid kuuri, tegime remonti ja panime mööblit kokku. Teisipäeva õhtul käisime väljas söömas ja VSpas vett ja sauna nautimas, mis aitas lihaste taastumisele meeletult kaasa.

Kolmapäeval käisin Jooks Jõud Venituses: sörkisin pool tunnikest (6:41 min/km, 135 bpm) ja siis rullisin umbes sama kaua. Joostes andsid jalad tunda, et sai maratoni joostud: selline väsimus oli sees.

Neljapäeval jäin haigeks. 😦 Vot sulle siis puhkust. Palavikku mul valdavalt ei olnud, aga kurk hakkas valusaks jääma ja nina oli kord kinni ja siis jälle voolas. Jõuetu ja totaalselt haige oli olla. Vähemalt on meie magamistuba nüüd kasutusvalmis (vaid mõnede sisustusdetailide osas on mukl mõistus otsas, nt mõistlik voodikate ja öökapikestele korvid jms pudi-padi, ilma milleta ei taha magamistoast pilte ja postitust teha + sisseehitatud kapp tuleb mõne aja pärast) ja sain voodis lamades haigust ravida.

Reedest pühapäevani jätkus sama haiguse rada. Üritasin küll natuke teha ja toimetada, aga haigus murrab korralikult, väsimus ründab väiksemagi liigutamise peale. Loodan homseks piisavalt palju konditsioonis olla, et tööle minna ja natuke kerget trenni teha. Trenninälg on korralik, tahaks liigutada ja aktiivne olla, mitte lamada ja trepist üles kõndides ära väsida. Täna tahtsin jooksma minna, aga härra Jooksja ei lubanud. Õige kah. Eks siis püüan end ravida ja loodame, et varsti olen igas mõttes rajal tagasi.