Reedel tegin ühe täiesti ‘plaanivälise’ võistluse. Viljandisse ma homme võistlema ei lähe, aga tugevam maastikutrenn oleks SEB Tartu Jooksumaratoni jaoks jube hea ettevalmistus. Omajagu on neid tõuse ja maastikku juba tehtud, aga mitte kiiremas tempos. Härra Jooksja pidi nagunii eile Kuremaale võistlema minema, seega läksin kaasa. Lihtne!

Kuna mul oli 15€ kahju, siis registreerisin end kõndijana (ajavõtuta). Enne starti väga sooja ei viitsinud teha, kergelt võimlesin lahti ja venitasin natuke. Startisin jooksjatega kell 18.30, kuigi kõndijate start pidi olema 1 minut hiljem. Joosta oli kaks 4 km ringi. Maastik ja tõusud.

Tegelikkuses oli ring natuke lühem kui 4 km. Esimesed 2 km olid lihtsamad ja laugemate tõusudega, järgmised 2 km järsemate ja hullemate tõusudega. Hullud tõusud võtsin südamerahus kiirkõnnil. Siis jaksasin ikka ilusti mäest alla joosta ja natukenegi taastuda.

Ilm oli hea ja emotsioon oli mõnus. Need eesmärgita võistlused on ikka nii minu teema. Viimased 2 km vedasin veel üht meest, keda vaevasid krambid. Tal läks kohe tuju palju paremaks. 🙂

Kokkuvõttes olin jooksjatest eeleelviimane. Pole paha. Aeg ja tempo tulid ka palju paremad, kui üldse ootasin. 🙂 Medal pandi ka finišis kaela. Jeiiii!

Kokkuvõttes:

• Aeg: 49:12
• Distants: 7,66 km
• Tempo: 6:25 min/km
• Keskmine pulss: 173 bpm
• Max pulss: 185 bpm