Esmaspäev: Jooks Jõud Venitus. Pärast eelmise päeva Rattarallit oli plaanis üks rahulik trenn peale teha. Alustuseks jooksime madala pulsiga (142 bpm) 40 minutit, minul tuli rohkem, sest sörkisin kodust spordiklubisse. Tempo oli isegi väga hea selle pulsi juures (6:31 min/km). Edasi jätkasime ringtreeninguga kerelihastele. Ütleme nii, et andis tunda küll, et eelmisel päeval sai 2 h ratta seljas istutud. 😀 Tagumik ja kael olid ikka valusad.
Teisipäev: Treeningpartneri ühistrenn. Sellest Tallinna päevast tuleb kindlasti veel eraldi postitus, kui selle viimistletud saan. 😉 Õhtu lõppes igal juhul lõigutrenniga. Jooksime neid lõike Hiiu staadioni juures metsas. Minu jaoks esmakordne kogemus: lõigud maastikul. Aga sain 3+2 km ilusti hakkama: tempo oli 5:30 kandis ja pulss 170 kandis. Pole paha. 🙂 Väike väss oli ka ikka sees. Ja kerelihased andsid korralikult ÜKEst tunda.
Kolmapäev: Jooks Jõud Venitus. Läksin plaaniga rahulikult joosta, kuniks teised mägesid jooksevad. Siis aga läks ilm hulluks ja tegime trenni hoopis sisehallis. Kavas minutifartlek: 3 min kiirelt, 2 min sörki peale. Niimoodi 4 korda. Loomulikult tegin mina ka kaasa. 😀 Teised tegid lõppu veel 4×300 m, aga mina mitte, sest viimane 3 min lõik oli kuba kangutamine. Seega jätsin teise poole vahele. Lõikudel tempo oli ilusti alla 5:00 ja pulss midagi hullu ka ei teinud, liikus seal aeroobse läve ümber. Lõpuks sain veel koju ka joosta.
Neljapäev: puhkus. Lõpuks sain peake 4 intensiivset päeva puhata. Jube hea oli. 😀
Reede: pikk jooks. Maris soovitas mitte üle 12 km teha ja ma kuulasin sõna. Hullult tuuline ilm oli ja teisi sportlasi praktiliselt ei näinudki. Aga mul oli kuratlikult hea jooks. 🙂 Kõik klappis ja aeg lendas. 6:19 min/km ja 147 bpm.
Laupäev: puhkus.
Pühapäev: lühike jooks. Pidi olema kerge jooks, aga oli kannatuste rada. Hommikul mul natuke kõht valutas. Vahel ikka juhtub ja eriti ma sellele tähelepanu ei pööranud. Õhtuks tundus kõik OK olevat ja läksin oma 40–60 min jooksule. 1 km sain normaalselt joosta ja siis hakkas kõhtu torkav valu lööma. Aiaiaiai. Õnneks jõudsin Lauluväljakule ja seal ootas mind päästev WC. Igal juhul oli edasi joostes tunne nõrk ja pulss kõrge (keskmine tuli 7:00 tempo juures koguni 146 bpm). Ilmselt olen natuke tõbine. Lonkisin koju ja viskasin end diivanile siruli puhkama. Vast saan end homseks korda. Tõotab tulla hullumeelne töönädal.
Kokkuvõttes:
Järgmisel nädalal ootab mind ees PALJU tööd, üks töine Tallinna-ots, Benu kehakoostise analüüs, mille ajakirja Jooksja #MinaJooksja konkursil võitsin, itta sõit, Narva Energiajooksu poolmaraton, kevadhooaja lõpetamine ja üks fotosessioon. Ohjah… Loodame, et ilmateade enne võistlust veel soodsaks (loe: pilves ja jahedaks) muutub!
Margit, ega sa pole mõelnud teha eraldi postitust sellest Polari kellast. Kuskil sa vist kommenteerisid, et display võimaldab vähem asju jälgida jooksu ajal samaagselt kui su Garmin, aga mul oleks küll huvitav kasvõi pisikest kokkuvõtet lugeda. Olen ise nö Polari usku ja seega vaadanud pigem Polari kellasid. Konkreetne kell on minu hinnangul lihtsalt nii kena käe peal ja kuna mulle pulsivöö väga ei meeldi, siis see kell on üks, mida olen kaalunud.
MeeldibMeeldib
Täitsa mõte. Peab ootel postituste listi lisama selle. 🙂 Tuleta mulle meelde, kui ma seda paari nädala jooksul kirjutanud ei ole!
MeeldibMeeldib